Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Asja läbivaatamise kuupäev
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-42-07 Tartu, 19. aprill 2007. a Eesistuja Henn Jõks, liikmed Peeter Jerofejev ja Lea Laarmaa Brian Reginald McMahoni hagi kohtutäitur Reet Voki, korteriühistu UEXKÜLLI MAJA ja Urmas Paaveli vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, omandiõiguse tunnustamiseks ja valduse kaitseks. Tallinna Ringkonnakohtu 12. detsembri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 2-04-588 Brian Reginald McMahoni määruskaebus Hageja Brian Reginald McMahon (s xx. xxxxxxxx xxxx; aadress: postkast xxx, Xxxxxxx xxxx, Austraalia), esindaja vandeadvokaat Carri Ginter. Kostja korteriühistu UEXKÜLLI MAJA (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Ingrid Kullerkann. Kostja Urmas Paavel (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Maidu Kaasik. Kostja endine kohtutäitur Reet Vokk (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando. Kolmas isik kostja poolel kohtutäitur Marek Laanemets. Kolmas isik kostja poolel ERGO Kindlustuse AS (registrikood xxxxxxxx). 26. märts 2007. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 12. detsembri 2006. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Saata tsiviilasi Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.
31. mail 2004. a esitas Brian Reginald McMahon (hageja) Tallinna Linnakohtule hagi Tallinna ja Harjumaa kohtutäituri Reet Voki (kostja I), korteriühistu UEXKÜLLI MAJA (kostja II) ja Urmas Paaveli (kostja III) vastu. Hagis nõudis hageja 30. augustil 2002. a toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamist, hageja omandiõiguse tunnustamist Tallinna Linnakohtu Kinnistusameti Tallinna kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr xxxxxxx all sisse kantud korteriomandile ja korteriomandi väljanõudmist kostja III ebaseaduslikust valdusest hageja valdusesse. Samuti nõudis hageja kinnistusraamatus kostja III nimele kantud omanikukande kustutamist ning hageja kandmist kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna. Nimetatud kannete tegemiseks nõudis hageja kostja III kohustamist nende kannete tegemiseks nõusolekut andma ja kostja III nõusoleku kohtuotsusega antuks lugemist. Hagiavalduses esitas hageja ka taotluse enne
1.jaanuari 2006. a kehtinud täitemenetluse seadustiku (edaspidi varasem TMS) §-s 647 ettenähtud tähtaja ennistamiseks. Kui kohus peaks leidma, et ennistamine ei ole võimalik, palus hageja
tunnistada TMS § 647 põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta selle kohaldamata. Hagiavalduse kohaselt on hageja Austraalia kodanik, kellele kuulub alates 24. septembrist 1996. a Tallinnas Xxxx xx-xx asuv korter kui vallasasi. Hageja lahkus Eestist 28. juunil 2001. a ja saabus tagasi 28. aprillil 2004. a. Saabudes selgus, et korter on hagejat teavitamata müüdud 30. augustil 2002. a täitemenetluses enampakkumisel. Kostja II avalduse alusel oli kohtutäitur Marek Laanemets algatanud täitemenetluse 20. juunil 2002. a. Vaatamata sellele, et kostjale II oli teada hageja aadress Austraalias, märgiti tema elukohaks täitemenetluse algatamisel Xxxx xx-xx, Tallinn. 28. augustil 2002. a edastas kohtutäitur M. Laanemets täitetoimiku kostjale I, kes müüs korteri 30. augustil 2002. a toimunud enampakkumisel hinnaga 800 000 krooni. Korteri omanikuks on kostja III. Hagejat täitetoimingutest teavitada ei üritatudki. Varasema TMS § 647 kohaselt, kui rikuti enampakkumise olulisi tingimusi, tunnistab kohus enampakkumise kehtetuks ühe aasta jooksul, arvates enampakkumise päevast. Praegusel juhul on enampakkumise olulisi tingimusi rikutud. Varasema TMS §-s 647 sätestatud tähtaeg on menetlustähtaeg. Lisaks tuleb varasema TMS § 647 tõlgendada koosmõjus põhiseaduse (PS) § 15 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni (EIÕK) artiklitega 6 ja 13, mis nõuavad, et nõude esitamisel kehtestatud tähtajad ei oleks sellised, mis muudaksid nõude esitamise praktiliselt võimatuks või ülemäära raskeks. Olukorras, kus isik on välisriigi kodanik, ei viibi Eestis ning teda ei teavitata tema suhtes toimuvast menetlusest või vastuvõetud otsustest, on isiku poolt otsuste tähtaegne vaidlustamine objektiivselt takistatud. Selline objektiivne takistus on aga aluseks nõude esitamise tähtaja ennistamiseks. TsMS § 45 lõike 1 järgi võib kohus seaduses kindlaksmääratud protsessitähtaega ennistada, kui see on mööda lastud kaalukatel põhjustel.
