Muud › CMR

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse kostja suhtes, kuna võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite. 05.05.2016 määrusega andis Pärnu Maakohus asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 21.05.2016 esitas hageja hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 4535 eurot ja viivise 118,36 eurot. 24.01.2017 istungil teatas hageja, et tema nõue on 1957,40 eurot väiksem, samuti loobus hageja 35 euro nõudest (tollitasud) ja kohus võttis loobumise vastu. Kohus märkis, et menetleb hageja põhinõuet summas 2542,60 eurot ja viivisenõuet 118,36 eurot (24.07.2017 istungi protokoll II kd lk 2). 05.04.2017 istungil teatas hageja, et nõuab viivist 100 eurot ja loobub viivisenõudest 18,36 eurot ega soovi seda kostjalt ka tulevikus. Hageja nõuab viivist 0,01% päevas perioodi eest 03.09.2015 – 22.04.2016. Hageja nõuab viivist kuni 22.04.2016, kuna sel kuupäeval tasus kostja osaliselt võlgnevuse. Kostja nõustus loobumisega ja perioodiga ega vaidle viivisemäära üle. Kohus võttis hageja osalise viivisest loobumise vastu (05.04.2017 protokoll II kd lk 50 pöördel). Hagi kohaselt on poolte vahel sõlmitud 11.06.2015 kaubaveoleping nr 003w/2015. 22.07.2015 tellis (tellimus nr 7/66) kostja hagejalt veo marsruudil Hispaania-Valgevene, veohinnaga 4000 eurot. 27.07.2015 palus kostja osutada täiendavat veoteenust ja võttis kohustuse tasuda selle eest 500 eurot. Hageja täitis oma lepingujärgsed kohustused. Selle tõendamiseks on CMR, mis on esitatud kostjale. Hageja esitas 03.08.2015 kostjale arve nr 210 summas 4535 eurot, maksetähtajaga 02.09.2015, mille kostja tasus 22.04.2016 osaliselt. Hagejal on õigus nõuda viivist lepingu punkti 7.3.5 kohaselt määras 0,01% päevas. Perioodil 03.09.2015 – 22.04.2016 võlgneb kostja viivisena 100 eurot. Kostja vastuväited Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja nõustub, et 11.06.2015 on poolte vahel sõlmitud leping nr 003w/2015, 22.07.2015 kooskõlastasid pooled veotellimuse nr 7/66 ja 27.07.2015 selle täienduse. Kogu veotellimuse nr 7/66 tasuks pooled leppisid kokku 4500 eurot. Kostja nõustub, et 03.08.2015 väljastas hageja arve summas 4535 eurot. Pooled leppisid kokku veotasus 4500 eurot. Täiendava 35 euro tasumises ei ole pooled kokku leppinud. Hageja rikkus veotellimuse nr 7/66 täitmisel poolte vahel sõlmitud lepingu punkte 5.8 ja 5.10 ja veotellimuse punkte 7, 9, 12, 14, 18, mille kohta on kostja esitanud hagejale pretensiooni ja leppetrahvi nõude 2542,60 eurot. Hageja on selle kätte saanud 17.03.2016. Kostja on tasunud hagejale tellimuse nr 7/66 eest 1957,40 eurot. Vastuhagi Kostja esitas 30.06.2016 vastuhagi, milles palub hagejalt välja mõista 2542,60 eurot. Hageja rikkus tellimuse nr 7/66 täitmisel lepingut ja veotellimuses kokkulepitud tingimusi. Pooled leppisid kokku, et kostja peab peale laadima 21,5 tonni puuvilju, kuid ta laadis peale vähem. Hageja otsustas iseseisvalt liikuda edasi ning valis ise tollivormistamise punkti sellest kostjat teavitamata. Sellega rikkus hageja lepingu punkte 5.8 ja 5.10 ja tellimuse nr 7/66 lisatingimuste punkti 14 ja kahel korral punkti 9. Kuna hageja ei laadinud 24.07.2015 peale kogu kaupa, pidi kostja tasuma hagejale täiendava laadimise eest 500 eurot (veotellimuse nr 7/66 täiendus), kuid kostja süü selles puudus. Kostja nõustus selle summa lisamisega, sest ka kostja oli huvitatud, et veos jõuaks kiiresti saajani, kuna

