Hageja 1 (tööandja, töötaja hagis kostja): OÜ Avellana (registrikood 11003059, asukoht: Viitna küla, 45202 Kadrina vald, Lääne-Virumaa), lepinguline esindaja: Killu Kool (e-post: [email protected]); Hageja 2 (töötaja, tööandja hagis kostja): G S (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx), lepinguline esindaja: Sirje Veiman (e-post. [email protected]) .
Istungi toimumise aeg
24.11.2016 ja 13.04.2017
Istungitel osalenud isikud
Tööandja esindajad V L ja Killu Kool; Töötaja G S ja tema esindaja Sirje Veiman.
Resolutsioon
1.Jätta OÜ Avellana hagi G S’a vastu TLS § 100 lg 4 sätestatud hüvitise maksmise kohustuse puudumise tuvastamiseks, töötaja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel lõppenuks lugemise nõudes rahuldamata.
Lõpetada menetlus OÜ Avellana hagis G S’a vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise avalduse esitamise tähtaja ennistamise ja töölepingu erakorralise 1 (13)
2-16-8623 ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes seoses selles osas hagist loobumise vastuvõtmisega.
3.Rahuldada G S’a hagi OÜ Avellana vastu ja välja mõista OÜ-lt Avellana G S’a kasuks kokku 5 859 (viis tuhat kaheksasada viiskümmend üheksa) eurot ja 47 senti, s.h saamata jäänud töötasu brutosummas 4 730.88 eurot ja puhkusetasu brutosummas 1 128.59 eurot.
4.Vähendada töötajale TLS § 100 lg 4 ettenähtud hüvitise suurust tööandja poolt juba välja makstud brutosumma 645 euroni ja lugeda selles osas nõue tööandja poolt täidetuks.
5.Välja mõista OÜ-lt Avellana G S’a kasuks menetluskulud kokku 903 (üheksasada kolm) eurot 60 senti, s.h osaliselt õigusabikulud ilma käibemaksuta 653.60 eurot ja riigilõiv 250 eurot.
6.Välja mõista OÜ-lt Avellana G S’a kasuks viivis menetluskuludelt (903.60 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Saata kohtuotsus poolte esindajatele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.OÜ Avellana (tööandja) esitas 29.03.2016 Tööinspektsiooni Jõhvi töövaidluskomisjonile avalduse töötaja G S’a vastu TLS § 100 lg 4 tuleneva nõude vähendamiseks kuni 1.5 kuu töötasu ulatuses. G S (töötaja) esitas 05.04.2016 töövaidluskomisjonile avalduse tööandja OÜ Avellana vastu TLS § 91 lg 2 alusel 3 kuu lahkumishüvitise 3 344.58 eurot, saamata jäänud töötasu 4 745.47 eurot ja puhkusehüvitise 1 623.61 eurot väljamõistmiseks.
2.Tööinspektsiooni Jõhvi töövaidluskomisjoni 27.04.2016 otsusega töövaidlusasjas 4-1/698; 737 liideti avaldused ühte menetlusse, tuvastati tööandja OU Avellana õigus maksta töötajale G S’ale toolepingu TLS § 91 lg l alusel ülesütlemise hüvitist töötaja 1,5 kuu keskmise tootasu määras. Sama otsusega mõisteti tööandjalt töötaja kasuks välja keskmine töötasu töö mitte andmisel 01.05.2015 20.02.2016 4 730.88 eurot, puhkusehüvitis 28 kalendripiieva eest 1 128.59 eurot ja töölepingu TLS § 91 lg 2 alusel ülesütlemise hüvitis töötaja 1,5 kuu keskmise töötasu brutosummas 1 278.84 eurot.
3.Tööandja sai töövaidluskomisjoni otsuse kätte 02.05.2016, töötajale toimetati otsus kätte 27.04.2016 (I kd, t.lk. 132-134).
4.01. juunil 2016 esitas OÜ Avellana kohtule taotluse tööandja ja töötaja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduste hagimenetluse korras läbivaatamiseks.
5.16. juunil 2016 nõudis kohus töövaidlusasja toimikute esitamist, millised esitati kohtule 20.06.2016. 2 (13)
2-16-8623
6.21.06.2016 kohtumäärusega võeti menetlusse OÜ Avellana taotlus tema ja töötaja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduste hagimenetluse korras läbivaatamiseks, määrati tähtaeg OÜle Avellana tema poolt töövaidluskomisjonile esitatud nõude osas hagiavalduse esitamiseks, G S’ale aga määrati tähtaeg töövaidluskomisjoni otsusega rahuldatud nõude osas hagiavalduse esitamiseks.
TÖÖANDJA HAGI
7.11. juulil 2016 esitas OÜ Avellana hagiavalduse G S’a vastu, mille kohaselt pooled sõlmisid 10.02.2006 töölepingu nr 13, mille alusel asus kostja 10.02.2006 tööle aiandi töölisena hooajaliste tööde tegemiseks. Lepingu punkti 2.6 kohaselt on tööülesannete täitmise asukohaks Viitna küla, Kadrina vald või lepingu punktis 2.4 näidatud riigis. Lepingu punkti 2.4 kohaselt on töö eritingimuseks töö lähetusega. Pooled muutsid 02.01.2007 lepingu lisaga lepingu punkti 4.1 sätestatud tingimusi ja leppisid kokku, et töötajale makstav tunnitasu töötades renditöötajana komandeeringus Lepolan Puutarha OY on 120.15 krooni (7.68 eurot). Tööandja arvates nimetatud muudatusega ei muudetud lepingu punktis 4.1 kokkulepitud põhipalga tingimusi, vaid täiendati punktis 4.1 kokkulepitud tingimus. Töötaja põhipalk oli 3 200 krooni (204.52 eurot), mida maksti siis, kui töötaja ei viibinud töölähetuses.
8.Tööandja on töötajale Eestis töötamise ajal maksnud põhipalka lepingu punktis 4.1 kokkulepitud ja TLS § 29 lg 6 sätestatud suuruses ja töötaja ei ole kordagi esitanud vastuväiteid selles osas.
