TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-10-515 Menetluskulude jaotus Jätta riigi õigusabi kulud ja tasu riigi kanda, ülejäänud menetluskulud neid kandnud isikute kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud Tallinna linn esitas 18.04.2017 Harju Maakohtule avalduse eestkostetava Xxxx ́i nimel tehingu tegemiseks kohtu nõusoleku saamine (tl 49-50). Avaldaja palub anda Tallinna linnale nõusolek eestkostetava Xxxx ́i nimel võõrandada Xxxx ́ile kuuluv korteriomand aadressil xxxx, Tallinn, registriosa nr xxxx, katastritunnus 78401:111:0920, koos selles sisalduva mööbli ja tarbeesemetega ning anda nõusolek kasutada korteriomandi võõrandamisest saadavaid rahalisi vahendeid, millest on maha arvatud kõnealuse korteriomandi kommunaal- jm kaasnevad kulud kuni müügilepingu sõlmimiseni ning müügilepingu sõlmimisega kaasnevad kulud, eestkostetava ja tema hooldamisega seotud igakuiste kulude katteks. 21.04.2017 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja määras Xxxx ́ile esindaja riigi arvel. 03.05.2017 esitas Xxxx ́ile RÕA korras määratud esindaja kohtule oma arvamuse (tl 70). Kohtumääruse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 206 lg 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Tulenevalt PKS § 202 kohaldatakse täisealise eestkostele lapse eestkostet reguleerivaid sätteid. PKS § 131 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. PKS § 183 lg 1 kohaselt on eestkostja kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama. Muu hulgas peab eestkostja nõudma õigel ajal sisse eestkostetavale kuuluvad nõuded ning valitsema eestkostetavale kuuluvat kinnisvara. PKS § 187 lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. Avalduse kohaselt pikendati Harju Maakohtu 28. jaanuari 2015 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-14-61430 Xxxx ́i eestkostet ja määrati Xxxx ́i eestkostjaks alates 19. veebruarist 2015 viieks aastaks Tallinna linn (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu). Kohtumääruse kohaselt on eestkostja ülesanneteks Xxxx ́i olulised elukorralduslikud, majandusliku ja õigusliku valdkonna küsimused, välja arvatud pisitehingutega seonduv. Xxxx ́il on keelatud tehingute tegemine ilma eestkostja nõusolekuta, väljaarvatud elukondlikud pisitehingud. Erandina on Xxxx ́il lubatud eestkostja nõusolekul teha pisitehinguid eestkostja määratud ulatuses. Xxxx on abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest arusaamise suhtes teovõimetu (tl 52). Xxxx viibib alates 15. augustist 2008 ööpäevaringsel erihooldusteenusel, esialgu oli ta suunatud Xxxx, alates 01. märtsist 2012 viibib ta nimetatud teenusel AS Hoolekandeteenused Xxxx. Xxxx ́ile on regulaarselt koostatud isiklikud rehabilitatsiooniplaanid, viimati 2017 märtsis SA Viljandi Haigla poolt. Xxxx haigestus psüühiliselt 1975, tal puudub haigusteadvus ning kriitika oma käitumise ning haiguse suhtes on minimaalne. Xxxx vajab ööpäevaringselt suunamist ja

