Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja tunnistas oma 24. augusti 2006 vastuses hagi vaid osaliselt. Kostja ei eita, et jättis lepingu ülesütlemisel järgimata etteteatamistähtaja, kuid ei nõustu leppetrahvi nõudega. Hageja esitas kostjale pretensiooni, kus nõudis leppetrahvi, alles 7. aprillil 2006 – sisuliselt viis kuud pärast kostja poolt lepingu lõpetamist. Kostja leiab, et maksimaalne mõistlik tähtaeg nõude esitamiseks olnuks lepingu lõpetamise etteteatamise tähtaeg ehk 30 päeva, äärmisel juhul ka vahetult pärast järgmise lepingus fikseeritud maksetähtaja möödumist – see oli kostja viimane kinnitus, et ta luges pooltevahelise lepingu lõppenuks. Kostja palub jätta hagi selles osas rahuldamata. Kostja leiab ka, et 15 000 krooni on laudade kulumi eest liiga suur. Summa arvelt peaks kaetama laudade ekspluateerimisel amortiseerunud osade vahetamise kulud. Piljardilaua regulaarsel kasutamisel kulub kõige enam selle katteriie, mis tuleb mingi aja möödudes välja vahetada. Kostja leiab, et lepingus kulumi katteks fikseeritud summa näol on tegemist võimaliku tekkiva kahju kompensatsiooniga – laua katteriide kulumisel väheneb kogu laua väärtus. Kostjale teadaolevalt sõlmitakse sellise sisuga lepinguid reeglina mitmeks aastaks (sellele viitab ka suhteliselt pikk etteteatamise tähtaeg lepingu lõpetamisel) ja pärast pikaajalist kasutamist võib parenduste tegemine 15 000 krooni väärtuses olla õigustatud. Kostja kasutas piljardilaudu aga üksnes kolm kuud, mistõttu ei ole tema poolt laudade kasutamisega tekitatud kahju suurus ligilähedanegi 15 000 kroonile. Laudade kulumine sel määral, et katteriie tuleks välja vahetada, on välistatud. Seega tuleks kompensatsiooni vähendada mõistliku suuruseni, mis kostja arvates on 10 % lepingus märgitud summast – 1 500 krooni. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega ja palub menetluskulud jätta poolte endi kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus võtab kõigepealt (I) seisukoha leppetrahvi (5 000 krooni) ja seejärel (II) laudade kulumi hüvitise (15 000 krooni) osas. I Hageja ja kostja vahelise lepingu alusel nõuab hageja kostjalt leppetrahvi summas 5 000 krooni maksmist seoses lepingu lõpetamise etteteatamistähtaja rikkumisega kostja poolt. Kostja ei vaidle vastu asjaolule, et ta jättis järgimata lepingust tuleneva etteteatamistähtaja, seega tunnistab ta lepingurikkumist. Kostja leiab, et hageja on kaotanud õiguse nõuda leppetrahvi, sest ta ei teatanud sellest mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 järgi kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Käesoleval juhul on hageja esitanud kostjale pretensiooni leppetrahvi nõudega 7. aprillil 2006, kusjuures kostja lõpetas lepingu 24. novembril 2005. Sündmuste vahele jääb umbes neli ja pool

kuud. Kohus leiab, et selline aeg ei ole leppetrahvi nõudest teatamiseks ebamõistlik. Nagu nähtub kostja seisukohtadest, oli ta lepingut üles öeldes täielikult teadlik, et ta rikkus sellega lepingut. Samuti oli ta teadlik lepinguga ettenähtud leppetrahvist. Tegemist on suhteliselt väikese summaga – see vastab lepingus ettenähtud igakuisele rendisummale. Mõistliku tähtaja nõue on seaduses eelkõige eesmärgiga kaitsta võlgnikku, võimaldada tal valmistuda leppetrahvi maksmiseks. Kohus on seisukohal, et antud asjaoludel ei põhjusta kostjale mingeid ebamõistlikke raskusi see, et leppetrahvi nõue esitati neli ja pool kuud hiljem kui toimus lepingurikkumine. Seega ei ole kostjal alust keelduda maksmast leppetrahvi ja kohus rahuldab hagi 5 000 krooni nõude osas. II Lisaks leppetrahvile nõuab hageja kostjalt laudade kulumi eest 15 000 krooni tasumist. Lepingu p 1 viimase lõigu kohaselt peab rentija lepingu lõpetamisel tasuma omanikule laudade kulumi eest 15 000 krooni. Esiteks peab kohus vajalikuks märkida, et vastavalt VÕS sätetele ei ole antud lepingu näol tegemist mitte rendi- vaid üürilepinguga. VÕS § 339 kohaselt kohustub rendilepinguga üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Antud lepinguga ei nähta ette mingit viljakasutust, seega on tegemist üürilepinguga. Järelikult tuleb lepingus kasutatavad mõisted „rentija“ ja „rent“ asendada vastavalt mõistetega „üürnik“ ning „üür“. VÕS § 334 lg 2 2. lause alusel ei vastuta üürnik asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et kokkulepe, mille kohaselt üürnik enne üürilepingu lõppemist kohustub üürilepingu lõppemisel maksma muud kui võimalikku kahjuhüvitist, on tühine. Viimasest sättest tuleneb, et lepingus sisalduv tingimusteta kokkulepe 15 000 krooni tasumise kohta laudade kulumi eest on tühine. Hageja ei saa ka seaduse alusel, väljaspool nimetatud kokkulepet, laudade kulumi hüvitamist nõuda, sest seaduse kohaselt ei vastuta üürnik asja hariliku kulumise eest, mis kaasneb asja lepingujärgse kasutamisega. Nii laudade kasutamist piljardi mängimiseks kui ka laudade ülesseadmist ja mahavõtmist lepingu alustamisel ja lõpetamisel tuleb pidada seaduse mõttes asja lepingujärgseks kasutamiseks. Järelikult rahuldab kohus OÜ T. hagi MTÜ K. vastu 5 000 krooni osas ja jätab hagi ülejäänud osas rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et antud asjas on õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.