9.Kuna tööandjal oli 2006.a sõlmitud koostööleping Soome äriühinguga Lepolan Puutarha OY, siis lähetas ta kostja teenuse osutamise tõttu Soome Vabariiki. Leping Soome äriühinguga lõppes 2015 aprillis. Pärast seda ei ole hageja kostjat Soome töölähetusse saatnud ja kostja pidi täitma tööülesandeid Viitna külas, Kadrina vallas, mis on tööandja asukoha aadress. Alates 22.04.2015 kostja ei ole tööülesannete täitmiskohta ilmunud, kuna on viibinud puhkusel ja seoses haigestumisega viibinud haiguslehel. Kostjal on tuvastatud xxxx ulatuses püsiv töövõimetus. Kostja saatis hagejale 18.02.2016 kirja, millega heitis hagejale ette, et ta on alates 2015 aprillist ilma tööta kodus olnud. Selline etteheide tuli hagejale üllatusena, kuna hagejale teadaolevalt ei saanud kostja pideva haigestumise tõttu tööl viibida. Hageja saatis 19.02.2016 kostjale e-kirja ja andis teada, millist tööd tuleb kostjal alates 01.03.2016 kuupäevast teha. Kostja ei olnud nõus hageja pakutud tööd tegema, samuti ei selgitanud kostja, miks ta ei ole nõus hageja poolt pakutud tööd tegema. Kostja saatis 29.02.2016 e-kirja, miile lisaks oli kostja poolt allkirjastamata avaldus, millega soovis kostja lõpetada alates 01.03.2016 töölepingu TLS § 91 lg 2 alusel, kuna tööandjal ei ole alates 01.05.2015 talle pakkuda lepingujärgset tööd. Hageja ei nõustunud töölepingu ülesütlemisega TLS § 91 lg 2 alusel, kuna kostja poolt esitatud põhjendus oli ebaõige. Hageja on seisukohal, et kostja on rikkunud töölepingut, kuna ei ole tööle ilmunud ja ei ole nõus tööandja poolt pakutud tööde tegemisega. Hageja arvates kostja poolt esitatud töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 91 lg 2 alusel tühine hagejal puudub kohustus TLS § 100 lg 4 alusel maksta kostjale hüvitist.
10.Hageja arvates puudus seaduslik alus töötaja poolt töölepingu erakorraliselt ülesütlemiseks. Kostja on avaldust põhjendanud asjaoluga, et hageja ei ole alates 01.05.2015 lepingujärgset tööd pakkunud. Samas ei oie kostja alates 01.05.2015 tööle ilmunud. Kostja on olnud pidevalt haige. Küll on esitanud kostja hagejale töövõimetuslehti, kuid ajal, millal ta ei ole haiguslehega tööst vabastatud, ei oie kostja tööle ilmunud. Kostja on poolte vahel sõlmitud töölepingu kohaselt aiandi tööline. Töölepingu punti 7.1 kohaselt kohustus kostja muu hulgas täitma lepingus ja ametijuhendis ettenähtud tööülesandeid, 3 (13)
2-16-8623 alluma tööandja juhtimisele ja kontrollile, täitma Eesti Vabariigi õigusaktide ja Tööandja poolt töösisekorraeeskirjade jt ettevõttesiseste aktidega sätestatud kohustusi. TLS § 20 alusel töötaja peab tööülesandeid täitma tööandja tegevuskohas, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud, kui töö tegemise koht ei ole kokku lepitud. Eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega. Töösisekorraeeskirja p 7 kohaselt on kõik ettevõttes töötavad saeveski abitöölised ja aiandi töötajad kohustatud vastavalt juhatuse liikmete poolt antud korraldustele, hooldama OÜ Avellana territooriumi: niitma muru; istutama taimi; hoolitsema taimede ja puude eest; talvekuudel teostavad libeduse- ja lumetõrjet kõnniteedel. Kevadel ja sügisel teostavad abitöölised ja aiandi töötajad territooriumil heakorratöid ja koristust. Kostja on töölepingu sõlmimisel kinnitanud, et on tutvunud töösisekorraeeskirjaga. Hageja esitas tabeli, mille jäärgi perioodil 01.05.2015-01.03.2016 oli tööpäevi 209, millest kostja (välja arvestatud puhkusel ja haiguslehel viibimise päevad) oleks pidanud viibima tööl kokku 77 kalendripäeva (49+28), kuid kostja ei ole nendel päevadel töökohale ilmunud. Kuna kostjale on määratud osaline töövõime kaotus, siis hageja eeldas, et sellest tulenevalt on tingitud ka pidevad haigestumised. Kostja üldjuhul ei teavitanud töövõimetuslehele jäämisest ja võttis hagejaga ühendust ainult siis, kui tuli esitada lõpetatud haigusleht Haigekassale. Seega hagejal puudus ka ülevaade kostja haiguslehel olemisest, mistõttu oleks hagejapoolne töölepingu erakorraline lõpetamine ajal, kui kostja haiguslehel viibis, olnud heade kommetega vastuolus.
11.Hageja palus vastavalt TLS § 91 lg 1, lg 2 p 1- p 3, § 100 lg 4, § 105 lg 1, lg 2, § 107 lg 1, lg 2: 1) rahuldada hagi; 2) tuvastada OÜ-1 Avellana töösuhtest tulenevalt G Sale TLS §100 lg 4 sätestatud suuruses ja tingimustel hüvitise maksmise kohustuse puudumine; 3) ennistada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise avalduse esitamise tähtaeg; 4) tuvastada G Sa 29.02.2016 esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus; 5) tunnistada tööleping lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel alates 01.03.2016.
TÖÖTAJA HAGI
12.12. juulil 2017 esitas G S hagi OÜ Avellana vastu, mille kohaselt asus ta tööandja juurde tööle 10.02.2006 aiandi töölisena, määramata ajaks, täistööajaga summeeritult kvartali lõikes, põhipuhkuse kestusega 28 kalendripäeva. Tema tööülesanneteks oli teha aiandis selliseid töid, mis ei nõudnud eraldi erialast väljaõpet ega koolitust. Töölepingu punkti 2.2 alusel töötaja tööalasele kvalifikatsioonile esitatavaks nõudeks oli soome keele oskus. Töö eritingimuseks töölepingu punkti 2.4 järgi oli töö lähetusega. Töötaja töötasuks tööandja poolt töölepingus vormistatud ja Soome Vabariigi ametiasutustele esitatud tunnitasu suurus oli 7.68 eurot bruto.