17.juunil 2003. a kinnistati korter kostja III nimele.
2.1. aprillil 2005. a kaasas Tallinna Linnakohus menetlusse iseseisva nõudeta kolmandate isikutena kostjate poolel kohtutäitur M. Laanemetsa ja ERGO Kindlustuse AS-i.
3.Kostja I hagi ei tunnistanud. Kostja leidis, et hagi on aegunud, ja esitas taotluse aegumise kohaldamiseks. Kostja II hagi ei tunnistanud. Kostja väitis, et hagi on aegunud, ja esitas taotluse aegumise kohaldamiseks. Kostja III hagi ei tunnistanud. Kostja omandas korteri heauskselt. Taotlus tähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata, TMS § 647 tähtaeg on mõistlik. Iseseisva nõudeta kolmas isik ERGO Kindlustuse AS taotles aegumise kohaldamist. Iseseisva nõudeta kolmas isik kohtutäitur M. Laanemets taotles enda kõrvaldamist menetlusest kolmanda isikuna ja hagiavalduse rahuldamata jätmist.
4.22. mai 2006. a määrusega ennistas Harju Maakohus hagejale hagi esitamise tähtaja sundenampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Maakohtu määruse kohaselt sätestas hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 45 lõige 1, et kohus võib
seaduses kindlaksmääratud protsessitähtaja ennistada, kui see on kaalukatel põhjustel mööda lastud. Sama põhimõtte sätestab ka 1. jaanuaril 2006. a jõustunud TsMS § 67 lõige 1, mille kohaselt juhul, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Hageja on menetlustähtaja mööda lasknud mõjuvatel põhjustel. Ta on Austraalia kodanik, passi väljavõttest nähtuvalt lahkus ta Eestist 28. juunil 2001. a ja saabus tagasi Eestisse 28. aprillil 2004. a. Täitemenetlusest hagejat ei teavitatud. Tähtaja ennistamata jätmine tooks kaasa hageja jaoks negatiivsed tagajärjed, sest ta ei saaks kaitsta oma õigusi.
