Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Txxxx Vxxxxxxx esitas 27.04.2017 kohtule avalduse peatada hagiavalduse tagamise abinõuna täitemenetlus asjas nr. 047/2016/224 kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni ja ajatada temal tasumisele kuuluva võlajäägi tasumine kahe kuu peale, s.o. kuni 27.06.2017.a. Avaldaja märgib, et tema suhtes toimuvas täitemenetluses 047/2016/224, mille aluseks on võlg korteriühistule tulenevalt kohtulahendist tsiviilasjas nr . 2-15-113623, arestis kohtutäitur 24.04.2017 temale kuuluva korteri. Arestimise eesmärgiks on korteri sundvõõrandamine korteriühistu nõude katteks. Txxxx Vxxxxxxx leiab, et korteri sundvõõrandamine võla katteks oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane, kuna ta on võlast 75% juba tasunud ja omab suutlikust võla tasuda. Txxxx Vxxxxxxx deklareerib, et ta soovib võlajäägi puudutatud isikule tasuda kahes osas hiljemalt kahe kuu jooksul ehk 27.juuniks 2017. Võlast poole suudab ta tasuda hiljemalt 27.05.2017 ja teise poole hiljemalt 27.06.2017. Tal on töökoht Soomes, kus ta saab piisavalt palgatulu. Täitemenetluse ajatamine selliselt ei piira puudutatud isiku õigusi ebaproportsionaalselt võrreldes avaldaja õigustega. Avaldaja on väga huvitatud oma vara säilitamisest. Talle kuuluvas korteris elab avaldaja endine elukaaslane nende ühise alaealise lapsega. Korteri sundvõõrandamisel jääb alaealine laps koduta, ja seda veidi üle 1000-eurose võla tõttu. Avaldaja palub kohaldada esialgset õiguskaitset ja tagada tema nõue täitemenetluse peatamisega TsMS § 378 lg.1 p.6 järgi. Avaldaja arvates on vajalik esialgse õiguskaitse kohaldamine, kuna kohtulahendini jõudmine võib võtta aega mitmeid kuid, selleks ajaks on kohtutäitur korteri sundvõõrandanud ja siis pole avaldajal enam õigushüve, mida kaitsta ja saavutatud lahend muutuks ainetuks. Avaldaja on maksnud riigilõivu 50 eurot hagi tagamise toimingult ja 50 eurot avalduse lahendamiselt. Kohus leiab, et esitatud avalduse näol on tegemist avaldusega hagita asjas, mis kuulub menetlemisele TsMS § 475 lg.2 alusel. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 45 sätestab, et Kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Selline avaldus tuleb TsMS § 372 lg.1, § 475 lg.2 alusel menetlusse võtta hagita asjana. Kohus teatas esitatud avaldusest puudutatud isikule korteriühistu Esku 11 ja kohtutäitur Ivi Kalmetile, küsides seisukoha ja andmeid.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus tegi esitatud tõendite alusel kindlaks, et tsiviilasi nr . 2-15-113623 lahendas korteriühistu Esku 11 nõuet Txxxx Vxxxxxxx vastu võla tasumiseks, võlanõude suurus koos menetluskuludega oli 4179,42 eurot. Pooled koostasid ja esitasid maksekäsu kiirmenetlust menetlevale kohtule maksegraafiku 4179,42 euro tasumiseks, millega võlgnik Txxxx Vxxxxxxx kohustus tasuma võla 200-euroste kuumaksetega alates 20.07.2015 kuni 20.03.2017.a. Kohtulahend tehti maksekäsuna 13.07.2015.a. Võlausaldaja esitas nõude sundtäitmiseks kohtutäitur Ivi Kalmetile 29.01.2016, taotledes täitmist võlgnikule kuuluva kinnisasja arvelt. Selleks ajaks oli täitmata nõude summa 3229,42 eurot. Pärast seda on kohtutäituri poolt sundtäidetud nõuet võlgniku tööandja vahendusel ja seisuga 16.03.2017 on võla jääk 1021,53 eurot. Kohtutäituri vahendusel võla tasumise ajaloost nähtub, et viimane tasumine on toimunud 18.08.2016.a. Võlgnikule kuuluva kinnisasja arestimine toimus 24.04.2017, võlgnetava summa suurus selle