13.Kostja ei ole hagejat töö vähesuse tõttu tööga kindlustanud, misjärel hageja jäi tööootele kuni oli sunnitud töölepingu üles ütlema 01.03.2016 TLS § 91 lg 2 alusel Hageja on korduvalt küsinud kostjalt tööd, samuti ei olnud kostjal tööd pakkuda ka teistele aianditöötajatele. Hageja kasutas tööta oleku aega puhkusel olekuks ja ravis oma tervist, teavitades sellest kostjat ning mille kohta perearst väljastas töövõimetuslehed. Kui hageja töövõimetusleht lõpetati, tegi hageja kostjale ettepaneku tema koondamiseks töö puudumisel, millega kostja ei nõustunud ja palus tal endiselt nagu ka eelnevatel kordadel oodata kuni töö tulekuni. Hageja ettepanekule koondamise kohta teatas kostja, et tema ei ole huvitatud töötajatele mingi raha maksmisest ja pealegi teised kõik on siiani ise töölt ära läinud. Hageja sellega ei nõustunud ja jäi oma seisukoha juurde, peale mida tegi kostja talle tööpakkumise saekaatris, millest hageja oli sunnitud loobuma, sest see töö ei sobinud talle.
4 (13)
2-16-8623
14.Kostja ei kindlustanud hagejat kokkulepitud tööga alates maist 2015 kuni töölepingu ülesütlemiseni töötaja poolt 01.03.2016 TLS § 91 lg 2 alusel ega maksnud tööootel oldud aja eest ka mingit tasu. Kostja maksis hagejale puhkusehüvitist summas 96.71 eurot, töölepingu ülesütlemlse hüvitist summas 503.10 eurot. Hageja töötasunõue töö mitteandmisel 01.05.2015-20.02.2016 on brutosummas 4 730.88 eurot. TLS § 28 lg 2 p-de 1 ja 2 ja § 35 alusel on tööandja kohustatud hüvitama nimetatud perioodi eest töötajale vastavalt seadusele keskmise töötasu, brutosummas 61.44 eurot päevas (8 h x 7.68 eurot). Hageja on oma arvutustes vaidlusalusel perioodil maha arvanud oma puhkuse- ja töövõimetuse päevad. Perioodil 01.05.2015 -20.02.2016 kokku 77 kalendaarset tööpäeva hageja töötasu nõue töö mitte andmisel on brutosummas 4 730.88 eurot (77 x 61.44).
15.Hageja puhkusehüvitise nõue on 1 128.59 eurot. Hageja põhipuhkus on 28 kalendripäeva. Ühe puhkusepäeva hüvitise summa arvutatakse keskmise päevatasu 61.44 eurot korrutamisel 5-ga (nädalas 5 tööpäeva) ning jagamisel 7-ga (nädalas 7 kalendripäeva) ehk brutosummas 43.89 eurot päevas (5 tööpäeva x 61.44 eurot : 7). Seega kohustus kostja maksma hagejale puhkusehüvitist 28 kalendripäeva eest brutosummas 1 228.92 eurot (28 päeva x 43.89 eurot), kuid maksis brutosummas 100.33 eurot (netosummas 96.71 eurot), seega ettenähtust vähem brutosummas 1 128.59 eurot (1 228.92 -100.33).
16.Hageja töölepingu ülesütlemise hüvitise nõue on 1 278.84 eurot. Hagejal on õigus saada täiendavalt hüvitist töölepingu ülesütlemisel TLS § 100 lg 4 alusel ja ta on nõus 1,5 kuu keskmise töötasuna brutosummas 1 923.56 eurot (20 tööpäeva x 61.44 eurot x 1,5 kuud) 1288 eurot - keskmine kuutöötasu; keskmise kuutöötasuga brutosummas 1 282.56 eurot l,5 kuud x 1282.56eur = 1 923.84 eurot (1 923.84645) 1 278.84 eurot. TLS § 84 lg 1 kohaselt töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks.
17.Töötaja palus mõista OÜ-lt Avellana välja hageja G S (isikukood xxxx ) kasuks keskmine töötasu töö mitte andmisel 01.05.2015 - 20.02.2016 4 730.88 eurot, põhipuhkuse hüvitis 28 kalendripäeva eest summas 1 128.59 eurot ja töölepingu TLS § 91 lg 2 alusel ülesütlemise hüvitis töötaja pooleteise (1,5) kuu keskmise töötasu määras brutosummas 1 278.84 eurot.
TÖÖANDJA SEISUKOHT
18.04. augustil 2017 esitatud vastuses tööandja ei nõustunud töötaja hagiga. Tööandja rõhutas, et ebaõige on töötaja väide, et ta on korduvalt tööd küsinud. Ta saatis kostjale 18.02.2016 kirja, millega esmakordselt heitis hagejale ette, et on alates 2015 aprillist ilma tööta kodus olnud. Hagejale teadaolevalt ei saanud kostja pideva haigestumise tõttu tööl viibida.
19.Ebaõige on töötaja väide, et igakordselt töövõimetuslehele jäämisel ta teavitas kostjat sellest. Kuna töövõimetuslehte enam paberkandjal ei väljastata, siis kostja sai töövõimetuslehest teada alles siis, kui hageja sellest kostjale teada andis. Esines küll erandeid, kuid üldjuhul hageja igakordsest haigestumisest kostjat ei teavitanud. TLS § 15 lg 2 p 10 kohaselt kohustub töötaja teatama tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest. Tavapärane oli see, et hageja võttis kostjaga alles siis ühendust, kui töövõimetusleht oli lõpetatud ja hageja kontole ei olnud tööandja poolne haigushüvitis laekunud. Kui töövõimetuslehte pikendati, siis võttis hageja kostjaga ühendust ja palus, et kostja kinnitaks töövõimetuslehe, kuna ilma tööandja kinnituseta ei maksa haigekassa haigushüvitist. Kuna hagejale oli määratud xxxx, siis ei osanud kostja ka kahtlustada, et hageja võib põhjuseta töölt puududa. 5 (13)
2-16-8623
20.Tööandja maksis töötajale tööinspektsiooni nõustamisjuristilt saadud nõuannete alusel TLS § 100 lg 4 alusel 503.10 eurot, selleks et vältida võimalikke viivisenõudeid. Samas on tööandja seisukohal, et seoses töötajapoolse töölepingu rikkumisega puudub tal kohustus maksta töötajale TLS § 100 lg 4 alusel hüvitist. Kuna makstud hüvitise näol on tegemist alusetu rikastumisega, siis kaalub kostja ka alusetult makstud hüvitise hagejalt sisse nõuda.
