TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

Xxxx

ja

Xxxx

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 204 lg-te 1 ja 2 kohaselt kontrollib kohus menetlusosaliste tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja tsiviilkohtumenetlusteovõime olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul menetluses osaleda. Kui kohtul on kahtlus füüsilisest isikust menetlusosalise tsiviilkohtumenetlusteovõimes, võib ta isikult nõuda arsti arvamuse esitamist või korraldada ekspertiisi. Kui isik sellest keeldub või kui esitatud dokumendid ei kõrvalda kohtu kahtlust, algatab kohus menetluse menetlusosalisele eestkostja määramiseks. 23.11.2016 määrusega Harju Maakohus algatas täisealisele isikule Xxxx eestkoste seadmiseks menetluse. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 07.12.2016 arvamuse kohaselt vajab Xxxx eestkostet, kuna ei ole oma vaimse seisundi tõttu võimeline iseseisvalt tegema tehinguid, kaitsma oma varalisi ja isiklikke õigusi. Xxxx ei suuda ennast esindada ning ei ole võimeline osalema õigusdokumendi koostamisel. Piiratud teovõimega isiku huvid ja õigused vajavad kaitset ning seda eelkõige tema igapäeva elu korraldamisel. Xxxx ei suuda igapäevaeluks vajalike toimingud ja tehinguid iseseisvalt teha ning neist adekvaatselt aru saada. Seega on Xxxx üle eestkoste seadmine põhjendatud ja vastab tema huvidele. Eestkoste on vajalik Xxxx esindamiseks sotsiaalelus ja ametiasutustes, tema elu korraldamiseks, tema sotsiaalsete probleemide lahendamiseks, eelkõige tema hoolduse, ravi ja järelevalve tagamiseks, tema esindamiseks erinevates ametiasutustes, dokumentide vormistamiseks, rahaliste vahendite käsutamiseks, kõikide varaliste ning õiguslike tehingute tegemiseks. Lasnamäe Linnaosa Valitsus on kontrollinud, kes lähedastest sugulastest võiks olla huvitatud Xxxxüle eestkoste seadmisest. Rahvastikuregistri andmetel on Xxxx isa Xxxx surnud ja ema Xxxx kohta andmed puuduvad. Xxxx ainsaks lähedaseks sugulaseks on õde Xxxx(ik xxxx, elukoht Xxxx; GSM xxxx;e-post:xxxx). Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande ametnik võttis 29.12.2016 Xxxxtelefoni teel ühendust ning teavitas teda õe Xxxxeestkostemenetlusest. Esialgu, Xxxxoli nõus hakkama õe Xxxxeestkostjaks ning hiljem kui võttis telefoniteel ühendust oma õega, loobus oma varasemast antud nõusolekust. Kuna Xxxxpuuduvad lähedased isikud, kes oleksid avaldanud soovi täita tema eestkostja ülesandeid, siis tuleb Xxxxeestkostjaks määrata tema elukohajärgne linnavalitsus ehk Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu. Xxxx riigi õigusabi korras määratud esindaja adv Annemarie Kunila seisukoht