tegu oli kiiresti rikneva kaubaga. Seega kuulub tasumisele leppetrahv 92,60 eurot punkti 9 järgi ja 100 eurot punkti 14 järgi. Peale tollivormistust ei saadetud kostjale kauba saatedokumente ja sellega rikuti veotellimuse lisatingimuste punkti 12. Seega kuulub tasumisele leppetrahv punkti 12 järgi summas 50 eurot. Vastavalt veotellimusele nr 7/66 oli mahalaadimise kuupäevaks 29.07.2015. Hageja on teadlikult muutnud 22.07.2015 tellimust ja selle täienduse punkte „Tollivormistuspunkti saabumise kuupäev“ ja „Mahalaadimise kuupäev“ ning pannud sinna omakäeliselt 30.-31.07.2015, kuigi kokkulepitud kauba saabumise kuupäev ja mahalaadimise kuupäev oli 28.07.2015. Hageja poolt kohtule esitatud CMR-ist ei ole näha, millal kaup saabus mahalaadimise kohta. Kostja CMR-ilt on näha, et kaup saabus sihtkohta 03.08.2015. Hageja hilines kauba kättetoimetamisega 3 päeva. Sellega rikkus hageja veotellimuse lisatingimuste punkti 7 ja tasumisele kuulub punkti 7 järgi leppetrahv 300 eurot. Veotellimuse nr 7/66 lisatingimuste punkti 18 kohaselt iga nõudelehe tingimuse rikkumise eest maksab täitja trahvi 500 eurot. Hageja rikkus veotellimuse lisatingimuste punkte 7, 9, 12 ja 14 ja seega kuulub punkti 18 järgi tasumisele leppetrahv 2000 eurot. Seega peab hageja kostjale tasuma leppetrahvina 2542,60 eurot. Kostja ei ole kinnitanud täiendava veotellimusega, et hageja täitis 22.07.2015 tellimuse korrektselt. Hageja ei esitanud pretensiooni koheselt 27.07.2015, kuid see ei võta talt õigust leppetrahvi nõuda hiljem. Pooled pole kokku leppinud, et kahjustatud pool peaks ilmtingimata teavitama teist poolt oma soovist rakendada leppetrahvi teatud aja jooksul ning kui seda ei tee, siis ta leppetrahvi ei nõua. Puudub alus leppetrahvi vähendamiseks, hageja nõustus lepingut sõlmised leppetrahvi suurusega. Vastus vastuhagile Hageja palub jätta vastuhagi rahuldamata. Hageja täitis veolepingu nõuetekohaselt, mh esitas kostjale peale veoteenuse osutamist CMR-i. 27.07.2015 veoteenuse tellimuse täienduses ei ole kostja teavitanud hagejat lepingu tingimuste rikkumisest ega leppetrahvi nõudest. Kostja leppetrahvi nõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Isegi, kui hageja hilines kauba kättetoimetamisega, siis pretensiooni ja leppetrahvi tasumise nõude esitamine rohkem kui 5 kuud peale teenuse nõuetekohast täitmist ja arve esitamist, on hea usu põhimõtte vastane. See on kooskõlas Riigikohtu lahendis 3-2-1-15-08 avaldatuga. Juhul, kui kostja leppetrahvi nõue on põhjendatud, taotleb hageja ülemäärase leppetrahvi vähendamist (Riigikohtu lahend 3-2-1-66-05). Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada ja vastuhagi jätta rahuldamata. Hageja nõuetest 21.05.2016 esitas hageja hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 4535 eurot ja viivise 118,36 eurot. 24.01.2017 istungil teatas hageja, et tema nõue on 1957,40 eurot väiksem, samuti loobus hageja 35 euro nõudest (tollitasud) ja kohus võttis loobumise vastu. Kohus märkis, et menetleb hageja põhinõuet summas 2542,60 eurot ja viivisenõuet 118,36 eurot (24.07.2017 istungi protokoll II kd lk 2). 05.04.2017 istungil teatas hageja, et nõuab viivist 100 eurot ja loobub viivisenõudest 18,36 eurot ega soovi seda kostjalt ka tulevikus. Hageja nõuab viivist 0,01% päevas perioodi eest 03.09.2015 – 22.04.2016. Kostja nõustus loobumisega ja perioodiga ega vaidle viivisemäära üle. Kohus võttis hageja osalise viivisest loobumise vastu (05.04.2017 protokoll II kd lk 50 pöördel).