21.Tööandja ei nõustu töölepingu ülesütlemisega TLS § 91 lg 2 alusel, kuna töötaja poolt esitatud põhjendus on ebaõige. Tööandja on seisukohal, et töötaja on rikkunud töölepingut, kuna ei oie tööülesannete täitmise asukohta ilmunud. TLS § 91 lg 4 sätestab, et töötaja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Kuigi töötaja väidab, et tööandja ei ole alates 2015.a märtsikuust teda tööga kindlustanud, esitas ta pea aasta hiljem erakorralise lepingu ülesütlemise avalduse. Tuginedes eeltoodule on kostja seisukohal, et hageja töölepingu lõpetamise aluseks on TLS § 85 lg 1, mitte TLS § 91 lg 2.
22.Töötaja on alusetult ja ebaõigesti arvestanud! hüvitiste suurusi võttes aluseks 7.68 eurot tunnis. Samuti on hageja poolt esitatud töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 91 lg 2 alasel tühine, ning seetõttu puudub kostjal kohustus TLS § 100 lg 4 alusel maksta kostjale hüvitist
TÖÖTAJA SEISUKOHT
23.09. septembril 2016 esitatud seisukohas töötaja teatas, et ta pole kunagi Eestis töötanud, samuti ei ole ta töötanud hooaja töölisena, mistõttu on ta täitnud oma töökohustusi tööandja poolt antud töökohas kümne aasta vältel. Pahatahtlik on hageja väide, et pooled justkui täiendasid vaid lepingu punkti 4.1. Töölepingu p 4.1 mistahes muutmisel vajab ta ka kostja nõusolekut ja seda ka sellisel juhul, kui soovib lepingut vastavusse viia lähtuvalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele (sh miinimumtasu maksmise muudatustega). Kostja ei saa märkimata jätta, et 2006.a sõlmitud tööleping ei olnud poolte vahel sõlmitud Eesti Vabariigis kehtinud miinimum palgaga, sest 2006.a miinimumpalk oli 3 000 krooni (191.73 eurot), kuid töölepingu punkti 4.1 järgi põhipalga suurus oli 3 200 krooni (204.52 eurot).
24.Tööandja on lisanud oma hagiavaldusele töösisekorra eeskirjad. Töötaja ei saanud tutvuda dokumendiga, mida töölepingu sõlmimise hetkeks polnud isegi koostatud, sest Avellana OÜ sisekorraeeskirjad Läsna tootmisüksuses on koostatud ja kinnitatud juhatuse liikmete poolt 14.01.2007, mitte töölepingu sõlmimise ajal. Seda dokumenti ei olnud võimalik samuti tutvustada töötajale töölepingu lisa 02.01.2007 allkirjastamisel. Pealegi puudus hagejal vajadus eelnimetatud dokumendi tutvustamiseks kostjale, sest nimetatud dokument ei reguleeri Soome komandeeringusse saadetud renditöötajate töötamist.
25.TLS § 105 lg 1 kohtule peab hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Sama paragrahvi lg 2 kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. Tööandja on rahuldanud juhatuse koosolekul kostja avalduse TLS § 91 lg 2 alusel, mille kohta on saatnud 23.03.2016 kostjale e-kirja. Tööandja ei vaidlustanud seaduses sätestatud tähtaegu järgides kostja erakorralist ülesütlemisavaldust, samuti ei ole seda põhistanud, mistõttu taotlus töölepingu erakorralise tühisuse tuvastamise tähtaja ennistamiseks tuleb rahuldamata jätta. 6 (13)
2-16-8623
TÄIENDAVAD ARVAMUSED
26.08. novembril 2016 esitatud taotluses palus töötaja jätta tööandja hagi läbi vaatamata. Taotluse kohaselt tööandja on esitanud oma hagis nõudeid, mida ei ole eelnevalt töövaidluskomisjonile esitanud. Ta on oma nõudeid muutnud võrreldes töövaidluskomisjonile esitatud avaldusega ja uute nõuete näol on tegemist nõude täieliku muutmisega, st hageja palub tööleping lõpetada uutel alustel, sh ennistada nõude esitamise tähtaega. Töötaja arvates hagimenetluses uute nõuete esitamine ei ole lubatav.
27.14. novembril 2017 esitatud seisukohale lisas tööandja 10.02.2006 koostatud töölähetuse otsuse nr 15, millest nähtub tööandja, et otsustas partnerlepingu raames saata töötaja 3 kuuks alates 12.02.2006 kuni 12.05.2006 välislähetusse Soome Vabariiki ja välislähetuse ajal olles on töötaja töökohaks Lepoland Puutarha OY. Sellega on tõendatud, et töötaja on oma vastuses valetanud, et pooled on läbirääkimiste käigus enne lepingu sõlmimist ja ka selle allkirjastamisel kokku leppinud, et töötaja töökohaks saab olema Soome Vabariik, kuna seal vajatakse aiandi töötajaid. Tööandja on ekslikult lisanud hagiavaldusele sisekorraeeskirjad, mis on kinnitatud 17.01.2007 ja esitas kostjaga töölepingu sõlmimise ajal kehtinud töösisekorraeeskirjad, mis on kinnitatud 27.05.2005.
28.21. novembril 2016 esitatud seisukohas tööandja viidates Riigikohtu lahendi 3-2-1-41-11 punktile 12 ei nõustunud töötaja taotlusega tööandja hagi läbivaatamata jätmiseks.
KOHTUISTUNGID
29.24. novembril 2016 toimunud kohtuistuistungi tööandja esindaja jäi tööandja nõude ja vastuväidete juurde. Esindaja selgituste kohaselt kuna tööandja avaldus töövaidluskomisjonile esitati 29.03.2016, siis TsÜS § 160 lg 1, lg 2 p 3 aluses tähtaeg peatus, mistõttu ei peagi kohus tähtaega ennistama, milles tingituna langevad ära tööandaja hagi resolutsiooni punktides 3 ja 4 toodud nõuded. Riigilõivu 200 eurot tasus tööandja TLS § 100 lg 4 temalt töövaidluskomisjoni otsusega väljamõistetud summast 1 278 eurot lähtudes. Tegelikult nõue on RLV § 22 lg 1 alusel on riigilõivu vaba. Töötaja ja tema esindaja jäid töötaja hagis toodud nõuete ja töötaja vastuväidete juurde.