2-10-515 juhendamist ning järelevalvet. Hoolimata ligi kümneaastasest stabiilsest ravist psühhofarmakonidega ja järelevalvest, mis on olnud tagatud ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisega, esineb Xxxx ́il soojematel (suvistel) perioodidel järske haigusägenemisi, kus ta magab koridoris või õues, püherdab poris, ei riietu asjakohaselt, ei allu korraldustele, on kuri ja ebaadekvaatse käitumisega. Viimati koostatud rehabilitatsiooniplaani (kehtivusega kuni 29. märtsini 2022) kohaselt vajab Xxxx jätkuvalt ööpäevaringset erihooldusteenust ning tema toimetulek vähema toetusega teenusel (nt toetatud elamine või kogukonnas elamine) on ebareaalne. Eeltoodu põhjal ei ole ilmselt tõenäoline, et Xxxx tuleks toime iseseisva eluga endale kuuluvas korteris. Xxxx ́i sissetulekuks on riiklik vanaduspension summas 267,93 eurot ja puudega vanaduspensioniealise inimese sotsiaaltoetus 40,91 eurot kuus (tl 53). Xxxx ́i pensionist kulub erihoolekandeteenuse omaosaluse tasumiseks 227,74 eurot kuus. Xxxx ́il ülalpidamiskohustuslasi ei ole. Xxxx ́ile kuulub korteriomand aadressil xxxx, Tallinn, registriosa nr xxxx, katastritunnus 78401:111:0920 (tl 54). Korteris on kasutatud nõukogudeaegsed igapäevaseks elamiseks vajalikud mööbliesemed (kapid, voodi, laud jms). Korter on kapitaalremonti vajav ja sisuliselt elamiseks kõlbmatu. Nimetatud korteriomand seisab kasutuseta, igakuised kommunaal- jm kaasnevad kulud on ~100 eurot, mille tasumiseks Xxxx ́il rahalised vahendid puuduvad. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna peaspetsialist külastas 17. veebruaril 2017 Xxxx ́i tema viibimiskohas Xxxx. Vestluse käigus avaldas Xxxx, et peab mõistlikuks võõrandada temale kuuluva korteriomandi aadressil Xxxx, Tallinn ning kinnitas oma nõusolekut ka kirjalikult (tl 55). Xxxx tunnistas, et tema naasmine tulevikus oma koju on ilmselt vähetõenäoline, ta pidas võimalikuks, et juhul, kui ta püüab omandada iseseisvaks eluks vajalikke oskusi (nt vee keetmine, lihtsama toidu valmistamine jne), siis võib ta tulevikus taotleda suunamist vähema toetusega erihoolekandeteenusele (nt toetatud elamine), kuid käesoleval ajal ta seda kindlasti ei soovi. Xxxx kinnitas ka, et ta ei soovi ega vaja korteris olevaid isiklikke asju, kõik, mida ta on oma korterist vajanud, on talle eestkostja abiga Xxxx ́i enda poolt koostatud nimekirjade alusel varasemalt ka Xxxxse juba toimetatud. Tulenevalt eeltoodust ja arvestades Xxxx ́i nõusolekut, peab avaldaja vajalikuks teha ettevalmistused Xxxx ́ile kuuluva korteriomandi aadressil Xxxx, Tallinn, koos selles sisalduva mööbli ja tarbeesemetega võõrandamiseks. Korteri säilitamine ei ole otstarbekas, kuna Xxxx ́i tervislik seisund ei võimalda tal iseseisvalt elada, ta vajab ööpäevaringset hooldamist hoolekandeasutuses. Käesoleval juhul ei ole eestkostetava koju naasmine tema tervisliku seisundi tõttu tõenäoline, mistõttu ei ole ka korteri väljaüürimine selles olukorras põhjendatud. Tuleb arvestada, et korteril on ka ülalpidamiskulud ning kui korter üüritakse välja, tuleb üürituludelt tasuda tulumaksu. Omanikuna oleks eestkostetaval korteriomandi säilitamise ja korrashoiukohustus, mis toob kaasa igakuiseid rahalisi väljaminekuid. Avaldaja on seisukohal, et korteriomandi võõrandamine ei kahjusta eestkostetava huve- müügist saadavaid rahalisi vahendeid, millest on maha arvestatud kõnealuse korteriomandi kommunaal- jm kaasnevad kulud kuni müügilepingu sõlmimiseni ning müügilepingu sõlmimisega kaasnevad kulud, kasutab avaldaja eestkostetava ja tema hooldamisega seotud kulude katteks. Avaldaja märgib, et vastavalt rehabilitatsiooniplaanile ning tekkinud vajadusele võib olla vajalik Xxxx ́il endal tasuda temale vajalike teenuste eest omavahenditest, nt kogukonnas elamise teenus on isikule oluliselt kallim kui ööpäevaringne erihooldusteenus. Ka käesolevalt hüvitab riik Xxxx ́i omaosalusest puudujääva osa riigieelarvest, kuna Xxxx ́i enda pensionist

