2-04-588/9 - Asjaõigus - Omandiasjad - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

28.augustil 2002. a. edastas kohtutäitur M. L täitetoimiku kohtutäiturile R.V`ile, kes müüs korteri 30. augustil 2002. a. toimunud enampakkumisel. Hagejat täitetoimingutest teavitada ei üritatudki. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 647 kohaselt, kui rikuti enampakkumise olulisi tingimusi, tunnistab kohus enampakkumise kehtetuks ühe aasta jooksul, arvates enampakkumise päevast. Käesoleval juhul on enampakkumise olulisi tingimusi rikutud, mistõttu esinevad alused enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Täitemenetluses teostatav enampakkumine toimub vastavalt tsiviilkohtumenetluse reeglitele. TSM § 647 sätestatud tähtaja näol on tegemist menetlustähtajaga. Lisaks tuleb TSM § 647 tõlgendada koosmõjus põhiseaduse (PS) § 15 ja Euroopa Inimõiguste konventsiooni (EIÕK) artiklitega 6 ja 13, mis nõuavad, et nõude esitamisel kehtestatud tähtajad ei oleks sellised, mis muudaksid nõude esitamise praktiliselt võimatuks või ülemäära raskeks. Olukorras, kus isik on välisriigi kodanik, ei viibi Eestis ning teda ei teavitata tema suhtes läbiviidavast menetlusest või vastuvõetud otsustest, on isiku poolt otsuste tähtaegne vaidlustamine objektiivselt takistatud. Selline objektiivne takistus on aga aluseks nõude esitamise tähtaja ennistamiseks. TsMS § 45 lõike 1 järgi võib kohus seaduses kindlaksmääratud protsessitähtaega ennistada, kui see on mööda lastud kaalukatel põhjustel. Esimese astme kohtu määrus 22. mai 2006. a. määrusega on Harju Maakohus ennistanud B.M`ile hagi esitamise tähtaja sundenampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 45 lõige 1 sätestas, et kohus võib seaduses kindlaksmääratud protsessitähtaja ennistada, kui see on kaalukatel põhjustel mööda lastud. Sama põhimõtte sätestab ka 1. jaanuaril 2006. a. jõustunud TsMS § 67 lõige 1, mille kohaselt juhul, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Hageja on menetlustähtaja mööda lasknud mõjuvatel põhjustel. Hageja on Austraalia kodanik, passi väljavõttest nähtuvalt lahkus ta Eestist

Määruses viidatud TsMS § 67 lõige 1 võimaldab üksnes menetlustähtaegade, s. t eelkõige TsMS-is sätestatud menetlustoimingute tähtaegade ennistamist, kuid TMS § 647 ei käsitle menetlustähtaegu. Seadusandja on TMS §-is 647 sidunud tähtaja kulgemise alguse enampakkumise toimumisega, mitte enampakkumisest teadasaamisega. TMS §-is 647 sätestatud tähtaeg on materiaalõiguslik, mitte protsessiõiguslik tähtaeg. Materiaalõiguslike tähtaegade absoluutsust on rõhutanud ka Riigikohus, märkides, et seaduses sätestatud aegumistähtaja sees ei saa määrata veel täiendavat nn. mõistliku tähtaega, mille jooksul hageja võib oma õiguste kaitseks hagi esitada. Hageja lahkus Eestist 28. juunil 2001. a. ja saabus Eestisse 28. aprillil 2004. a. Hageja huvipuudus oma vara saatuse suhtes ei kujuta endast alust tähtaja ennistamiseks ka siis, kui TMS § 647 tähtaega oleks võimalik ennistada. TsMS § 67 lõike 2 kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul päevast, mil sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem, kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Hagi on esitatud rohkem kui kuu aega pärast hageja väidetavat Eestisse saabumist. Tähtaja ennistamise taotlus on esitatud rohkem kui 14 päeva pärast seda, kui vaieldamatult olid lõppenud hageja takistused oma väidetavate õiguste rikkumisest teadasaamiseks. Kuna enampakkumine toimus 30. augustil 2002. a., siis on hagi esitatud ka hiljem kui kuue kuu jooksul, arvates tähtaja lõppemisest. U KÜ määruskaebus Kostja U KÜ palub maakohtu määruse tühistada. TMS §-is 647 märgitud tähtaeg ei ole TsMS-i kohane protsessitähtaeg. Kehtinud TsMS § 45 lg. 1 sätestas, et kohus võib seaduses kindlak määratud protsessitähtaja ennistada, kui see on kaalukatel põhjustel mööda lastud. Protsessitähtaegadena käsitleti ajavahemikke, millega on seotud protsessitagajärjed. Protsessitähtaja jooksul tuleb teha protsessitoiming. Protsessitähtaegadest on alust rääkida pärast asja menetlevale organile esmase nõude esitamist. Erinevates seadustes hagi esitamiseks sätestatud hagi esitamise tähtajad ei ole menetlustähtajad ning nende ennistamine ei ole võimalik. TMS §-is 647 sätestatud aastane tähtaeg on õigust lõpetav ehk preklusioonitähtaeg. Selle möödumisel on isik minetanud võimaluse oma õiguste kaitseks. Õigust lõpetava tähtaja ennistamine ei ole võimalik. Tähtaja ennistamise võimalikkus peab tulenema tähtaega ettenägevast seadusest otseselt või viitelisena tsiviilkohtumenetluse seadustikule. TMS-i enampakkumise ajal kehtinud redaktsioon viitab TsMS sätete kohaldamisele ainult konkreetselt määratletud juhtudel. Tähtaeg sundenampakkumise kehtetuks tunnistamiseks on mööda lastud mõjuvate põhjusteta ja tähtaja ennistamine ei ole võimalik. Hageja lahkus Eestist ilma, et ta oleks jätnud korteriühistule oma kontaktaadressi või määranud endale esindajat. Ilmne huvipuudus oma vara saatuse suhtes ei saaks olla tähtaja ennistamise aluseks ka siis, kui tähtaja ennistamine oleks seaduse kohaselt võimalik. Kohtutäituri M.L määruskaebus Kolmas isik kohtutäitur M. L palub maakohtu määruse tühistada. Maakohus ei ole põhjendanud oma seisukohta, et tegemist on menetlusõigusliku tähtajaga. Puudub vaidlus selles, et hageja on hagi esitanud TMS §-is 647 sätestatud tähtaega rikkudes. Kuna tegemist on materiaalõigusliku tähtajaga, siis ei saa kohus seda ennistada. Kohtumääruses puudub ka põhjendus selle kohta, miks on hageja pikaajaline Eestist eemalviibimine asjaoluks, mis tingib tähtaja ennistamise. Isik ei ole taganud oma Eestis asuva varaga seotud kohustuste täitmist ega ka talle saadetavate teadete edastamist oma tegelikku viibimiskohta. Isiku välismaal viibimine ei saa olla asjaoluks, mis iseenesest alati möödalastud tähtaja ennistamist õigustaks. Menetlustähtaja ennistamine oleks võimalik üksnes juhul, kui tähtaeg oleks mööda lastud olulisel põhjusel ja menetlustähtaja möödalaskmist ei oleks tinginud menetlusosalise enda tegevus või tegevusetus.