30.13. aprillil 2017 toimunud kohtuistungil tööandja esindajad toetasid tööandja hagi ja ei nõustunud töötaja hagiga. Tööandja esindajad loobusid hagi resolutsiooni punktides 3. ja 4. toodud nõuetest. Töötaja ja tema esindaja ei nõustunud tööandja hagiga, palusid rahuldada töötaja hagi ja jäid töötaja vastuväidete juurde.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
31.Kohus tutvunud poolte hagiavalduste, vastustega hagidele ja poolte seisukohtadega, kuulanud ära töötaja ja poolte esindajate seletused kohtuistungitel ning uurinud tsiviilasja raames esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, leidis, et tööandja hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele, töötaja hagi aga on põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele osaliselt.
32.OÜ Avellana (tööandja) ja G S (töötaja) vahel 10.02.2006 sõlmitud töölepingu nr 13 alusel asus töötaja tööandja juures tööle aiandi töölisena. Lepingu punkti 2.3. järgi on töötaja tööülesanneteks teha aiandis selliseid töid, mis ei nõua eraldi erialast väljaõpet ega koolitust. Lepingu punktist 2.2. tulenevalt töötaja tööalasele kvalifikatsioonile esitatavaks nõudeks on soome keele oskus ja punkti 2.4 kohaselt töö eritingimuseks on töö lähetustega. Lepingu punkti 3.1. kohaselt töötaja asus tööle täieliku tööajaga (I kd, t.lk. 35). Pooltel ei ole vaidlust nende vahel sellistel tingimustel töölepingu sõlmimise ja kuni 2015.a aprillini töötaja poolt vastavalt töölepingule töötamise üle. 7 (13)
2-16-8623
33.Poolte vaidlus on tekkinud töötaja poolt pärast 01.05.2015 töökohuste täitmise üle. Tööandja väidab, et pärast 01.05.2015 ei ole töötaja tööle ilmunud, töötaja aga väidab, et pärast seda ei ole tööandja töötajat tööga kindlustanud, mistõttu töötaja üttes töölepingu erakorraliselt üles. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 tulenevalt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus: 1) kus ja kellena pidi töötaja tegelikult töökohustusi täitma, s.t kas ainult välislähetuses või ka Eestis; 2) kas tööandjal oli võimalik töötajale lepingus kokkulepitud tööd Eestis töötamise korral anda; 3) kas töötajal oli kohustus Eestis töötamise korral täita muid, s.o töölepingus sätestamata, kuid tööandja sisekorra eeskirjadest tulenevaid ülesandeid; 4) kas ja kes pooltest on töölepingu rikkunud; 5) ning kas ja millised tagajärjed rikkumised kaasa toovad.
34.Kuna töötaja asus tööle aiandi töölisena, siis leiab kohus, et tegelikult oli tööleping sõlmitud vaid aiandi tööde tegemiseks. Kohus ei nõustu tööandja väidete ja vastuväidetega, et töölepingu punktist
2.6.tulenevalt tööülesannete täitmise kohaks oli Viitna küla, Kadrina vald või lepingu punktis 2.4 näidatud riik. Esiteks lepingu punktis 2.4. ei ole viidatud, et töö on välislähetustega ja teiseks, kuigi lepingu punktis 2.2. oli sätestatud soome keele valdamise nõue, ei ole lepingus kirjas, et töötaja lähetatakse Soome Vabariiki. Küll aga lepingust tulenevalt saab ühiselt järeldada, et töötaja pidi täitma töökohustusi üksnes aiandites. Tööandja hagiavalduse kohaselt oli tööandjal 2006.a sõlmitud koostööleping Soome äriühinguga Lepolan Puutarha OY, mistõttu lähetati töötaja Soome Vabariiki. Vaidluse all ei ole asjaolu, et lähetuse ajal Soomes töötaja ainult aiandites töötas.
35.Kohus ei nõustu tööandja väidetega, et töölepingust tulenevalt töölähetustes mittetöötamise ajal pidi töötaja töökohustusi täitma vastavalt lepingu punktile 2.6. Viitna külas, Kadrina vallas. TsMS § 229 lg 2 ls 1 alusel tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Pooled on taotlenud tööandja seadusliku esindaja V L’e ja töötaja vande all ärakuulamist. V L on kohtuistungil teatanud, et tööandjal aiandit Viitna külas, Kadrina vallas ei ole (II kd, t.lk. 14). Töötaja on menetluses väitnud, et ta tegelikult täitis töökohustusi aiandites Soome Vabariigis ja et ta Eestis töökohustusi täitnud ei ole. Töölepingu seaduse (TLS) § 28 lg 2 p 4 alusel tööaja arvestuse pidamise kohustus on tööandjal. Käesolevas vaidluses ei ole tööandja tõendanud, et töötaja tema juures ka Eestis aiandites töötas. Sellega on tuvastatud, et tööandjal ei olnud töötajale Eestis töötamise korral kokkulepitud aiandi töid anda.
