Muud › Muud hagiasjad

Ühispangas nr XXX või Hansapangas nr XXX, viitenumber XXX. Riigituludesse välja mõistetud riigilõiv tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele: Ühispangas nr XXX või Hansapangas nr XXX, viitenumber mõlemal juhul XXX. Maksekorraldusel selgituste lahtrisse tuleb märkida kohtu nimetus, tsiviilasja number, nõude sisu ning kui isik ei tasu kulu ise, siis isiku nimi, kelle eest tasumine toimub. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Mittevaieldavad asjaolud Eesti Vabariigi äriregistris on registreeritud OÜ (edaspidi EA), mille omanikeks olid võrdsetes osades ODW, SM ja SK- igale osanikule kuulus seega 1/3 osakapitalist. Samade isikute poolt asutati ja kanrti äriregistrisse OY (edaspidi SA) (t lk 14-19), mille omanikeks olid ODW, S M , SK ja EA- igale omanikule kuulus seega 1⁄4 aktsiatest. EAe juhatuse liikmeteks olid 2001.a detsembris DW ja SK. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja SK müüs 06.12.2001.a temale kuuluvad SA aktsiad RO hinnaga 1 500 000 krooni (t lk 28- 29). RO on seisuga 26.07.2004.a kantud SA aktsionäride nimekirja (t lk 43). Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus tunnustada EA poolt ostueesõiguse teostamise tühisust ja mõista kostjalt välja tekitatud kahju 1 000 000 krooni. Hagiavalduse ja lisade kohaselt tegi kostja, kes oli EA juhatuse liige, 08.12.2001.a 1 miljoni kroonise ülekande EAe pangakontolt RO. 10.12.2001.a teostas kostja EAe pangakontolt 0,5 miljoni kroonise ülekande RO, mille EAe teine juhatuse liige blokeeris samal päeval avaldusega pangale. RO teatas 11.12.2001.a postitatud kirjaga SA juhatusele 85 aktsia omandamisest. Sama päeval s.o pärast ülekannete tegemist saatis kostja SA aadressil kirja, milles ta teatas EAe nimel ostueesõiguse kasutamisest. Kolmas isik Julianus Inkasso Agentuur AS edastas 28.01.2003.a hagejale võlateatise, milles teatati, et RO on 06.12.2001.a aktsiate ostu-müügilepingust nr 41 tuleneva nõude summas 500 000 krooni EA vastu loovutanud Julianus Inkasso Agentuur AS-le. 11.12.2003.a esitas Julianus Inkasso Agentuur AS hagejale pankrotihoiatuse, milles paluti tasuda võlg 500 000 krooni ja kahjuhüvitis 41 300 krooni. Hageja leidis, et ostueesõiguse teostamine oli tühine, kuna kostja tegutsemine hageja juhatuse liikmena oli vastuolus äriseadustiku ja EA põhikirja sätetega. Kostja tegutsedes juhatuse liikmena ostueesõiguse teotamisel sõlmis sisuliselt lepingu iseendaga- lepingus oli müüjaks kostja ja pärast ostueesõiguse teostamist, asuks hageja ostja s.o ROasemele. Kostja oli aga sel ajal hageja juhatuse liige. Osanikud peavad vastavalt ÄS 168 lg p 4 otsustama tehingu tegemise juhatuse liikmega ning määrama tehingu tegemiseks esindaja. Nimetatud otsust ei ole EAe osanikud koosolekul langetanud ja seega puudub EAe osanike otsus ostueesõiguse teostamise kohta. Kostja on ületanud oma pädevust juhatuse liikmena otsustades tehingu tegemise iseendaga ja tehes tehingu iseendaga. Teised EAe osanikud said tehingust teadlikuks alles siis, kui avastati pangaülekanded. EA osanikud on oma tahet mitte teostada EA nimel ostueesõigust ja asuda 06.12.2001.a lepingus ostja kohale kinnitanud 15.07.2002.a koosolekul, kus väljendati seisukohta, et lepingus sätestatud hinna eest ei oleks ODW ja SM aktsiaid ei eraisikutena ega EA osanikena äriühingu nimel ostnud. Nimetatud koosoleku protokollile on alla kirjutanud ka kostja. Hageja leidis, et ostueesõigust teostades on kostja