5.Kostja II esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse ja palus maakohtu määruse tühistada. Kostja III esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse ja palus maakohtu määruse tühistada ning jätta hageja taotlus hagi esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata. Kostja I nõustus määruskaebustes esitatud seisukohtadega ja palus maakohtu määruse tühistada. Kolmas isik kohtutäitur M. Laanemets esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada. Kolmas isik ERGO Kindlustuse AS toetas M. Laanemetsa määruskaebust. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 12. detsembri 2006. a määrusega maakohtu määruse. Ringkonnakohus märkis määruse resolutsioonis, et määruse peale ei saa edasi kaevata. Ringkonnakohus leidis, et hagi esitamise tähtaeg on materiaalõiguslik tähtaeg ja selle ennistamine ei ole TsMS §-des 67 ja 68 sätestatud menetlustähtaegade ennistamiseks ettenähtud korras võimalik. Kuna materiaalõiguslike tähtaegade ennistamiseks ei ole võimalik kohaldada sätteid, mis reguleerivad menetlustähtaegade ennistamist, siis puudub vaidlustatud määruse peale esitatud määruskaebuste lahendamisel vajadus hinnata seda, kas asja sisu seisukohalt tähtsust omav materiaalõiguslik tähtaeg on mõistlik, kooskõlas põhiseaduse ja EIÕK sätetega ja võimaldab kahjustatud isikul oma huve kaitsta või mitte.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta jõusse maakohtu määrus. Määruskaebuse kohaselt on ringkonnakohtu määrus edasikaevatav TsMS § 68 lg 4 esimese lause alusel. Varasema TMS § 647 sätestas, et kohus tunnistab enampakkumise kehtetuks ühe aasta jooksul, arvates enampakkumise päevast, kui asi müüdi isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või rikuti teisi enampakkumise olulisi tingimusi. Tegemist oli menetlustähtajaga, kuna tähtaeg asus menetlusseadustikus, mitte materiaalõigusaktis. Asjaolule, et tegemist oli menetlustähtajaga, viitab ka sätte grammatiline ülesehitus. Aastase tähtajaga polnud seotud kohtusse pöördumine, vaid tähtaeg oli antud kohtule otsuse tegemiseks. Sätte tõlgendamine menetlustähtajana on ka loogiline, kuna vastupidine tõlgendus viiks ebamõistliku tagajärjeni. Kui lugeda sätet aegumistähtajaks, piisaks
sellest, et kohtutäitur hoiaks enampakkumisakti salajas kuni tähtaja lõpuni ning esitaks selle alles siis registrile. Selliselt oleks võetud igasugune teoreetilinegi võimalus enampakkumise kohtulikuks vaidlustamiseks ning ebaseaduslikult võetud omandiõiguse taastamiseks.
8.Kostja I leiab, et määruskaebus on ekslikult menetlusse võetud. Määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Vastasel korral tuleb kaebus aga jätta rahuldamata. Kostja II määruskaebusega ei nõustu. Kostja leiab, et hagejal puudub õigus ringkonnakohtu määruse edasikaebamiseks. Määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Vastasel korral tuleb kaebus aga jätta rahuldamata. Kostja III määruskaebusega ei nõustu. Kostja leiab, et ringkonnakohtu määrus ei ole edasikaevatav ja tuleb jätta läbi vaatamata. Selle läbivaatamisel tuleb kaebus aga jätta rahuldamata. Iseseisva nõudeta kolmandad isikud ei ole oma seisukohti määruskaebuse kohta esitanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et määruskaebuse põhjendused ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks ja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Asi tuleb saata Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks.
10.Esmalt peab kolleegium vajalikuks käsitleda ringkonnakohtu määruse peale edasikaebamise võimalikkust. Kolleegiumi arvates ei ole praegusel juhul õige kohaldada TsMS § 68 lg-s 4 sätestatut. Nimetatud lõike esimese lause kohaselt võib esitada määruskaebuse maakohtu või ringkonnakohtu menetlustähtaja ennistamise või ennistamata jätmise määruse peale. Sama lõike teise lause kohaselt ei saa Riigikohtule edasi kaevata maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale. Kolleegiumi arvates on TsMS § 68 lg 4 kohaldatav ainult neil juhtudel, mil kohtud on analüüsinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus või muudes õigusaktides ettenähtud menetlustähtaja ennistamise küsimust ja menetlustähtaja ennistanud või ennistamata jätnud (TsMS § 67 lg 1). Praegusel juhul on ringkonnakohus aga õigesti leidnud, et tegemist ei ole menetlustähtajaga, vaid hagi aegumise tähtajaga. Seetõttu tuleb määruskaebuse esitamise võimalikkust kontrollides lähtuda TsMS §-st 696. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 696 lg 1 kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seadusega lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Kuna ringkonnakohtu määrusest (resolutsioonist ega ka määruse põhjendustest) ei selgu asja menetluse jätkumine, samuti seetõttu, et vaieldakse selle üle, kas seaduses sätestatud sundenampakkumise vaidlustamise tähtaeg on menetlusõiguslik tähtaeg või on see nõude aegumistähtaeg, s.o materiaalõiguslik tähtaeg, on määrus edasikaevatav. TsMS § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha aegumise kohaldamise taotluse suhtes ka vaheotsuse, mille peale oleks menetlusosaline saanud esitada kaebuse ka Riigikohtule.