kuupäeva seisuga on 1021,53 eurot. Kohus leiab, et esitatud avalduse eesmärgiks on saavutada olukord, kus tema tasumata võla katteks ei asutaks koheselt võõrandama temale kuuluvat korteriomandit ja tal võimaldataks seni tasumata võlg 1021,53 eurot tasuda 27.juuniks 2017.a. Sellise eesmärgi saavutamiseks on kohane tugineda TMS §-le 45 ja taotleda täitemenetluse teatamist, pikendamist või ajatamist kohtumääruse alusel. Avaldaja soovib TMS §45 alusel täitemenetluse ajatamist ja võla tasumise võimaldamist kahes osas 27.juuniks 2017. Veel soovib avaldaja hagi tagamise korras kohaldada esialgset õiguskaitset ja tagada avaldus täitemenetluse peatamisega. TMS § 45 sätestab: Kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. See seadusesäte näeb ette kolm alternatiivset võimalust juba toimuvas täitemenetluses: täitemenetluse peatamine, täitemenetluse pikendamine ja täitemenetluse ajatamine. Avaldaja on taotlenud neis kahe rakendamist, s.h. täitemenetluse peatamist hagi tagamise (esialgse õiguskaitse kohaldamise) korras. Kohus leiab, et arvestades avaldaja eesmärki- saada võimalus võla tasumiseks 27.juuniks 2017 nii, et selle aja jooksul ei sundvõõrandataks tema kinnisasja- on otstarbekaim abinõu selleks täitemenetluse peatamine. Käesoleval juhul on teada, et võlgnik on rikkunud võla tasumise graafikut, tema vastu rahuldatud nõue on pööratud sundsissenõudmisele ja kohtutäitur Ivi Kalmet on asunud tegema ettevalmistavaid toiminguid võla sundsissenõudmise korras avaldaja korteriomandi sundvõõrandamiseks. See on toiming täitemenetluses, mis kahjustaks avaldajat enimeluruumi võõrandamine, mis on muuhulgas koduks ka avaldaja alaealisele lapsele. Avaldaja ei vaidle võla tasumisele vastu ja peab võimetekohaseks võla tasumist 27.juuniks 2017. Sissenõudja vastas kohtu järelepärimisele 03.05.2017, teatades, et ei nõua korteri sundvõõrandamist, küll aga võla tasumist. Täiendavalt teatas sissenõudja, et viimane laekumine selle täiteasja katteks oli 08.09.2016 ja 03.05.2017.a. seisuga on Txxxx Vxxxxxxx võla jääk 863,26 eurot. Kohtutäitur Ivi Kalmet kohtule ei vastanud.

Kohus, lahendades taotlust saada võimalus võla tasumiseks kahe kuu jooksul ilma korteri sundvõõrandamiseta, lähtub TMS § 5 lg.1, § 23 lg.1, § 45, § 46 sätetest. Täitemenetlus toimub sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Sissenõudjal on õigus otsustada sissenõude pööramise viisid, aga ka täitemenetluse kiirus- tal on õigus avaldada soovi täitemenetluse peatamiseks või täitetoimingu edasilükkamiseks. Seetõttu tuleb kohtul TMS § 45 alusel esitatud avaldust lahendades arvestada sissenõudja huvisid. Kohus, hinnates kas täitemenetluse jätkamine võlgniku suhtes on ebaõiglane, leiab, et ebaõiglaseks võib täitemenetlus osutuda, kui seda jätkatakse võlgniku korteriomandi sundvõõrandamisega. Käesoleval ajal ei ole sundvõõrandamist alustatud ega enampakkumist välja kuulutatud. Samas on tõepärane avaldaja väide, et selline toiming tehakse. Korteriomandi sundvõõrandamine võla katteks, mille suurus on arestimise eelselt 1021,53 eurot ja käesoleval ajal 863,26 eurot, on tõenäoliselt ebaproportsionaalne ja sellisena võlgniku ja tema pereliikme (alaealise lapse) suhtes ebaõiglane. Kohtutäitur Ivi Kalmeti andmetest nähtub, et võlgnikult on olnud võimalik tööandja vahendusel kinni pidada neljal korral järjest 700 eurot. Ka esitatud avalduses kinnitab võlgnik, et ta töötab ja suudab tasumata võlasumma tasuda kahe kuu jooksul kahes osas. Seetõttu on tõenäoliselt