tegutsenud hageja kui äriühingu huve ja eesmärke rikkudes. Samuti rikkus ostueesõiguse teostamine kostja hoolsuskohustust ja lojaalsuskohustust. Lojaalsuskohustus tähendab keeldu äriühingu juhtorgani liikmena kasutada ära oma pädevust erahuvist lähtuvate otsuste tegemiseks. Hageja leidis, et kostja tegutsedes juhatuse liikmena ei tegutsenud mitte tema poolt juhitava äriühingu huvides, vaid isiklikes huvides. Kostja teostas oma õigusi seadusvastasel viisil ning rikkus juhatuse liikmena hoolsus- ja lojaalsuskohustust ning otstarbekuse põhimõtet. Kostja tegutses teadlikult ja tahtlikult, mida näitab asjaolu, et pärast 10.12.2001.a 0,5 miljoni ülekande blokeerimist püüdis kostja ülekannet uuesti teha. Kostja sellise tegutsemise tulemusena tekkis hagejale kahju summas 1 000 000 krooni. Hageja teiste osanike ja kostja vahel oli enne 06.12.2001.a lepingu sõlmimist pooleli vaidlus EAe osade ja SA aktsiate väärtuse üle, kusjuures SAaktsiad on väärtuslikud vaid koos EAe osadega müües. Hageja poole tellitud asjatundja arvamuse kohaselt on SA müüdud 85 aktsia turuväärtus 33 256 krooni. Nimetatud summa erineb 06.12.2001.a lepingus kokku lepitud ostu-müügihinnast 45 korda. Sellisesse tehingusse astumine olnuks ebasoodne hagejale, kes pidi aktsiaid ostma 45 korda turuhinnast kõrgema hinnaga. Seega oli ostueesõiguse kasutamine selgelt hageja huvide vastane. Kahju 1 000 000 krooni koosneb summast, mille kostja oma pädevust ületades ja kohustusi rikkudes kandis hageja pangaarvelt üle RO arvele. Kostja vastutus tuleneb tehingu tegemise ajal kehtinud ÄS § 187 lg 1 ja TsÜS § 46 lg 1. Hagi täienduses märkis hageja, et 06.12.2001.a oli kostjale teada antud EAe osanike kavast kostja äriühingu juhatuse liikme kohalt tagasi kutsuda. Hageja leidis, et kostja tahtlus oli suunatud hagejale 1,5 miljoni krooni suuruse kahju tekitamisele. Hageja osanikud ei olenud vastu võtnud otsust, mis oleks andndu kostjale õiguse 1,5 krooni suuruse ülekande tegemiseks. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei vaielnud vastu hageja väidetele, et kostja soovis müüa oma osalust EAes ja SA ning pidas selles osas ODWi ja SM läbirääkimisi ning et SA aktsiate müük oli majanduslikult mõttekas ainult siis, kui võõrandatakse ka EAe osa. Samuti kinnitas kostja seda, et 08.12.2001.a tehti EAe pangakontolt 1 miljoni kroonise ülekanne RO. Kostja leidis, et ostueesõiguse teostamisel ei olekostja juhatuse liikmena teinud tehingut iseendaga. 06.12.2006.a lepingu poolteks olid SKja RO. Ostueesõiguse avalduse tegemisel lepingu suhtes olid õigussuhte poolteks EA ja RO. Hageja poolt viidataud ÄS normid reguleerivad juhatuse liikme esindusõigust suhetes äriühingu või osanikega. Kostja leidis, et kuna ostueesõiguse teostamine toimus kolmanda isiku suhtes, siis ei kehtinud esindusõiguse piirangud temale tulenevalt ÄS 181 lg 2. Ostueesõiguse teostamine oli otsustatud Eesti ja SA osanike koosolekul 06.12.2001.a s.o ostumüügilepingu sõlmimise päeval. 07.12.2001.a informeeris kostja ROEAe osanike otsusest teostada ostueesõigust. Kostja vaidles vastu asjaolule, et RO raha saajana oli tundmatu isik, kuna seoses ostueesõiguse teostamisega EA poolt, oli ROõigus saada ostjana lepingusse astunud äriühingult tagasi tema poolt tasutud ostuhind. Kostja vaidles ka vastu hageja hinnangule selles, et müüdud SA aktsiate turuväärtus on kokku 33 256 krooni ja leidis, et nimetatud aktsiate väärtus oli tunduvalt kõrgem. Sama 25% suurune SA osa osteti 2001.a suvel hinnaga 659 762 krooni. Kostja oli seisukohal, et Soome ja EAe osade ja aktsiate väärtusi tuleb vaadelda koos, kuna äriühingud on omavahel tihedalt seotud, kus SA teenitud raha siirdati EA esse ja SA oli palgalt vahendaja roll. Kolmanda isiku RO seisukoht Kolmas isik teatas, et nõustub kostja poolt esitatud seisukohtadega. Kohtuistungil täiendas kolmas isik oma seisukohta väitega, et soovis omandada nii SA kui EAe osalust ja oli planeerinud maksta mõlema äriühingu osa eest kokku 3 miljonit krooni.