36.Tööandja on kogu menetluses väitnud, et töötaja lepingu punktis 2.6. toodud töökohta ilmumisel, oleks tööandjal võimalik talle muud tööd anda. Töötajal muude tööde tegemise kohustuse olemasolu tõendamiseks on tööandja tuginenud OÜ Avellana 27.05.2015 töösisekorraeeskirjadele (I kd, t.lk. 48) ja 17.01.2007 sisekorra eeskirjadele Läsna tootmisüksuses (I kd, t.lk. 157), millede punkti 7. järgi kõik ettevõttes töötavad saeveski abitöölised ja aiandi töötajad kohustatud vastavalt juhatuse liikmete poolt antud korraldustele hooldama OÜ Avellana territooriumi, niitma muru, istutama taimi, hoolitsema taimede ja puude eest, talvekuudel teostavad libeduse- ja lumetõrjet kõnniteedel. Kevadel ja sügisel teostavad abitöölised ja aiandi töötajad territooriumil heakorratöid ja koristust. Töötaja on töölepingu sõlmimisel kinnitanud, et talle on tutvustatud töösisekorra eeskirju (I kd, t.lk. 38). Kohus leiab, et tööandja oleks küll saanud lühikese aja jooksul eelviidatud sisekorra eeskirjade punktide 7 alusel rakendada töötajat ka muude tööde tegemiseks, kuid nimetatud töösisekorra eeskirjade punkt ei asenda tööandja kohustust anda töölepinguga kokkulepitud töid. Lisaks käesoleva otsuse punktist 35 tulenevalt tööandjal ei olnud võimalik töötajat töösisekorra eeskirjade alusel Eestis töökohustuste täitmiseks 8 (13)
2-16-8623 ettenähtud kohas Viitna külas, Kadrina vallas rakendada. Lisaks alates 17.01.2007 reguleeriti töösisekorra eeskirjadega muude tööde tegemist mitte Viitna külas, vaid Läsna tootmisüksuses Läsna külas, Kadrina vallas. Asjas ei ole esitatud tõendeid, et töötajale ka Läsna tootmisüksuses töötamiseks kehtestatud eeskirjad on tutvustatud. Isegi kui see kõik eelnev oleks töötaja suhtes lühikese tähtaja jooksul täitmiseks kohustuslik, ei ole asjas tõendatud, et tööandja on töötajale sisekorra eeskirjade punktis 7 ettenähtud töid pakkunud ja et töötaja on selliste tööde tegemiseks keeldunud. Tööandja esitatu kohasel pakuti töötajale tööd alles 19.02.2016 saeveskis (I kd, t.lk. 64), mille asukoht tööandja seadusliku esindaja kohtuistungil antud selgituste kohaselt on Läsna külas. Sellega on kohus tuvastanud, et tööandja ei ole töötajale taganud kokkulepitud tööd kokkulepitud kohas ja on rikkunud TLS § 28 lg 2 p 1 sätestatud kokkulepitud tööga kindlustamise kohustuse.
37.Tööandja hagiavalduse kohaselt oli tal sõlmitud koostööleping Soome äriühinguga Lepolan Puutarha OY, millest tingituna lähetati töötaja tööülesannete täitmiseks Soome Vabariiki ja leping Soome äriühinguga lõppes 2015.a aprillis. TLS § 28 lg 1 punkti 2 kohaselt tööandja on muu hulgas kohustatud andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi. Kuna töötaja seoses tööandja ja tema Soome äripartneri vahelise lepingu lõppemisega ei saanud enam endisel viisil töölähetustes tööülesandeid täita, siis pidi tööandja TLS § 28 lg 2 p 1 alusel töötajat selgelt informeerima, kus ja milliseid toid tuleb edasi teha. Tööandja ei ole tõendanud, et ta seda on teinud. Kohtule esitatud tõendite kohaselt esimesena töö puudumisest on tööandjale 18.02.2016 saadetud e-kirjas teatanud töötaja, mille järgi ta on eelmise aasta aprillist alates ilma tööta kodus. Tööandjat töötaja selline kiri ei üllatanud, samal päeval saadetud vastuses teatas tööandja seaduslik esindaja, et saadab tööpakkumise järgmisel päeva, kui leping on sõlmitud (I kd, t.lk. 43, 44). Tööpakkumise töötajale tegi tööandja 19.02.2016 järkajana saeveskis ja seda alles alates 01.03.2016 (I kd, t.lk. 45). Kohus ei nõustu tööandja väidetega, töötaja poolt temale haigestumisest teatamata jätmise tõttu töölepingu lõpetamise võimatuse kohta. Tööandja seadusliku esindaja poolt 13.04.2017 kohtuistungil antud selgituste kohaselt ei olnud tal etteheiteid töötajale, sest töötaja on olnud kohusetundlik ja seoses töötajal esineva töövõime kaotusega ei toonud töötaja tööandjale täiendavaid kulutusi. Tööandja ei pidanud vajalikuks töötajaga töölepingut lõpetada, sest ei pidanud töötaja eest sotsiaalmaksu maksma. Sellega on kohus tuvastanud, et alates maist 2015 on tööandja jätnud töötaja tööle rakendamata. Kohus peab vajalikuks märkida ka seda, et tööandjat ei üllatanud töötaja 18.02.2016 e-kiri töö puudumise kohta, ta on küsinud töötajal seda, kas töötajal on lisapuhkuse soov 7 kuupäeva (I kd, t.lk. 43). Tööandja huvides oleks pidanud olema maist 2015 tööle mitte ilmunud töötaja kiiresti tööle rakendamine, mitte töötaja veelkord puhkusele saatmine.
38.Maakohus, hinnanud poolte esitatud tõendeid, leiab, et tööandja on jätnud täitmata TLS § 28 lg 2 punktides 1-3 sätestatud kohustusi. TLS § 91 lg 1 sätestab, et töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. Kohtule esitatud tõendite järgi sai töötaja töölepingu jätkamise võimatusest teada 22.02.2016, mil ta e-kirjaga vastas tööandja 19.02.2016 e-kirjale, et töö saeveskis talle ei sobi (I kd, t.lk. 45) ja lisas e-kirjale avalduse töölepingu lõpetamiseks alates 01.03.2016 TLS § 91 lg 2 alusel, kuna tööandjal ei ole olnud pakkuda lepingujärgset tööd alates 01.05.2015 (I kd, t.lk. 47). TLS § 91 lg 2 alusel töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui: 1) tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel; 2) tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega; 3) töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele. Käesolevas vaidluses ei esine aluseid töölepingu TLS § 91 lg 2 punktides 1-3 toodud alustel töölepingu erakorraliselt ülesütlemiseks. Samas ei nõustu kohus 9 (13)
2-16-8623 tööandjaga, et selle tõttu üldse puudus alus töötaja poolt töölepingu erakorraliselt ülesütlemiseks ja et tööleping tuleks lugeda korraliselt üles öelduks TLS § 85 lg 1 alusel. Kohtule esitatud tõenditega on tuvastatud, et töötaja sai kokkulepitud töö edaspidi tegemise võimatusest ametlikult teada alles tööandja 19.02.2016 e-kirja kättesaamisel 22.02.2016. 22.02.2016-29.02.2016 viibis töötaja puhkusel (I kd, t.lk. 49). Sellises olukorras oli töötajal õigus tööleping TLS § 92 lg 2 alusel erakorraliselt üles öelda alates 01.03.2016 ja selline erakorraline ülesütlemine on kehtiv. Kuna erakorraline ülesütlemine on kehtiv, siis saa nõustuda ega rahuldada tööandja hagi selle resolutsiooni punkti 5 osas, s.o töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 01.03.2016 lõppenuks lugemise nõudes.