11.Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et varasema TMS §-s 647 oli sätestatud hagi aegumistähtaeg vallasasja enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamiseks. Küll on ringkonnakohtu määruses seda tähtaega eksitavalt nimetatud hagi esitamise tähtajaks. Hagi esitamise ajal oli varasema TMS § 647 sõnastatud järgmiselt: "Kohus tunnistab enampakkumise
kehtetuks ühe aasta jooksul, arvates enampakkumise päevast, kui asi müüdi isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi." Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega, et nimetatud sättes viidatud üheaastane tähtaeg oli kehtestatud kohtule enampakkumise hagi menetlemise ajalise piirina. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et varasem täitemenetluse seadustik sätestas enne 19. detsembrit 1994. a kolmeaastase tähtaja enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks (§ 61), 19. detsembrist 1994. a kuni 1. märtsini 2001. a aga isegi viieaastase tähtaja (§ 647). Nimetatud tähtaegade korral on raske leida mõistlikku põhjendust seadusandja poolt kohtutele nii pika menetlusaja andmiseks enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi läbivaatamiseks.
12.19. detsembril 1994. a jõustunud täitemenetluse seadustiku muudatuste kohaselt sätestas varasema TMS § 6444 järgmist: "Võlgnik, sissenõudja, isik, kelle kasuks oli sundtäitmise märke sissekandmise hetkel sissekantud õigus või õigust tagav kanne, ostja, maksmiseks kohustatud kolmas isik ja enampakkumisel hinnapakkumisi teinud isikud võivad esitada kohtule kahe nädala jooksul, arvates enampakkumise päevast, avalduse enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks käesoleva seadustiku §-s 647 nimetatud põhjustel." Riigikohus on oma 22. veebruari 2007. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-8-07 (RT III 2007, 8, 69) leidnud, et TMS §-s 6444 oli kinnisasja enampakkumise vaidlustamiseks sätestatud hagi aegumistähtaeg. Kolleegiumi arvates puudub mõistlik põhjendus, leidmaks, et vallasasjade enampakkumise korral ei olnud üheaastane tähtaeg hagi aegumistähtaeg, kui kinnisasjade enampakkumise korral oli kahenädalane tähtaeg hagi aegumistähtaeg. Teistsuguseks järelduseks ei anna kolleegiumi arvates alust ka normide osaliselt erinev sõnastus. Olemuselt on mõlemad normid suunatud reguleerima sama küsimust - hagi esitamise õigust enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudes ning selle hagi aegumistähtaega. Puudub mõistlik seletus sellele, miks seadusandja oleks pidanud vallasasjade enampakkumise korral kohtutele ette nägema hagi üheaastase menetlemise aja, kui kinnisasjade korral sellist tähtaega ei oleks ette nähtud või see oleks üksnes kaks nädalat.
13.Määruskaebuses viidatud analoogia varasema TMS §-ga 77 ei ole kolleegiumi arvates asjakohane, sest TMS § 77 lõigetes 1 ja 2 ei reguleeritud hagi esitamise tähtaegu, vaid kaebuse esitamist kohtutäituri tegevuse peale ja kohtutäituri tehtud otsuse peale kaebuse esitamist kohtule. Varasema TMS § 77 lõikes 3 sätestatud kahenädalane tähtaeg oli tõesti ette nähtud kohtutele kaebuse menetlemise ajana ja sellena ka selgelt eristatav TMS § 77 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohtutäituri ja kohtu poole pöördumise tähtaegadest. Seadusandja on pidanud TMS § 77 lg 3 järgi vajalikuks kaebuse kiiremat kohtulikku menetlemist, kuna kaebuse esitamine ei peatanud varasema TMS § 34 lg 2 p 5 kohaselt automaatselt täitemenetlust.
