Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meelika Aava ja Reet Allikvere
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. veebruar 2008, Tallinn
Tsiviilasi
Brian Reginald McMahoni hagi endise kohtutäituri Reet Voki, KÜ Uexkülli Maja ja Urmas Paaveli vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, omandiõiguse tunnustamiseks ja valduse kaitseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.09.2007 vaheotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Brian Reginald McMahoni apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
12. veebruar 2008, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Brian Reginald McMahon (sünd xx.xx.xxxx, aadress: x), esindajad v.adv. Alar Eiche ja v.adv. Carri Ginter Kostja Reet Vokk (IK xxxxxxxxxxx, aadress: x), esindaja v.adv. Marko Kaevando Kostja KÜ Uexkülli Maja (registrikood xxxxxxxx, aadress: x), esindaja v.adv. Ingrid Kullerkann Kostja Urmas Paavel (IK xxxxxxxxxxx, aadress: x), esindaja v.adv. Maidu Kaasik Kolmas isik kohtutäitur Marek Laanemets (x), esindaja adv. Taimar Ehrlich Kolmas isik ERGO Kindlustuse AS (registrikood xxxxxxxx, aadress: x), esindaja Ivo Viires
Resolutsioon
1.Jätta Harju Maakohtu 18.09.2007 enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudes tehtud otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Saata tsiviilasi ülejäänud nõuete läbivaatamiseks Harju Maakohtule.
Välja mõista Brian Reginald McMahonilt 9440 (üheksa tuhat nelisada nelikümmend) krooni apellatsiooniastme õigusabikulu KÜ Uexkülli Maja kasuks. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Hageja on Austraalia kodanik, kellele kuulus Tallinnas, X asuv korter. Sissenõudja KÜ Uexkülli maja avalduse alusel müüdi nimetatud korter 30.08.2002 täitemenetluses enampakkumisel Urmas Paavelile. Hageja sai korteri müügist teada 2004. aastal, kui ta saabus Eestisse. 01.06.2004 esitas Brian Reginald McMahon kohtusse hagi endise kohtutäituri Reet Voki, KÜ Uexkülli Maja ja Urmas Paaveli vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, omandiõiguse tunnistamiseks, korteri väljanõudmiseks ja kinnistusraamatu kannete muutmiseks. Hageja palus ennistada enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 647 sätestatud 1-aastase tähtaja ja kui tähtaega ennistada ei ole võimalik, siis tunnistada hagiavalduse esitamise ajal kehtinud TMS § 647 põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks.
2.22.05.2006 määrusega ennistas Harju Maakohus hagejale tähtaja hagi esitamise sundenampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse ja leidis, et hagi esitamise tähtaeg on materiaalõiguslik tähtaeg ja selle ennistamine menetlusseadustiku sätete alusel ei ole võimalik. 19.04.2007 määrusega jättis Riigikohus ringkonnakohtu määruse muutmata. Nimetatud määruses andis Riigikohus hinnangu ka hageja alternatiivsele taotlusele tunnistada hagiavalduse esitamise ajal kehtinud TMS § 647 PS-ga vastuolus olevaks. Riigikohus leidis, et TMS § 647 ei ole vastuolus PS-e §-ga 10, § 13 lg-ga 2, §-ga 15 ja §-ga 32. Nõude aegumistähtaja alguse sidumine üksnes toimingust või tehingust teadasaamisega tekitaks õigussuhetes määramatust. Enampakkumise kehtetuks tunnistamisele nõudele TMS § 647 sätestatud 1aastane aegumistähtaeg, arvates enampakkumise toimumise päevast, on mõõdukas, arvestades vajadust kaitsta ka enampakkumisel vara ostnud isiku ja sissenõudja huve.
3.10.07.2007 esitas hageja maakohtule uue taotluse tunnistada hagiavalduse esitamise ajal kehtinud TMS § 647 PS-ga vastuolus olevaks, jätta see kohaldamata ning teha asjas vaheotsus, millega jätta aegumine kohaldamata ja jätkata menetlust. TMS § 647 on vastuolus kaebeõiguse (PS § 13-15), õigusselguse, proportsionaalsuse põhimõtte ja omandi puutumatuse põhiõigusega. Hagejale ei tagatud õigust olla informeeritud tema suhtes kohaldatava riikliku sunni võimalusest ja õigusest esitada vastuväiteid enne enampakkumise toimumist. TMS § 647 sõnastuse tulemusena on enampakkumise vaidlustamise hagi aegumise kulgemine alanud ilma, et isikule oleks tagatud enampakkumise toimumisest teadasaamine. Samuti on TMS § 647 sõnastus ebaselge. Norm ei sisalda sõnastust, mis selgelt väljendaks, et tegemist on aegumistähtajaga.