39.TLS § 1 lg 1 tulenevalt töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Asjas ei ole tõendatud, et alates 01.05.2015 ei allunud töötaja enam tööandja juhtimisele ja kontrollile. Kuna kohus on tuvastanud, et sellest ajast alates ei ole tööandja töötajat tööga kindlustanud, siis töötajal on tekkinud saamata jäänud töötasu nõue. Pooled vaidlevad selle üle, milline oli töötaja tegelik lepingujärgne töötasu. Töölepingu sõlmimisel leppisid pooled selle punktis 4.1. kokku, et töötaja põhipalk on 3 200 krooni kuus (I kd, t.lk. 36). 02.01.2007 sõlmitud töölepingu lisa kohaselt muudavad pooled töölepingu punkti 4.1. sätestatud tingimusi ja leppivad kokku, et tööandja poolt töötajale makstav töötasu töötades renditöötajana komandeeringus Lepolan Puutarha OÜ on 120.15 krooni (7.68 eurot) tunnis (I kd, t.lk. 39). Asjas ei ole tõendatud, et töötaja mujal kui Lepolan Puutarha OY juures renditöötajana töötas. Lisaks leiab maakohus, et 02.01.2007 muudatusega ei ole pooled täiendanud nende vahel sõlmitud lepingu punkti 4.1. uue lausega, millest tingituna tuleb järeldada, et poolte vahel kehtib kokkuleppe tasu maksmiseks summas 7.68 eurot tunnis. Tööandja arvestuste kohaselt ajavahemikus 01.05.2015 kuni 29.02.2016 pidi töötaja töötama 77 kalendripäeva, kuid tööle ilmunud ei ole (I kd, t.lk. 49). Töötaja on tööandja arvestatud päevadega nõustunud, kuid leiab, et tööandja ei ole talle 77 päeva eest töötasu maksnud. TLS § 35 sätestab, et tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Asjas ei ole tõendatud, et tööandjal oli töötajale aiandi töid pakkuda ja et töötaja on selliste tööde tegemisest keeldunud. Sellepärast kohus leiab, et töötajal on saamata töötasu 77 päeva eest kokku brutosummas 4 730.88 eurot (8 tundi x 77 päeva x 7.68 eurot) ja sellises ulatuses tuleb töötaja hagi saamata jäänud töötasu nõudmise osas rahuldada.
40.Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel oli töötajale ettenähtud iga-aastane põhipuhkus 28 päeva. TLS § 70 lg 1 alusel töötajal on õigus saada sama seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud puhkusetasu. TLS § 71 alusel töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Kohus nõustub töövaidluskomisjoni otsuses ja ka töötaja hagiavalduses toodud puhkuse tasu arvestamise metoodikaga. Töötaja keskmise päevatasu oli 61.44 (8 x 7.68) eurot, mida tuleb korrutada 5 tööpäevaga nädalas ja jagada 7 päevaga. Seega on töötajal õigus saada puhkusetasu brutosummas 43.89 eurot päevas (5 tööpäeva x 61.44 eurot : 7) ja 28 kalendripäeva eest brutosummas 1 228.92 eurot (28 päeva x 43.89 eurot). Poolte selgituste ja töötaja esitatud pangakontoväljavõtte kohaselt, tööandja on 31.03.2016 kandnud töötajale üle kasutamata puhkuse eest netosummas 96.71 eurot (I kd, t.lk. 66), mida töötaja on maha arvanud brutosummas 100.33 eurot. Eeltoodu alusel rahuldab kohus töötaja hagi ka puhkusetasu brutosummas 1 128.59 eurot (1 228.92 -100.33) ulatuses. 10 (13)
2-16-8623
41.TLS § 100 lg 4 alusel, kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Kohus ei nõustu tööandja hagiga selle resolutsiooni punkti 2 osas, milles ta nõuab tööandjal TLS § 100 lg 4 sätestatud suuruses ja tingimustel hüvitise maksmise kohustuse puudumise tuvastamist. Nimetatud nõude esitamist on tööandja esindajad kohtuistungitel põhjendanud muu hulgas ka sellega, nõude selles osas rahuldamisel kaalub tööandja tulevikus esitada töötaja vastu tema poolt töötajale TLS § 100 lg 4 alusel juba makstud 503.10 eurot tagasinõudmiseks. TLS § 100 lg 2 lubab küll ka kohtul hüvitise suurust muuta, kuid säte ei luba täielikult vabastada tööandjat hüvitise maksmisest. Maakohus, hinnanud töölepingu ülesütlemise asjaolusid, s.h seda, et töötaja on ka ise üsna pika aja jooksul olnud töö nõudmises passiivne ja seda, et käesoleval juhul hüvitab kohus töötajale saamata jäänud töötasu ja puhkusetasu ning nende tasude arvestamisel lähtub töötajale soodsamast töötasu määrast, peab põhjendatuks vähendada töötajale TLS § 100 lg 4 ettenähtud hüvitise suurust tööandja poolt juba välja makstud summa 503.10 euroni, brutosummas 645 euroni ja loeb selles nõude osas tööandja poolt täidetuks.
42.Tööandja on loobunud hagi resolutsiooni punktides 3. ja 4. toodud nõuetes. TsMS § 429 lg 2 ls 1 ja § 428 lg 1 p 3 alusel kohus lõpetab menetluse tööandja hagi resolutsiooni punktides 3. ja 4. toodud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise avalduse esitamise tähtaja ennistamise ja töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes. Menetluskulud
43.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna tööandja hagi jäetakse rahuldamata ja töötaja hagi rahuldatakse, siis selle sätte alusel jätab kohus kõik menetluskulud tööandja kanda.