1.jaanuarist 2006. a kehtiva TMS § 223 lg 1 sätestab samuti enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi aegumistähtaja. Vastavalt 1. juulist 2002. a kehtiva TsÜS § 142 lg-le 1 aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul.
ennistamise määruse peale, siis oleks kolleegiumi arvates tulnud TsMS § 667 lg 2 teise lause alusel ja menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt asi saata maakohtule menetluse jätkamiseks. Seda isegi juhul, kui määruskaebustes ei taotletud asja tagasisaatmist maakohtule. Kuigi ringkonnakohus ei ole andnud esimese astme kohtule juhiseid analüüsida hagi aegumise küsimust, on kostjad toimiku materjalide põhjal toetunud hagi aegumisele ning esimese astme kohus peab hagi ja aegumise küsimuse lahendama kohtuotsusega. Riigikohus saadab asja tagasi Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks.
15.Kolleegium ei näe varasema TMS § 647 vastuolu põhiseaduse §-ga 10, § 13 lg-ga 2, §-ga 15 ja §ga 32, millele on viidatud määruskaebuse esitaja täiendavates õiguslikes seisukohtades. Põhiseaduse §-st 10 on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium oma 15. detsembri 2005. a otsuses põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-16-05 tuletanud õiguskindluse põhimõtte, mille üks komponent omakorda on õigusselguse põhimõte (PS § 13 lg 2). Viidatud lahendi kohaselt peab õigusselguse põhimõtte järgi isikul olema võimalik piisava selgusega ette näha, missuguse õigusliku tagajärje üks või teine tegu kaasa toob. Selgemad ja täpsemad peavad olema normid, mis võimaldavad isiku õigusi piirata. Kolleegium leiab, et praegusel juhul on võimalik seaduse tõlgendamise teel järeldada, et varasema TMS §-s 647 sätestati hagi aegumise tähtaeg. Normi võimalik sõnastuslik ebaselgus ei tähenda tingimata põhiseaduse vastasust. Eespool viidatud põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahendis viitas kolleegium ka sellele, et normi tagajärgede ettenägemisel tuleb vajadusel kasutada ka asjakohase nõustamise abi. Põhiseaduse § 15 kehtestab igaühele õiguse pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. See õigus on praegusel juhul tagatud - varasema TMS § 647 kohaselt oli õigus kohtus vallasasja enampakkumine vaidlustada. Samas on see õigus nagu enamik nõudeõigustest õiguskindluse põhimõttest lähtuvalt piiratud nõude aegumistähtajaga. Ka õigussuhte teisel osalisel (praegusel juhul eelkõige ostjal) on õiguspärane ootus, et tema enampakkumise teel omandatud omandiõigusse pärast seadusega sätestatud ajavahemiku möödumist enam ei sekkutaks. Hagejal on aga õigus nõuda kohtutäiturilt või kahju tekitanud isikult kahju hüvitamist, kui tema õigusi on enampakkumise käigus või muul viisil rikutud. Põhiseaduse § 32 lg 1 kohaselt kaitstakse igaühe omandiõigust, sh ka enampakkumisel asja ostnud isiku omandiõigust. See aga ei tähenda, et ka täitemenetluse käigus müüdava võlgniku vara eest tuleb võlgnikule tagada õiglane ja kohene hüvitis. Täitemenetluses prevaleerib sissenõudja õigustatud huvi saada võlgniku omandisse kuuluva vara müümise arvel rahuldatud oma täitedokumendis väljendatud nõue võlgniku vastu.
16.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb TsMS § 149 lg 4 teise lause kohaselt määruskaebuselt tasutud kautsjon arvata riigituludesse. Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Lea Laarmaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.