Kostja kohtutäituri R.V’i seisukoht Kostja nõustub määruskaebustes toodud seisukohtadega ja palub maakohtu määruse tühistada. Hageja seisukoht Hageja vaidleb määruskaebustele vastu ja palub jätta maakohtu määruse muutmata. Olukorras, kus isikul ei tekigi võimalust oma õiguste rikkumisest teada saada, kuna riigivõimu esindajad rikuvad oma seadusest tulenevat kohustust teda menetlusest ja tema õigustest teavitada, peab isikule olema tagatud võimalus oma õiguste efektiivseks kaitseks kohtulikus korras. Maakohus on õigesti kohaldanud TsMS-i tähtaja ennistamise sätteid. TMS § 647 sätestab, et kohus tunnistab enampakkumise kehtetuks ühe aasta jooksul, arvates enampakkumise päevast, kui asi müüdi isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või rikuti teisi enampakkumise olulisi tingimusi. Tegemist on menetlustähtajaga, kuna tähtaeg asub menetlusseadustikus, mitte materiaalõigusaktis; säte on grammatiliselt seotud kohtuotsuse tegemise aja seisuga, mitte kohtusse pöördumise aja seisuga; kohtupraktikas on teisi analoogilisi TMS-is paiknevaid sätteid tõlgendatud kui menetlusnorme. Lisaks tuleb TSM § 647 tõlgendada koosmõjus PS § 15 ja EIÕK artiklitega 6 ja 13, mis nõuavad, et nõude esitamisel kehtestatud tähtajad ei oleks sellised, mis muudaksid nõude esitamise praktiliselt võimatuks või ülemäära raskeks. Täitemenetluse seadustik, nii nagu ka TsMS ja halduskohtumenetluse seadustik (HKMS), sätestab menetlustähtajad. On ilmselt ebamõistlik väita, et menetlusseadustik kehtestab materiaalõigusliku aegumistähtaja. Asjaolule, et tegemist on menetlustähtajaga, viitab ka sätte grammatiline ülesehitus. Aastase tähtajaga pole mitte seotud kohtusse pöördumine, vaid tähtaeg on antud kohtule otsuse tegemiseks. Riigikohus käsitles TMS § 77 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegu 17. märtsi 2003. a. määruses asjas nr. 3-2-1-22-03 ning märkis, et „nimetatud tähtajad ei ole aegumistähtajad, vaid protsessitähtajad“. Puudub igasugune alus väita, et TMS-is sätestatud tähtajad oleksid kohati siiski käsitletavad aegumistähtaegadena. Määruskaebuste esitajad ei ole esitanud põhjendust, miks peaks korteri kui vallasasja enampakkumise vaidlustamist reguleerivat TMS § 647 käsitlema erinevalt teistest TMS-is sätestatud vaidlustamistähtaegadest. Sätte tõlgendamine menetlustähtajana on ka loogiline, sest kui lugeda TMS-i sätet aegumistähtajaks, piisaks sellest, et kohtutäitur hoiaks enampakkumisakti salajas kuni tähtaja lõpuni ning esitaks selle alles siis registrile. Selliselt oleks võetud igasugune teoreetilinegi võimalus enampakkumise kohtulikuks vaidlustamiseks ning ebaseaduslikult võetud omandiõiguse taastamiseks. Määruskaebuste esitajate väide, justkui oleks hageja tekkinud olukorras ise süüdi, kuna tal oli huvipuudus oma vara saatuse suhtes, on meelevaldne. Kohtutäiturid on täitemenetluse läbi viinud hageja teadmata ning sissenõudja on varjanud hageja tegelikke kontaktandmeid. Kohtutäiturid ja sissenõudja on rikkunud hageja õigust olla täitemenetlusest ja oma õigustest teavitatud. See ei tohi õigusriigis kaasa tuua olukorda, kus hagejal ei ole võimalik oma õigusi kohtulikus korras kaitsta. Hageja tegi nõutava protsessitoimingu, nimelt tähtaja ennistamise taotluse 31. mail 2004. a. Sel ajal kehtinud TsMS § 45 ei näinud ette ajalisi piiranguid taotluse esitamiseks. Siiski nägi TsMS § 45 lõige 3 ette nõude, et üheaegselt tähtaja ennistamise avalduse esitamisega tuleb teha protsessitoiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse. Arvestades asjaolu, et enampakkumise vaidlustamise nõude ettevalmistamine võtab mõnevõrra aega, ei ole hageja kohtu poole pöördumisega põhjendamatult viivitanud. Ringkonnakohtu seisukoht Maakohtu määrus ei ole õige ja tuleb tühistada.