44.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). TsMS § 477 lg 7 tulenevalt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
45.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Töötaja on esitanud taotluse menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks. Käesolevas tsiviilasjas vastas töötaja esindaja TsMS §-s 218 lg 1 p 2 sätestatud nõutele. Asja materjalidest nähtub, et töötaja esindaja on esitanud kohtule 12.07.2016 hagiavalduse (I kd, t. lk. 51-54, sisuliselt 2 lk), 09.09.2016 vastuse (I kd, t.lk. 91-9, sisuliselt 3 lk), 08.11.2016 taotluse (I kd, t.lk. 145, 146, sisuliselt 0.5 lk). Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete 11 (13)
2-16-8623 õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase vaidlusega, leiab kohus, et töötaja esindajal kulus menetlusdokumentide koostamiseks kokku 3.67 tundi (5.5 k x 40 min : 60 min). Lisaks osales töötaja lepinguline esindaja 24.11.2016 toimunud kohtuistungil, mis kestis 50 min ehk 0.83 tundi (t.lk. 109-110) ja 13.04.2017 toimunud kohtuistungil, mis kestis 2 tundi ja 46 min ehk 2.77 tundi.
46.24.11.2016 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt töötaja lepingulise esindaja tunnitasu on 80 eurot (I kd, t.lk. 165-167), samas 17.04.2017 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt, samade menetlustoimingute ees, millede eest 24.11.2016 menetluskulude nimekiri esitati, nõuab töötaja esindaja tasu 100 eurot tunnis (II kd t.lk. 23-25). Esindaja ei ole selgitanud, miks ta tagantjärgi tasu 100 eurole tunnis tõstab, mistõttu peab kohus põhjendatuks enne 24.11.2016 töötaja esindaja põhjendatuks tasu suuruseks 80 eurot kuus ja istungitel osalemise eest 100 eurot kuus, milledele käibemaks ei lisandu.
47.Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-92-13) ja ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-93-13). Riigikohtu Üldkogu on 26.06.2014.a. määrusega kohtuasjas 3-2-1-153-13 tunnistanud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr. 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. Seega ei sõltu lepingulisele esindajale tehtud kulutused tsiviilasja hinnast.
48.Eeltoodu põhjal kohus leiab, et töötaja lepingulise esindaja põhjendatud tasu menetlusdokumentide koostamise eest on 293.60 eurot (3.67 x 80) ja kohtuistungil osalemise eest 360 eurot (0.83 tundi + 2.77 tundi) x 100 eurot. Seega kuulub tööandjalt väljamõistmisele töötaja kasuks õigusabikulud osaliselt summas 653.60 eurot.
49.Töötaja on tasunud oma hagis esitatud nõuetelt 7 138.31 eurolt riigilõivu 475 eurot (I kd, t.lk.72). Riigilõivuseaduse (RLS) § 21 lg 1 p 1 alusel töötasu või palga nõudmise, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, teenistusse ennistamise, teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagi või kaebuse läbivaatamise eest. Selle sätte alusel leiab kohus, et töötaja on vabastatud riigilõivu tasumisest töötasu 4 730.88 eurot nõudes. Seega haginõudelt 2 407.43 eurot (7 138.31 - 4 730.88) tuli tasuda riigilõivu 250 eurot. Selles ulatuses peab kohus põhjendtuks välja mõista tööandjalt töötaja kasuks riigilõivu. Töötaja on tasunud riigilõivu 225 eurot enam. Kohus selgitab töötajale, et TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel tal on õigus taotleda enammakstud riigilõivu tagastamist ja et TsMS § 150 lg 6 alusel riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.
50.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Töötaja on menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramise avalduses esitanud nõude menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks. Kohus rahuldab töötaja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 12 (13)
2-16-8623 51 Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 453 lg 1, lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 30.01.2018 kohtuotsuse
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Viru Maakohtu 5. mai 2017 otsus osas, millega maakohus mõistis OÜ lt Avellana G Sa kasuks välja saamata jäänud töötasu 3813,04 eurot (neto) ületavas osas ning puhkusetasu 877,97 eurot (neto) ületavas osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab töötaja hagi osaliselt ning mõistab tööandjalt töötaja kasuks välja saamata jäänud töötasu 3813,04 eurot (neto) ja puhkusetasu 877,97 eurot (neto).
2.Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3.Lugeda otsuse maakohtu resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
3.1.Jätta rahuldamata OÜ Avellana hagi G Sa vastu TLS § 100 lg 4 sätestatud hüvitise maksmise kohustuse puudumise tuvastamiseks ja töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel lõppenuks lugemiseks.
3.2.Lõpetada menetlus OÜ Avellana hagis G Sa vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise avalduse esitamise tähtaja ennistamise ja töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes seoses selles osas hagist loobumise vastuvõtmisega.
3.3.Rahuldada G Sa hagi OÜ Avellana vastu osaliselt ja välja mõista OÜ-lt Avellana G Sa kasuks kokku 4691 (neli tuhat kuussada üheksakümmend üks) eurot ja 01 senti, sh saamata jäänud töötasu netosummas 3813,04 eurot ja puhkusetasu netosummas 877,97 eurot.
3.4.Lugeda G Sa nõue TLS § 100 lg 4 alusel hüvitise saamiseks põhjendatuks brutosummas 645 eurot ja lugeda selles osas G Sa nõue OÜ Avellana vastu tööandja poolt täidetuks.
4.Rahuldada OÜ Avellana apellatsioonkaebus osaliselt.
5.Jätta G Sa maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud OÜ Avellana kanda.
6.Mõista OÜ lt Avellana G Sa kasuks välja maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud summas kokku 1383,60 eurot.
7.Mõista OÜ lt Avellana G Sa kasuks välja maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskuludelt (1383,60 eurot) viivis alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Riigikohtu 25.04.2018 kohtumääruse
RESOLUTSIOON:
1.Jätta kassatsioonkaebus menetlusse võtmata.
2.Tasutud kautsjon arvata riigituludesse.
3.Kassatsiooniastme menetluskulud jätta Osaühing Avellana kanda. 05.05.2017 kohtuotsus 2-16-8623 jõustus osaliselt 25. aprillil 2018. a Riigikohtu kohtumäärusega. /digitaalselt allkirjastatud/
Lea Herne referent
13 (13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.