Seega nõuab hageja teostatud veo eest osaliselt tasumata arve summas 2542,60 euro ja sellelt arvestatud viivise 100 euro kostjalt väljamõistmist. Hagist CMR art 1 lg 1 järgi kohaldatakse selle konventsiooni sätteid, kui on täidetud kolm tingimust: lepingus näidatud kaupade vastuvõtmise koht ja üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides, vähemalt üks neist riikidest, kus toimub kaupade vastuvõtmine või üleandmine, on ühinenud CMR-iga ja kaupade transpordi eest makstakse tasu. Pooltel ei ole vaidlust, et hageja osutas kostjale rahvusvahelist veoteenust marsruudil Hispaania-Valgevene. Kohus tuvastas ja pooltel ei ole vaidlust, et pooled sõlmisid 11.06.2015 kaubaveolepingu nr 003w/2015 (I kd lk 21-38, tõlge 172-179). Lepingu punkti 6.1. kohaselt kooskõlastatakse veotasu poolte vahel tellimuses. Samuti puudub vaidlus, et 22.07.2015 tellis (tellimus nr 7/66) kostja hagejalt veo marsruudil Hispaania-Valgevene, veohinnaga 4000 eurot, veoseks 21,5 tonni puuvilju (I kd lk 84-85, tõlge 183-185, parandamata versioon 120-121) ja 27.07.2015 kooskõlastasid pooled täiendava veo veotasuga 500 eurot, veoseks 3 palletti puuvilju (I kd lk 39, tõlge 189, I kd lk 40-41, tõlge 180-182). Kostja sõnul telliti täiendav vedu põhjusel, et hageja ei võtnud peale kogu kaupa (24 palleti asemel 21). Hageja väitel oli tellimuses märgitud tonnaaž, mitte kauba kogus, ja autojuht võttis peale niipalju kaupa kui anti. Kohus tuvastas, et CMRi järgi anti sihtkohas üle 19 998 kg ehk 24 palletti kaupa (I kd lk 42, II kd lk 27). Kaup jõudis sihtkohta 03.08.2015 (I kd lk 42, sama lk 122, 151, CMR originaal II kd lk 27). Kostja ei ole tõendanud, et hagejale oleks esialgselt vähem kaupa peale laetud hagejast tulenevatest põhjustest, mistõttu ei peaks kostja täiendava veo eest tasuma. Pooled on täiendava veo ja selle tasus eraldi kokku leppinud (I kd lk 39, tõlge 189, I kd lk 40-41, tõlge 180-182). Hageja esitas 03.08.2015 kostjale arve nr 210 summas 4535 eurot, maksetähtajaga 02.09.2015 (t.lk 43). Kostja on tasunud 22.04.2016 hagejale tellimuse nr 7/66 eest 1957,40 eurot (t.lk 114). Vedaja tasunõuet saatja (veose tellija) vastu CMR otseselt ei reguleeri, kuid see tuleneb CMR-i üldisest mõttest. CMR art 13 lg 2 alusel saab vedaja nõuda saajalt kaupade üleandmisel veokirjas (saatedokumendis) märgitud maksete tasumist. Riigikohus on 25.02.2009 lahendi nr 3-2-1-3-09 punktis 12 leidnud, et CMR ei reguleeri kõiki veolepingut puudutavaid küsimusi ja osas, mida CMR ei reguleeri, tuleb veolepingule kohaldada siseriiklikku õigust. Võlaõigusseaduse järgi on saatjal kohustus maksta vedajale veotasu VÕS § 774 lg 1 teise lause ja § 787 lg 1 esimese lause järgi. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et täitis kostjaga sõlmitud veolepingu, kaup on saajale üle antud. Kostjal on veotasu maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes veotasu osaliselt summas 2542,60 eurot tasumata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega tuleb kostjalt hagejale välja mõista veoteenuse eest põhivõlgnevus 2542,60 eurot. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-165-12 kohaselt ei näe CMR vedajale ette viivisenõuet veotasu maksmisega viivitamise korral. Samas CMR selliseid nõudeid ka ei välista, mistõttu saab neile kohaldada veolepingule kohalduvat siseriiklikku õigust. Veotasu maksmisega viivitamisel on hageja õigus nõuda kostjalt viivist veolepingu punkti 7.3.5 alusel määras 0,01% päevas. Perioodil 03.09.2015 – 22.04.2016 võlgneb kostja viivisena 100 eurot. Kostja ei vaielnud vastu viivise perioodile ega määrale. Kostja ei esitanud viivisenõudele sisulisi vastuväiteid. Seega tuleb kostjalt hagejale välja mõista viivis 100 eurot. Vastuhagist

Pooltel on vaidlus, kas kostjal on tellimuse nr 7/66 järgi õigus nõuda hagejalt leppetrahvi 2542,60 eurot. Kostja väitel rikkus hageja lepingut sellega, et autojuht ei teavitanud veose asukohast ja seisundist, kostjale ei edastatud saatedokumente ja viivitati kättetoimetamisega. Kohus leiab, et kostja leppetrahvi nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna leppetrahvi ei ole nõutud mõistliku aja jooksul. Riigikohus on asunud seisukohale, et VÕS § 159 lg-st 2 tuleneb, et leppetrahvi nõuet ei või esitada (st sisuliselt nõue lõpeb), kui trahvi nõudmisest ei teatata mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist. Mõistlik aeg peab jääma seega rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaks määramisel saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-08, p-d 12, 13; nr 3-2-1-28-08, p 13; 11 nr 3-2-1-44-09, p 10). Mõistlikku tähtaega leppetrahvi nõudest teatamiseks tuleb hakata lugema päevast, mil kahjustatud pool avastas kohustuse rikkumise. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohus tuvastas, et hageja andis kauba sihtkohas üle 03.08.2015 ja esitas arve nr 210 samal kuupäeval, maksetähtajaga 02.09.2015. Asjas ei ole leidnud tõendamist, et peale teenuse osutamist ja enne kostja poolt jaanuaris 2016 esitatud pretensiooni toimusid poolte vahel läbirääkimised, mistõttu esitas kostja pretensiooni hiljem. Kohus selgitas kostjale tõendamise kohustust 24.01.2017 istungil (II kd lk 1 pöördel). Asjas ei ole leidnud kinnitust, et pooled oleksid pidanud suuliselt läbirääkimisi. Kohus tuvastas, et hageja esitas 19.11.2015 kostjale pretensiooni arvete tasumiseks 3 veo, mh vaidlusaluse veo osas (II kd lk 39-40, tõlge 44-45). Seejärel esitas kostja hagejale leppetrahvi nõude 13.01.2016 (II kd lk 41, tõlge lk 46), mis aga hagejani ei jõudnud (II kd lk 42). Hageja on kostja 10.03.2016 pretensiooni koos leppetrahvi nõudega saanud kätte 17.03.2016 (I kd lk 115-117, tõlge 126-128, lk 118-119). Asjas ei ole kinnitust leidnud, et hageja oleks varasemalt kui 17.03.2016 leppetrahvi nõudest teada saanud. Täiendava veo kooskõlastamisel 27.07.2015 ei ole kostja võimalikust leppetrahvi nõudest teavitanud. Poolte seaduslike esindajate kirjavahetus ei kinnita poolte läbirääkimisi, vaid näitab, et hageja seaduslik esindaja ei nõustunud kostja pretensiooniga (I kd lk 144, tõlge 170). Kostjale oli 03.08.2015 teada, kui autojuht ei teavitanud veose