4.Kostjad vaidlesid taotlusele vastu. Riigikohus on käesolevas tsiviilasjas teinud lahendi, milles võttis seisukoha ka TMS § 647 PS-le vastavuse osas.
Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohus jättis hageja taotlused rahuldamata ning hagi aegumise tõttu rahuldamata..
2(5)
6.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 693 lg-st 2 on Riigikohtu lahendis esitatud seisukohad konkreetse õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud.
7.Eeltoodust tulenevalt ei saa olla asjas enam vaidlust, et seisuga 01.06.2004 oli täitemenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamiseks sätestatud TMS §-s 647 aegumistähtaeg kestusega üks aasta, arvates enampakkumise päevast. Asjas puudub ka vaidlus, et hageja poolt vaidlustatud enampakkumine oli toimunud 30.08.2002. Seega oli hagiavaldus esitatud seaduses sätestatud aegumistähtaega eirates.
8.Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-le 143 peab kohus võtma kohustatud isiku taotlusel nõude aegumist arvesse ja aegumise tuvastamise korral jätma sel alusel hagi rahuldamata. TsMS § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse taotluse kohta aegumise kohaldamiseks, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega.
9.Lisaks TsMS § 693 lg-s 2 otseselt nimetatud Riigikohtu otsustes sisalduvatele seisukohtadele on läbi TsMS § 695 asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud ka Riigikohtu määrustes antud vastavad tõlgendused. Riigikohtu määrus 19.04.2007, milles EV kõrgeim kohus on andnud seisukoha seisuga 01.06.2004 kehtinud TMS § 647 vastavusele PS §-ga 10, § 13 2. lausega, §-ga 15 ja §-ga 32, jõustus vastavalt TsMS § 466 lg-le 3 ja vastavalt TsMS § 467 lg 5 kuulus viivitamatule täitmisele. Seega ulatuses, mille alusel on sama taotlus (TMS § 647 kohaldamata jätmine, esitatud algselt hagiavalduse täienduses t lk 254-262) juba jõustunud ja puudub alus selle korduvaks lahendamiseks.
10.Põhjendatud ei ole hageja viited vastolule TMS § 647 ning PS § 11 2. lause ja § 14 vahel. Põhiõiguste piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud, so proportsionaalsed. TMS sättes sätestatud ühe-aastane aegumistähtaeg piiras võlgniku õigust enampakkumist vaidlustada ajaliselt nimelt nii palju, kui see oli möödapääsmatu kooskõlas õiguskindluse ja omandiõiguse võrdse kaitse põhimõtetega. Täitemenetluses peavad olema kaitstud lisaks võlgniku õigustele ka sissenõudja ja enampakkumise kaudu realiseeritud vara uue omaniku õigused. Võlgniku õigusele teatud ajaperioodi jooksul enampakkumist vaidlustada vastandub vara omandaja õigus sama ajaperioodi möödumisel kindlustundele, et tema omandiõigusesse enam ei sekkuta. Asjas ei oma tähtsust, kas võlgnik elab alaliselt EV territooriumil või mitte. Üksikjuhtumi puhul toimunud võimalik õigusnormide rikkumine ei saa anda alust kõrvale kalduda kehtinud aegumistähtajast. Hagejal on õigus nõuda talle õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist, kui tema õigusi on enampakkumise käigus või muul viisil rikutud. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
11.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta kohaldamata TMS § 647 seoses vastuoluga põhiseadusega ja mitte kohaldada aegumist.
12.Maakohus kohaldas vääralt TsMS § 693 lg 2 ja § 695 leides, et maakohtule on asja läbivaatamisel kohustuslikud Riigikohtu 19.04.2007 määruses avaldatud seisukohad TMS § 647 kohaldamisel ja tõlgendamisel.