Tehingu tegemine kahes osas oli tingitud tema majandusliku olukorra piiridest. Tasumine toimus sularahas. Kolmas isik esitas vastuväiteid hageja poolt esitatud audiitori arvamusele aktsiate väärtuse osas. Kolmanda isiku Julianuse Inkasso Agentuur AS seisukoht Kolmas isik teatas, et ei oma haginõudega puutumust ning bpalus lahendada asi tema osavõtuta. Kohtuistung Kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude ja põhjenduste juurde. Hageja esindaja rõhutas, et ta ei vajanud SA aktsiad, need on talle kasutud ja mittevajalikud. Ostueesõiguse kasutamise teate hageja nimel saatmisega muutis kostja hageja kui äriühingu iseendaga sõlmitud tehingu pooleks. Hageja esindaja leidis, et kuna ostueesõiguse teostamine on heade kommetega vastuolus, teeseldud ning tehtud volituseta, on see tühine ning EA ei ole vaidlusaluseid aktsiaid omandanud. Aktsiate väärtuse osas lisas hageja, et võõrriigis asuva vahendusfirma väärtust ei saa tuvastada tootmisega tegeleva emafirma aktsiate või osade väärtuse järgi. Kuigi kostja ja kolmas isik RO on kogu menetluse vältel rõhutanud, et nad soovisid sõlmida ka EAe ostu-müügilepingu, ei ole nad seda teinud. Kostja ja kolmas isik on ka ise möönnud, et SA aktsiatel ei ole sellist väärtust kui EAe osadel ja aktsiate eraldi omandamine ei ole majanduslikult mõttekas. See viitab hageja esindaja arvates asjaolule, et tegemist oli teeseldud tehinguga eesmärgiga omandada EAe rahalisi vahendeid. Kostja esindaja jäi varem esitatud väidete juurde seoses ÄS § 168 lg 1 p 4 rikkumise osas. Kostja esindaja lisas, et ka varem oli tehtud sarnane tehing suulise osanike otsuse alusel2000.a sügisel osteti DL 25% SA aktsiaid. Kostja esindajale jäi arusaamatuks, millist õigust soovib hageja realiseerida ostueesõiguse teostamise tühisuse tunnustamise nõudega kostja vastu. Ostueesõiguse teostamise tühisuse korral ei ole makstud ostuhind hageja kahju. Tühise tehingu alusel saadu tuleb tagastada. Hageja ei ole kahju saanud, kuna ettevõtte vara hulka kuulub nõude makstud ostuhinna tagamiseks. Kahju tekkimise sisuks on vara vähenemine, mida ostueesõiguse teostamise võimalik tühisus antud juhul kaasa ei too. Kostja esindaja leidis, et hageja poolt esile tõstetud asjaolud on omavahel vastuolus. Kui ostueesõiguse teostamine oleks tühine, oleks hagejal nõue RO vastu alusetu rikastumise sätete alusel. Sellisel juhul ei ole mõtet vaielda aktsiate turuhinna üle, kuna tühise tehinguga aktsiaid ei omandatud. Hagejal oleks vara - raha pangaarvel – asendunud nõudega vara tagastamiseks ning vara ei väheneks. Eeldusel, et ostueesõiguse teostamine ei ole tühine, saab kahju tekkida, kui omandatud aktsiate väärtus ei ole vastavuses nende eest tasutud hinnast. Aktsiate turuväärtuse osas märkis kostja esindaja, hageja poolt esitatud OY arvamuses on SA aktsiaid hinnatud üksikettevõttena, mis ei ole õige. Kostja esindaja leidis, et vaidlust ei ole selles, et SA osa võõrandamine on majanduslikult mõttekas ainult juhul, kui võõrandatakse ka EAe osa, kuna need kaks ettevõtet toimisid tervikliku õigusliku mehhanismina. Samast eeldusest on lähtutud BDO arvamuses. Kahju olemasoluks tuleb tuvastada, et kostjale etteheidetud tehingu tulemusel tekkis vara vähenemine (hävimine või kaotsiminek). Kostja poolt sõlmitud tehinguga omandas EA aktsiad hinnaga 1,5 miljonit krooni, millest 1 miljon krooni on tasutud ja 500 000 krooni tasumata. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära poolte selgitused ja uurinud kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt- rahuldada tuleb tehingu tühiseks tunnistamise nõue ja rahuldamata jätta kahju hüvitamise nõue.

Lisaks käesoleva otsuse esimeses alalõigus nimetatud mittevaieldavatele asjaoludele, ei vaidle pooled ka selle üle, et EA juhatuse liige SK saatis SA juhatusele teate ostueesõiguse teostamise sooviga: dateeritud 07.12.2001.a, postitatud 11.12.2001.a (t lk 33-32) ning RO teavitas samuti SA juhatust tema poolt 85 aktisa omandamisest: dateeritud 06.12.2001, postitatud 11.12.29001.a (t lk 35-36). Samuti ei ole vaidlust selle üle, et 08.12.2001.a tehti kostja korraldusel EAe pangakontolt 1 miljoni kroonise ülekanne RO(t lk 30-31).

Eeltoodust järeldub, et puudus ÄS § 168 lg 1 p 10 nimetatud osanike otsus selle kohta, et teostatakse ostueesõigust, mille tulemusel asub hageja lepingulisse suhtesse oma juhatuse liikmega ning ei olnud ka määratud esindajat nimetatud õigustoimingute läbi viimiseks. Seega tuleb lugeda, et kostjal puudus ostueesõiguse teostamisel (ja hageja nimel lepingusse astumisel) esindusõigus. TsÜS § 103 lg 1 kohaselt on tehing, mille teise isiku nimel on teinud isik, kellel ei olnud volitust või kes volituse piire ületas, tühine. Samasisulisele seisukohale on asunud ka riigikohus oma lahendis 3-2-1-39-04, käsitledes küll samalaadset küsimust lähtudes aktsionäride üldkoosoleku otsuseta tehtud tehingute aspektist. Lahendis asus riigikohus seisukohale, et tehing, mille teise isiku nimel on teinud isik, kellel ei olnud volitust või kes volituse piire ületas, on TsÜS § 103 lg 1 ja pole oluline misliigilise lepinguga on tegemist. Esitatud tõendite kohaselt ei ole hageja tehingut ka hiljem heaks kiitnud (TsÜS § 103 lg 2): hageja juhatuse liikme avaldus pangale ülekannete peatamiseks (t lk 38) ja nimetatud küsimust arutanud hageja osanike koosoleku protokoll ja otsused 15.07.2002.a (t lk 44-49). Kostja esindaja väide, et esindusõiguse piirang ei kehti ÄS § 181 lg 2 alusel kolmandate isikute suhtes, ei ole kohtu arvates käesolevas asjas asjakohane. Nimetatud säte puudutab juhatuse liikme esindusõiguse piiranguid, mis on nn kokkuleppelised- kehtestatud põhikirjaga, nõukogu või osanike otsusega. ÄS § 168 lg 1 p 10 nimetatud asjaolu ei kuulu otseselt esindusõiguse piirangute alla. Nimetatud säte nõuab lisaotsustuste tegemist osanike poolt, mis oleks tehingu tegemise eelduseks. Kuna nimetatud norm on kehtestatud seadusega, pidi kolmas isik olema sellest teadlik ja pidi nõudma kostjalt tema esindusõiguse ja toimingu tegemise otsustamise kohta lisateavet. Samas ei ole nimetatud küsimus asjas üldse oluline, kuna tühine tehing on tühine algusest peale ja absoluutselt- seega on kolmanda isiku suhtes endiselt jõus tema ja kostjal vahel 06.12.2001.a sõlmitud ostueesõiguse tehing, kuid välistatud ei ole, et tal