asukohast ja seisundist, samuti veose hilinemine. Ka oli talle hiljemalt arve maksetähtajaks teada, kui talle polnud esitatud kõiki nõutud dokumente. Kostja esitas hagejale leppetrahvi nõude alles siis, kui hageja nõudis temalt arvete tasumist. Vahetult peale teenuse osutamist ei ole kostja pretensiooniga hageja poole pöördunud. Ka ei leidnud kinnitust, et enne jaanuaris 2016 esitatud pretensiooni toimusid poolte vahel läbirääkimised. Kõike eelnevat arvestades leiab kohus, et leppetrahvi ei ole nõutud mõistliku aja jooksul ja kostja leppetrahvi nõue tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Hageja loobus menetluses osaliselt nõudest, kuna kostja tasus peale maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist võlgnevuse osaliselt. Loobutud osas jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 4 ja 5 alusel kostja kanda, kuna vaatamata maksekäsu kiirmenetluse avalduse vastuväites märgitule, et kostja tasus võlgnevuse osaliselt, esitas ta vastuväite siiski kogu nõudele (I kd lk 7 pöördel). Kuna pooltel oli 2 pooleliolevat kohtuvaidlust ja kostja avaldas alles hagimenetluses, et tasus osaliselt võlgnevuse käesoleva tsiviilasja eest, siis oli hageja sunnitud hagi esitama kogu nõude ulatuses.

Kuna kohus rahuldab hagi ja jätab vastuhagi rahuldamata, siis selles osas jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Hageja menetluskuluks on kulud riigilõivule 400 eurot, tõlkekulu 210 eurot ja õigusabile. Kostja esindajal on kulunud õigusabi osutamisele 14 tundi ja 10 minutit, millest maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamisele 0,5 tundi, hagi koostamisele 4 tundi, vastuhagile vastamiseks 3 tundi, kohtunõudele vastamisele 1 tund, 24.01.2017 istungiks ettevalmistumisele ja sellel osalemisele 2,5 tundi, 02.02.2017 seisukoha koostamisele 1 tund ja 31.03.2017 kostja seisukohaga tutvumisele 0,5 tundi ja 05.04.2017 istungil osalemisele, 1 tund ja 40 minutit. Õigusabi on osutatud hinnaga 80 eurot tund + km. Hageja taotleb, et õigusabikulud hüvitatakse koos käibemaksuga, sest hageja ei ole Eestis registreeritud äriühing. Hageja poolt maksekäsu kiirmenetluses kantud kuludest kuulub hüvitamisele 20 eurot. TsMS § 4842 järgi määratakse 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega on hagejale osutatud põhjendatud ja vajalikku õigusabi 13 tundi ja 40 minutit. Maakohus, arvestades antud tsiviilasja keerukust ja mahukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et selles osas on hageja õigusabikulud olnud menetluses põhjendatud ja vajalikud. Lepingulise esindaja tunnitasu 80 eurot+km vastab hageja esindaja kvalifikatsioonile ja on konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud. Kuna hageja on välismaa äriühing, on ta pidanud kandma tõlkekulusid seoses kohtumenetlusega ja kostjal tuleb tõlkekulud hüvitada. Hageja ei ole Eestis registreeritud äriühing, mistõttu ütleb talle kulud hüvitada koos käibemaksuga. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 1942 eurot (400+210+20+1312). /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.