13.Lähtudes tsiviilkohtumenetluse võistlevuse põhimõttest ning kassatsioonimenetluse olemusest, ei saanud Riigikohus võtta lõplikult siduvat seisukohta sellest, kas TMS § 647 on põhiseadusega vastuolus või mitte enne, kui sama küsimus oli arutatud maa- ja ringkonnakohtus. Seega ei saa nimetatud seisukoha sisaldumine Riigikohtu määruses võtta hagejalt õigust sisulise küsimuse lahendamiseks esimese astme kohtus ega apellatsiooni- ja kassatsiooniõigust. Riigikohtu määruses väljendatud seisukoht saab olla üksnes indikatiivne. Ei ole välistatud, et sama küsimuse lahendamisel kassatsioonkaebuse läbivaatamisel pärast täiemahulist menetlust, sh faktiliste asjaolude tuvastamist, esimese ja teise astme kohtus jõuaks sama Riigikohtu kolleegium hoopis erinevale järeldusele.
3(5)
Eeltoodu näitab, et määruskaebemenetluses võetud seisukoht ei saa omada asja sisulisel lahendamisel res judicata jõudu.
14.Normide põhiseaduspärasuse kontrolli teostab reeglina põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium ning põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi seisukoht võib erineda teiste kolleegiumite varasematest seisukohtadest. Maakohus on ekslikult leidnud, et põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamine on välistatud lähtuvalt res judicata põhimõttest. Tegelikkuses ei ole käesolevat asja Riigikohtus veel sisuliselt lahendatud ning asjas puudub lõplik seisukoht normi kehtivusest. Seega puuduvad takistused põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamiseks TMS § 64 suhtes.
15.Lisaks kordab hageja taotluse põhjendusi, leides, et TMS § 647 on vastuolus põhiseadusega, kuna piirab põhjendamatult kaebeõigust ja rikub omandi põhiõigust ega ole kooskõlas õigusselguse ja proportsionaalsuse põhimõtetega. Vastustajate seisukohad
16.Reet Vokk palub tühistada Harju Maakohtu otsuse osas, millega jäeti aegumise tõttu rahuldamata ka hageja teised nõuded, ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
17.Urmas Paavel, KÜ Uexkülli Maja ja kohtutäitur Marek Laanemets vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.
18.ERGO Kindlustuse AS ei ole kirjalikult oma seisukohta esitanud. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
19.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil ja tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et maakohtu otsuse tühistamiseks puudub alus. Kohtuotsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda.
20.Ringkonnakohus ei nõustu Reet Voki seisukohaga, et kohus jättis hageja nõuded omandiõiguse tunnustamiseks korteriomandile ja selle väljanõudmiseks Urmas Paaveli ebaseaduslikust valdusest ning kinnistusraamatu kannete muutmiseks vajaliku tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega aegumise tõttu rahuldamata. Kohus ei ole neid nõudeid veel läbi vaadanud ja nende osas otsust langetanud. Kohus tegi vaheotsuse enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudele aegumise kohaldamise osas. Otsust saab lõppotsusena käsitleda üksnes selle nõude osas, millele kohus kohaldas aegumist. Ülejäänud nõuete osas tuleb asi saata menetluse jätkamiseks esimese astme kohtule.
21.Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, et kohus kohaldas vääralt TsMS § 693 lg 2. Nimetatud sätte kohaselt on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Juba algusest peale oli vaidluse all ka küsimus antud asjas kohaldamisele kuuluva TMS § 647 PS-le vastavusest. Asjaolu, et Riigikohus andis selles asjas määrusega menetlusküsimust lahendades oma seisukoha ka vaidlusaluse sätte PS-le vastavuse osas, ei tee seda seisukohta vähem tõsiseltvõetavaks, millega ringkonnakohus ei peaks arvestama. Riigikohtu otsust selles küsimuses tõesti veel ei ole, küll on aga Riigikohtu selgelt väljendatud seisukoht ja seetõttu tuleb kohtu viidet TsMS § 693 lg-le 2 pidada asjakohaseks. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et edasises menetluses ei ole selgunud ühtki täiendavat asjaolu, milline võiks anda kohtule aluse kalduda kõrvale Riigikohtu seisukohtadest.
22.Kuna kohus jättis hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata aegumise tõttu, ei andnud ta hinnangut enampakkumise läbiviimise seaduslikkusele. Apellatsioonkaebuse väited enampakkumise oluliste tingimuste rikkumise kohta ei ole seetõttu asjakohased.
4(5)
23.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne 01.01.2006 alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud seaduses sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 alusel mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega kannab apellatsioonimenetluse kohtukulud apellant. KÜ Uexkülli taotleb apellatsiooniastme õigusabikulu väljamõistmist summas 9440 krooni. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist vajaliku ja põhjendatud kuluga ning taotlus tuleb rahuldada.
Meelika Aava
Reet Allikvere
Gaida Kivinurm
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.