võivad tehingu tühisusest tekkida eri nõuded eri isikute vastu. Seega on ostueesõiguse teostamine tühine TsÜS § 103 lg 1 tulenevalt. Kuna kohus tuvastas tehingu tühisuse, sest see oli vastuolus seadusega, ei anna kohus pikemat hinnangut hageja esindaja väidetele ostueesõiguse teostamise vastuolule heade kommetega ja tehingu teeseldusele. Kohus märgib vaid, et hageja esindaja väited võimaliku heade kommetega vastuolu osas olid laialivalguvad ja ebakonkreetsed. Tehingu teeseldust kohus ei tuvastanud, kuna pole teist tehingut, mida püüti ostueesõiguse tehinguga varjata. Kohus ei toeta kostja arvamust, et kostja on ebakohane isik, kelle vastu tehingu tühisuse hagi esitada. Ostueesõigust teostas hageja nimel just kostja ja tema oli ka isikuks, kes sellise toiminguga volituse piire ületas, mis tõi kaasa tehingu tühisuse. Kohus ei näe kedagi teist, kelle vastu hageja saaks tehingu tühisuse tuvastamise nõudega pöörduda. Kuna tehinguga kaasnevad kohustused ja õigused, mille võtmise üle on isikul, ka hagejal, vaba voli ise otsustada, on kostja ebaseadusliku käitumisega piiratud hageja tahtevabadust.

Isiku vara ei koosne vaid rahast ja asjadest. Tehingute tegemise ajal sätestas vara mõiste AÕS § 30 lg 1, mille kohaselt on vara isikule kuuluvad asjad, rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Alates 01.07.2002.a on vara mõiste sätestatud TsÜS § 66, mille kohaselt on vara isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodud sätetele tuginedes leiab kohus, et hagejal ei ole kahju tekkinud- TsÜS § 66 lg 1 sätestas, et tühise tehingu järgi saadu peavad pooled tagastama, selle võimatuse korral aga hüvitama saadu rahas. Pooled ei vaieldnud selle üle, et ROon hagejalt 08.12.2001.a saanud ülekandega 1 miljon krooni. Samuti ei vaielnud pooled selle üle, et ta ei ole nimetatud raha ei ole hagejale tagastatud. Seega on kuulub hageja vara hulka nõudeõigus ROvastu 1 miljoni krooni tagastamiseks. Kuna raha on asendunud nõudeõigusega samas väärtuses, ei ole hageja vara vähenenud ja seega ei ole talle ka kahju tekkinud. Hagejale ei ole kahju tekitatud, mistõttu eri ole vajalik anda hinnangut kostja käitumisele juhatuse liikmena ning tema süüle. Kuna kahju tekkinud ei ole, on täiesti otstarbetud esitatud asjatundjate arvamused SAaktsiate võimaliku turuhinna kohta. Kohus nimetatud tõendtele hinnangut ei anna (t lk 50-51, 146-260, t lk 95-111). Kohus ei käsitelnud asjas tõenditena ajaleheväljavõtteid (t lk 127-128), kuna need ei ole TsMS 229 kohaselt tõendina käsitletav. Kohus ei anna hinnangut ka kostjale KrK § 161 järgi alustatud kriminaalasjas esitatud süüdistusaktile (t lk 290- 301), sest ka seal toodud asjaolud kattusid hageja poolt kohtule esitatud kahju tekitamise käsitlusega, mis osutus tsiviilõiguslikult ebaõigeks. Kohus leiab, et käesolev vaidlus puudutas ka Julianuse Inkasso Agentuuri AS hüve ja õigusi, kuna vastavalt 28.01.2003.a võlateatisele ja 11.02.2002.a pankrotihoiatusele (t lk 40-41) on ROloovutanud oma 06.12.2001.a lepingut tuleneva nõude Julianuse Inkasso Agentuuri ASle. Kuna ostueesõiguse teostamine on tühine, ei ole Julianuse Inkasso Agentuuri AS-l ka nõuet, mida hageja vastu esitada. Kohtukulude jaotus Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Hageja esitas kohtule taotluse mõista kostjalt välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 49 000.