Tutvunud nii kohtust kui Lasnamäe LOV-ist saadud materjaliga, vestelnud sotsiaaltöö spetsialistidega, tutvunud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga, suhelnud esindatava abikaasa Xxxxja vestelnud Xxxx, selgus järgmist: Psühhiaater/ekspert arvamuse kohaselt on Xxxx xxxx. Eksperdi arvates tuleb kõne alla eestkostja määramine vaid tehingutele, mis võivad kahjustada tema huvisid ja heaolu. Anna abikaasa Xxxxpüüdsin vestelda telefoni teel. See vestlus kujunes temapoolseks monoloogiks, milles ta minu peale karjus ja nõudis, et ma nende perekonna rahule jätaksin. Omal initsiatiivil helistas ta mulle poole tunni jooksul veel mitu korda ja jätkas minu ja kohtu üle nördimuse avaldamist. Xxxx leppisin kolmel korral kokku meie vestluseks minu büroos, aga alati leidis ta põhjenduse, miks ei saa tulla. Minule jäänud mulje põhjal ei soovinud tema mees, et ma xxxx omavahel kohtuksin. Lõpuks meie kohtumine siiski toimus. Xxxxoli väga jutukas ja minu küsimustele vastates rääkis pikalt ja põhjalikult oma lapsepõlvest, lastekodusse sattumisest, abiellumisest ja oma lastest. Oma praegust pereelu püüdis ta idealiseerida, kuid tegi seda teadlikult, mitte oma psüühikahäirest tulenevalt. Ta kiitis oma meest, kes on tubli ja teeb kodus remonti ning eitas mehe vägivaldsust enda ja laste suhtes. Anna selgitas põhjalikult, kuidas nad majandavad ja millele raha kulutavad. Ta rääkis, et juba ammu ei käi ta enam kerjamas ja hoolitseb laste eest hästi. Kuigi tema poolt räägitu võis tegelikkusest erineda, siis püüdis ta head muljet jätta teadlikult, saades aru, mida ja milleks ta nii räägib. Eeltoodu põhjal olen arvamusel, et Xxxx puhul puuduvad PKS § 203 lg 1 sätestatud eeldused eestkoste seadmiseks, sest olemasoleva materjali ja minu isikliku mulje põhjal on ta üldjoontes võimeline oma tegude tähendust mõistma ja neid juhtima. Asjaolu, et ta on suure tõenäosusega oma vägivaldse abikaasa mõju all, ei ole aluseks tema üle eestkoste seadmiseks. Ekspertiisiakt nr 17-02 on koostatud 18.02.2017 tsiviilasjas nr 2-16-17668 vastavalt Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja määrusele 23.11.2016. Eksperdi käsutuses olevatest andmetest nähtub järgmist: Xxxx kasvukeskkond oli ebaturvaline. Tal esineb vaegnägemine sünnist, koolis oli raskusi edasijõudmisega. Puuduliku vanemliku hoolitsuse tõttu elas ta mõned aastad lastekodus. Täisealiseks saades kohanes ta kujunenud olukorraga, teenis sissetulekut vaegnägijate tootmisettevõttes ja käis Kohtla-Järvelt Tallinnasse kerjamas. Noorpõlves oli ta meelsasti alkoholi tarvitanud, viimased aastad, oma sõnul, enam mitte. Nägemispuude tõttu olevat tal tuvastatud osaline töövõime kaotus. Ta on tulnud enese eest hoolitsemise ja oma elu korraldamisega toime tema kasvukeskkonnas omandatud võimetekohaste meetoditega. Tallinnas kerjates oli ta tutvunud endast 20 aastat vanema mehega, kes oli asunud tema eest hoolitsema ja abistanud teda elu korraldamisel. Xxxx abiellus nimetatud mehega ja asus temaga koos elama, sünnitas 6 last. Xxxx enda hinnangul on nad mehega oma elu korraldamise ja laste eest hoolitsemisega toime tulnud. Tallinna linna andmetel on perel olnud toimetulekuraskusi ning korduvalt on esinenud füüsilist ja vaimset vägivalda laste suhtes laste isa poolt. Xxxx pole mehe vägivallatsemisel laste suhtes laste kaitseks midagi ette võtnud. Lapsed on olnud puudulikult hooldatud ja käinud kerjamas. Väidetavalt on Xxxx ilmunud lasteaeda joobes. Pere on kahel korral olnud Tallinna Perekeskuse pereteenistuse teenusel. Pereteenistuse töökokkuvõtete kohaselt ei suutnud Xxxx end kehtestada ei laste ega mehega ning vahel tõlgendas ta saadud infot ebaadekvaatselt. 2013-2015 pereteenistuse töökokkuvõtte kohaselt oli koostöö perega hea.

Xxxxüldine intellektuaalne tase on piirialane ja tal esineb skisoidseid isiksusejooni nagu tuim emotsionaalsus, ükskõiksus nii kiituse kui kriitika suhtes, tundetus üldtuntud sotsiaalsete normide ja tavade suhtes. Oma igapäevastes tegevustes ja elu korraldamisel lähtub Xxxx omandatud võimetekohastest toimetulekumeetoditest. Ta onn aastaid elanud koos abikaasaga ja pole võimalik olnud hinnata Xxxxiseseisvat toimetulekuvõimet. Raviga ei ole Xxxx seisundit võimalik oluliselt mõjutada. Tema enda poolt väljendatud koostöövalmidus on rahuldav ja pereteenistuse töökokkuvõtte kohaselt oli 2013-2015 koostöö perega hea. Sellest nähtuvalt on tõenäoliselt võimalik osutada Xxxx abi igapäevaelu korraldamisel muude abistajate kaudu kokkuleppel Xxxx. Kui koostöö Xxxx ei õnnestu, võib tulla kõne alla eestkostja määramine. Eksperdile esitatud küsimustele vastan ülaltoodu põhjal järgmiselt:

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et Xxxxüle eestkoste seadmine ei ole vajalik. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg-st 3 tuleneb, et kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 näeb ette, et kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus talle eestkostja. PKS § 203 lg 2 kohaselt võib eestkostja määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. PKS § 203 lg 2 teine lause täpsustab, et eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Kohtule esitatud tõenditest, arvamustest ja isikute ärakuulamisest nähtub, et Xxxxei vaja käesoleval ajal eestkostet. Ekspert on leidnud, et Xxxxüldine intellektuaalne tase on piirialane ja tal esineb skisoidseid isiksusejooni nagu tuim emotsionaalsus, ükskõiksus nii kiituse kui kriitika suhtes, tundetus üldtuntud sotsiaalsete normide ja tavade suhtes.

Oma igapäevastes tegevustes ja elu korraldamisel lähtub Xxxxomandatud võimetekohastest toimetulekumeetoditest. Ta on aastaid elanud koos abikaasaga ja pole võimalik olnud hinnata Xxxxiseseisvat toimetulekuvõimet. Raviga ei ole Xxxxseisundit võimalik oluliselt mõjutada. Tema enda poolt väljendatud koostöövalmidus on rahuldav ja pereteenistuse töökokkuvõtte kohaselt oli 2013-2015 koostöö perega hea. Sellest nähtuvalt on tõenäoliselt võimalik osutada Xxxx abi igapäevaelu korraldamisel muude abistajate kaudu kokkuleppel Xxxx. Kui koostöö Xxxx ei õnnestu, võib tulla kõne alla eestkostja määramine. Samuti ekspert on välja selgitanud alljärgneva uuritava Xxxxkohta: Xxxxesinevad kerge kognitiivsete funktsioonide häire ja aktsentueeritud skisoidsed isiksusejooned, mis on määratletavad mõistega „muu psüühikahäire“, millest tulenevalt võib tal esineda mõningaid raskusi osadest oma tegudest arusaamise ja nende juhtimisega. Xxxxpsüühiline seisund võimaldab tal teha iseseisvalt tehinguid, tema psüühiline seisund võimaldab tal teostada valimisõigust, tema õiguste ja huvide kaitsmisel ei ole võimalik kasutada muid abistajaid, tuleb kõne alla eestkostja määramine tehingute, mis oluliselt võivad kahjustada Xxxxhuvisid ja heaolu, osas. Eestkoste vajadus püsib sellisel juhul seni, kuni on võimalik kasutada muid abinõusid Xxxxabistamiseks. Samuti ei kujunenud ka Xxxxmääratud esindajal veendumust eestkoste seadmise vajalikkuses. Esindaja on arvamusel, et Xxxxpuhul puuduvad PKS § 203 lg 1 sätestatud eeldused eestkoste seadmiseks, sest olemasoleva materjali ja esindaja isikliku mulje põhjal on ta üldjoontes võimeline oma tegude tähendust mõistma ja neid juhtima. Asjaolu, et ta on suure tõenäosusega oma vägivaldse abikaasa mõju all, ei ole aluseks tema üle eestkoste seadmiseks. Esindaja märgib, et kuigi Xxxx poolt räägitu võis tegelikkusest erineda, siis püüdis ta head muljet jätta teadlikult, saades aru, mida ja milleks ta nii räägib. Vestlusest Xxxx ei jäänud esindajale muljet, et isik ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. 11.04.2017 kohtuistungil Lasnamäe Linnaosa Valitsuse esindaja märgib, et Xxxx ei ole eestkoste seadmist vaja, kui Xxxxon vaja abilist, siis abiliseks saab olla tema abikaasa kuna abikaasale pole eestkostet seatud. Eeltoodust tulenevalt puudub alus Xxxxteovõime piiramiseks. Kohus jätab Xxxxüle eestkoste seadmata. Kohus märgib, et Xxxxalaealiste laste kaitseks on eestkosteasutusel võimalik kasutada muid, perekonnaõiguslikke õiguskaitsevahendeid. Käesoleva tsiviilasja menetluskuludeks on ekspertiisitasu ja tasu õigusabi eest. TsMS § 172 lg 3 kohaselt jätab kohus need kulud riigi kanda. Muud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.