2-10-515 ei piisa omaosaluse tasumiseks ööpäevaringse erihooldusteenuse eest. Kuivõrd Xxxx jäi hiljuti vanaduspensionile ning riiklikud erihoolekandeteenused on suunatud eelkõige tööealistele isikutele, on tõenäoline, et käesoleva rehabilitatsiooniplaani kehtivuse lõppemisel ei osutata Xxxx ́ile enam erihoolekandeteenuseid, vaid osutub vajalikuks tema paigutamine üldhooldusteenusele. Sellisel juhul tuleb Xxxx ́il tasuda kõikide temale vajalike teenuste eest, sh üldhooldusteenuse eest (teenuse maksumus kuus ~650 eurot) ise oma vahenditest. Võõrandamisest saadavad rahalised vahendid paigutab Tallinna linn Xxxx ́i isiklikule pangakontole nr xxxxxxxxxxxx, Swedbank AS. Juhul, kui tulevikus Xxxx ́i toimetulek oluliselt paraneb ning rehabilitatsioonimeeskonna hinnangul tuleb ta toime iseseisvalt elamisega endale kuuluval pinnal, taotleb Tallinna linn Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu kui eestkostja kohtult vastava nõusoleku ning kasutab kõnealuse korteriomandi võõrandamisest saadavaid rahalisi vahendeid uue eluaseme ostmiseks. Käesoleval ajal, tuginedes rehabilitatsioonimeeskonna hinnangutele, Tallinna Kesklinna Valitsus selleks vajadust ei näe. Lähtudes eeltoodust taotleb avaldaja kohtu nõusolekut Xxxx ́i nimel Xxxx ́ile kuuluva korteriomandi koos selles sisalduva mööbli ja tarbeesemetega võõrandamiseks, et tagada müügitehingust saadavate rahaliste vahendite arvelt Xxxx ́ile vajaliku hoolduse eest tasumine. Xxxx ́ile määratud esindaja RÕA korras toetas avalduse rahuldamist. Esindaja leiab, et taotletud tehing ei kahjusta Xxxx ́i õiguseid. Ilmselgelt tekitab korteri säilitamine põhjendamatult lisakulusid. Vara realiseerimisest saadud rahalisi vahendeid on kindlasti võimalik kasutada Xxxx ́ile paremate hooldustingimuste võimaldamiseks. Kohus märgib, et eestkostja ülesannete teostamise ja kohustuste täitmise mõistes on eestkostetava hoolduskulude tasumiseks vajalike rahaliste vahendite saamiseks eestkostetavale kuuluva kinnisvara võõrandamise puhul tegemist tavapärase protsessiga, sest eestkostjal puudub kohustus oma vahenditest eestkostetava kulusid tasuda, kui eestkostetava enda vahenditest kulude tasumiseks ei piisa. Kuna käesoleval juhul on teada, et eestkostetava koju naasmine tema tervisliku seisundi tõttu ei ole tõenäoline, ei ole ka korteri väljaüürimine selles olukorras põhjendatud. Korter on kapitaalremonti vajav ja sisuliselt elamiseks kõlbmatu. Eeltoodust tulenevalt on mõistlik korter müüa, sest väljaüürimine nõuab täiendavaid lisakulutusi remondiks, milleks Xxxx ́il vahendid puuduvad. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et koguneb ka korteriomandiga seotud kulude võlgnevus, mis on vastuolus Xxxx ́i huvidega. Lisaks on Xxxx kirjalikult kinnitanud, et ta peab mõistlikuks võõrandada temale kuuluv korteriomand aadressil Xxxx, Tallinn. Tulenevalt eelnevast ning tuginedes seejuures eelkõige asjaolule, et eestkostetava õigused ja huvid ei saa kahjustatud, rahuldab kohus avalduse tingimustega, mis on ära toodud käesoleva määruse resolutsioonis. Lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 esimeses lauses ja sama paragrahvi lg 3 teises lauses sätestatust, tuleb kohtu hinnangul jätta praeguses asjas eestkostetava esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda. Käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele juhindudes TsMS § 478 lg 4 kolmandast lausest, TsMS § 550 lg 1 p-st 6 ja lg-st 3 alates selle jõustumisest.

2-10-515 /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.