- krooni, kulud õigusabile 82 157.50 krooni ja kulud tõendi hankimisele 59 000 krooni. Hageja esitas kohtule arved õigusabikulude ja selle tasumise kohta (t lk 313-319) ja audiitorteenuse arve ja tasumise kohta (t lk 320-322). Kohtule ei ole esitatud arvet riigilõivu tasumise kohta. Hagis on kostja viidanud enda vabastamisele riigilõivu tasumisest Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 4 alusel. Ka hiljem ei ole hageja riigilõivu tasunud. Kostja esitas kohtule taotluse mõista hagejalt välja õigusabikulud 17 700 krooni ja tõendi hankimise kulu 70 800 krooni. Kostja esitas kohtule arved õigusabikulude kohta (t lk 324) ja arve aktsiate väärtuse hindamiseks (t lk 325-326). Kohus tegi asja menetlemisel kulutusi menetlusdokumentide kätte toimetamiseks 482.40 krooni. Tulenevalt varem kehtinud TsMS § 46 on riigilõiv ja asja läbivaatamiskulud kohtukulud. Sama seaduse § 52 p 2 ja p 5 järgi on tõendi hankimise kulu ja postikulu asja läbivaatamiskulu.

TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 61 lg 1 p 1, 2 sätestas, et poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest kuni 5% hagi rahuldatud osast hinnaga hagi puhul ja hinnata hagi puhul kohtu määramisel samuti proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 64 lg 1 kohaselt kuulu b hagi rahuldamisel kostjalt välja mõistmisele riigi tuludesse ka riigilõiv mille tasumisest hageja oli vabastatud ja lõike 2 kohaselt hageja riigilõivu vabastuse puhul hagi esitamisel mõistab kohus hagi rahuldamata jätmisel riigilõivu välja ikkagi hagejalt. Kohus rahuldas hageja mitterahalise nõude ja jättis rahuldamata rahalise nõude. Rahaliselt nõudelt tuli tasuda riigilõiv 46 000 krooni, mille tasumisest hageja oli RLS § 16 lg 1 p 4 alusel hagi esitamisel vabastatud, kuna ta esitas nõude kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks. Kuna rahaline nõue jäi rahuldamata, tuleb hagejal tasuda riigituludesse riigilõiv 46 000 krooni (TsMS § 64 lg 2). Rahuldatud nõude esitamisel tulnuks tasuda riigilõivu 60 krooni, mis kuulub välja mõistmisele kostjalt riigituludesse (TsMS § 64 lg1). Kohus leiab, et kuigi tehingu tühisuse tunnustamise nõude puhul oli vana TsMS kohaselt tegemist hinnata hagiga, on selle väärtus siiski määratav- lepingu, mille suhtes ostueesõigust tühiselt teostati hinnaks oli 1,5 miljonit krooni. Rahalise hagi hinnaks oli 1 miljon krooni. Samas ei ole poolte poolt esitatud õigusabikulude puhul eristatav, milline summa kulus millise nõude osas esindusele. Eeltoodut arvestades, jätab kohus õigusabikulud poolte endi kanda. Kulud tõendi esitamiseks on aga seotud rahuldamata jäetud nõudega, mistõttu kostja poolt tehtud kulud tuleb tema kasuks välja nõuda. Kohtu poolt tehtud asja läbivaatamiskulude puhul ei ole samuti võimalik hinnata, kumma nõude eest need on kantud, mistõttu kohus jagab kulud pooleks. Kohtuotsus osaliselt tühistatud. Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.