olemas võlgniku suhtes vähem piirav abinõu võla lõplikuks tasumiseks. See tähendab, et korteriomandi võõrandamist tuleks vältida, kuni võlgnik tasub lubatud aja jooksul- 27.juuniks 2017 kogu võla lõplikult. Sissenõudja teatas kohtule, et ei soovi korteriomandi võõrandamist. Kohus märgib siinjuures, et olukorras, kus tegemist on korteriühistu hallatava korteriomandiga, ei pruugi sissenõudja olla huvitatud korteriomanike vahetumisest. Seetõttu toetab ka sissenõudja positsioon sundvõõrandamise vältimist. Avaldaja eesmärgi saavutamiseks kohus peatab täitemenetluse avaldaja soovitud ajani27.juunini 2017. Seni tehtud täitetoimingud jäävad jõusse (TMS § 47 lg.1). Täitemenetlus uuendatakse kohtutäituri poolt pärast määratud tähtaja möödumist. Kohus leiab, et avaldaja taotlus ajatada täitemenetlus (võla tasumine) kahe kuu peale ehk kuni 27.juuni 2017 ei ole põhjendatud. Avaldaja on märkinud avalduses, et ta suudaks võla tasuda kahes osas – poole võlast hiljemalt 27.05.2017 ja teise poole hiljemalt 27.06.2017. Kohus, peatades täitemenetluse kuni 27.juunini, peatab kõik selle täitemenetluse raames tehtavad täitetoimingud- nii võla sissenõudmise tööandja vahendusel, kinnisasja sundvõõrandamise kui ka muud võimalikud toimingud täitemenetluses. Täitemenetluse peatamise aja jooksul ehk kuni 27.06.2017 on võlgnikul endal võimalus tasuda võlg kogu ulatuses ja selleks ei ole vajalik enam täitemenetluse ajatamine. Täitemenetluse peatamisega 27.juunini saab võlgnik täiendavat aega selle kuupäevani võla tasumiseks. Avaldajal tuleb võlg tasuda sissenõudjale, dokumenteerides maksete tegemise just sellest tsiviilasjast (2-15-113623) tuleneva nõude katteks. Seisuga 24.04.2017 on võla suurus 1021,53 eurot. Pärast 27.juunit 2017 täitemenetlus jätkub koos kõigi täitemenetluses lubatud abinõudega. Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamine selles asjas ei ole formaalselt võimalik ega sisuliselt põhjendatud. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on võimalik, kui hagi (nõude) esemeks ei ole rahaline nõue avaldaja vastu. Käesoleval juhul on tegemist rahalise nõude täitmisega. Lisaks sellele seab esialgse õiguskaitse abinõu rakendamisele piirid TsMS § 4771 lg.1, mille järgi saab esialgset õiguskaitset hagita menetluses kohaldada üksnes seaduses sätestatud juhul. Need juhtumid kuuluvad perekonnaõiguslike suhete ja juurdepääsuõigusega seotud asjade hulka, olles seaduses täpselt viidatud (nt TsMs § 546, § 551, §555, § 616 jts). Varalise nõude tasumise ajatamine ei kuulu selliste juhtumite hulka. Hagi tagamine ja esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud, kui abinõusid on vaja rakendada viivitamatult. Käsitletava avalduse lahendamise abinõude viivitamatuks rakendamiseks puudub vajadus, puuduvad andmed selle kohta, et kinnisasja sundvõõrandamist

oleks alustatud. Võla tasumise ajatamiseks kohtu poolt puudub ka sisuline vajadus, kuna võlgnikul on õigus oma tasumata võlg tasuda kokkuleppel sissenõudjaga ja ilma kohtu poolt sellekohast kohustust panemata, maksegraafikuga kokku lepitud aeg möödus 20.03.2017. Avaldajal tuleb arvestada, et täitemenetlus jätkub pärast 27.juunit 2017 ja kui võlgnevus on tasumata, tehakse kõik vajalikud täitetoimingud. Kuna avaldaja ei ole vastavat taotlust esitanud, siis TsMS § 387 lg 2 kohaselt ei edasta kohus ise määrust kohtutäiturile. Määruse täitmiseks tuleb avaldajal endal pöörduda kohtutäituri poole. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.