2-09-7748
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Geete Lahi
Vanemkohtujurist
Anu Vismann
Määruse tegemise aeg ja koht
27. aprill 2017.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-7748
Tsiviilasi
Xxxxseatud eestkoste jätkumise vajalikkuse otsustamine ja talle määratud eestkostja ametiaja pikendamine kohtu algatusel Puudutatud isik 1 (eestkostetav): Xxxx(isikukood xxxx, registreeritud elukoht xxxx); Puudutatud isiku 1 esindaja RÕA korras: advokaat Mariann Tusti (Niguliste Advokaadibüroo, e-post: [email protected]); Puudutatud isik 2 (eestkostja): Xxxx (isikukood xxxx, elukoht xxxx, Tallinn 10138, e-post: [email protected]); Puudutatud isiku 1 xxxx elukohajärgne kohalik omavalitsus: Tallinna linn Kesklinna Valitsuse kaudu (asukoht Nunne tänav 18, Tallinn 15058, e-post: [email protected], [email protected]).
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlustoiming
Lõpplahendi tegemine hagita asjas
2-09-7748 välja tuua tehtud kulutused ning aruandele tuleb lisada kulutusi tõendavad dokumendid ning edastada elektronpostiaadressile [email protected].
14.03.2017 määrusega algatas kohus hagita menetluse Xxxxseatud eestkoste jätkumise vajalikkuse otsustamiseks ja talle määratud eestkostja ametiaja pikendamiseks. Kohus kohustas eestkostjat Xxxx ́it esitama kirjaliku seisukoha Xxxx ́i eestkoste pikendamise vajaduse osas ja Xxxx ́i kirjaliku nõusoleku selle kohta, kui Xxxx on nõus täitma edaspidi Xxxx ́i eestkostja ülesandeid. Kohus kaasas menetlusse arvamuse andmiseks Xxxx ́i elukohajärgse kohaliku omavalitsusena Tallinna linna Kesklinna Valitsuse kaudu ning kohustas Tallinna linna andma oma arvamuse. Lisaks andis kohus Xxxxriigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ning kohustas esindajat andma oma arvamuse. 22.03.2017 esitas Xxxx kohtule avalduse. 29.03.2017 esitas Tallinna linn (Kesklinna Valitsuse kaudu) kohtule oma arvamuse. 06.04.2017 esitas Xxxx RÕA korras määratud esindaja kohtule oma arvamuse.
Kohus, tutvunud kohtule esitatud eestkosteasutuse, Xxxx ́i ja Xxxx ́i esindaja seisukohaga, leiab, et on põhjendatud pikendada Xxxx ́i üle seatud eestkostet. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 sätestab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 528 lg 1 kohaselt kohaldatakse eestkostja ülesannete ringi muutmisele ja uue eestkostja määramisele, samuti eestkostja ametiaja pikendamisele eestkostja määramise kohta sätestatut. Tallinna Linnakohtu 18.09.2000 kohtulahendiga tsiviilasjas 2/5/34-4341 seati Xxxx ́i üle tema kõigi asjade ajamiseks eestkoste. Harju Maakohtu 30.06.2009 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-097748 pikendati Xxxx ́i üle seatud eestkostet ja määrati tema eestkostjaks tema õde Xxxx tähtajaga 5 (viis) aastat. Harju Maakohtu 14.05.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-50778 tuvastas kohus, et eestkoste jätkumine Xxxx ́i üle tema kõigi asjade ajamiseks on eestkostetava huvide kaitseks
2-09-7748 vajalik. Kohus pikendas Xxxxmääratud eestkostja Xxxx ́i ametiaega 3 (kolm) aastat, s.o. kuni 14.05.2017. Tallinna linna arvamuse kohaselt seati Xxxx ́i üle esmakordselt eestkoste Tallinna Linnakohtu 18. septembri 2000 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/5/34-4341, eestkostjaks määrati tema isa Xxxx. Kuna Xxxx ́i tervise seisund halvenes, määrati 2009 Xxxx ́i uueks eestkostjaks tema õde Xxxx. Xxxxmääratud eestkostet on regulaarselt pikendatud, viimati Harju Maakohtu 14. mai 2014 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-14-50778 kuni viieks aastaks. Nimetatud kohtumenetluste käigus on Xxxx ́i suhtes läbi viidud kolm kohtupsühhiaatrilist ekspertiisi (2000, 2009 ja 2014). Erinevad eksperdid on tuvastanud, et Xxxx ́il esineb sünnitraumajärgsest orgaanilisest kesknärvisüsteemi kahjustusest tingitud raske vaimne alaareng, mis on elukestev. Ekspertide hinnangute kohaselt vajab Xxxxka eestkostet elukestvalt, kuna selline vaimne seisund on sünnipuhune ja prognoosida paranemist ei ole võimalik. Xxxxon desorienteeritud ajas, kohas ja situatsioonis, tema sõnavara on väga vähene, kõne puudulikult arenenud, ta ei oska lugeda ega kirjutada, tugevasti on alanenud mälufunktsioon. Sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregistrist nähtub, et Sotsiaalkindlustusameti otsustega on Xxxx ́il tuvastatud 100 % töövõimekaotus ning sügav puue vaimupuudest tähtajaga kuni 20. aprillini 2021. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna peaspetsialist käis 28. märtsil 2017 kodukülastusel aadressil xxxx, Tallinn ning vestles Xxxx ́i, Xxxx ́i ja Xxxx. Xxxxvastas talle esitatud küsimustele rutakalt ja lühidalt, ise vestlust üleval ei hoidnud, kuid jälgis hoolega vestluse sisu. Xxxx ́i sõnul viiakse Xxxxtööpäeviti invatranspordiga Tallinna Tugikeskuse Juks töökeskusesse aadressil Kadaka tee 153, ta osaleb seal meelsasti ning peamiseks tegevuseks on saviesemete valmistamine. Xxxx ́il on osavad käed ja tema savitööd on nii kvaliteetsed, et ta osaleb isegi suuremate tellimuste (nt loomakesed, alused, taldrikud jmt) tööde valmistamisel. Steni Paldrok noogutas ja kinnitas, et talle seal väga meeldib, tal on seal sõpru ning lisaks savitööde tegemisele mängib ta ka natuke kitarri. xxxxkäib osalise koormusega tööl ning igapäevaselt toimetab ta Xxxx ́iga rohkem. xxxxsõnul on Xxxxsõbralik ja abivalmis, oma oskuste piires abistab heal meelel pereliikmeid- tema igapäevaseks kohustuseks on prügi välja viia, samuti abistada toidu valmistamisel lihtsamates tegevustes (nt kartulite ja porgandite koorimine), toa koristamisel. Xxxx ́il on olemas oskused lihtsamate igapäevategevuste sooritamiseks, kuid talle tuleb öelda, millal ja mida teha, omaalgatus on vähene. Xxxx ́i sõnul ei tunne Xxxxkella ega raha väärtust, ta pole avaldanud huvi poes käimise ega taskuraha vastu, vaid on leplik talle pakutava osas. Xxxxoskab käia üksi jalutamas kodumaja lähedases tuttavas keskkonnas, kuid võõras kohas ei orienteeru, ühistransporti kasutada ei suuda. Xxxxon hästi leplik, analüüsi ja kriitikavõime puudubnt üksi koeraga teda jalutama saata pole võimalik, sest ta läheb kõikjale kaasa, kuhu koer teda viib ega oska pärast koju tagasi tulla. Xxxx ́i arvates ei ole Xxxx ́i vaimse tervise seisund muutunud ning ta vajab endiselt esindajat asjaajamisel, raha kasutamisel ja kõikide elukorralduslike küsimuste lahendamisel. Xxxx ́i hinnangul on tingimata vaja Xxxx ́i üle seatud eestkostet pikendada ning Xxxx kinnitas, et ta on nõus jätkama Xxxx ́i eestkostjana. Xxxx on esitanud korrektselt iga-aastaseid eestkostja aruandeid. Kuivõrd Xxxx ́i suhtes on läbi viidud kolm kohtupsühhiaatrilist ekspertiisi (2000, 2009 ja 2014) ja erinevad eksperdid on tuvastanud, et Xxxx ́il esineb sünnitraumajärgsest orgaanilisest kesknärvisüsteemi kahjustusest tingitud elukestev raske vaimne alaareng, mille tõttu vajab ta eestkostjat elukestvalt ning Xxxx ́iga käesoleval ajal kohtudes ning vesteldes on vahetu mulje põhjal võimalik veenduda, et tema vaimse tervise seisund ei ole oluliselt muutunud ega paranenud, siis leiab Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond, et Xxxx ́i üle seatud eestkostet ning eestkostja ametiaega on võimalik pikendada ka Xxxxuut kohtupsühhiaatrilist ekspertiisi määramata.
2-09-7748 Eeltoodut arvestades ei ole eestkoste seadmise asjaolud ära langenud (Xxxx ́il esineb sünnist saati püsiv psüühikahäire- raske vaimne alaareng) ning Tallinna Kesklinna Valitsuse arvates on vajalik Xxxxseatud eestkostet pikendada, vastasel korral võivad tema õigused ja huvid saada kahjustada. Xxxx on Xxxx ́i õde ja aastast 2009 ka tema eestkostja ning seni eestkostja ülesannetega toime tulnud. Xxxx kinnitas suuliselt 28. märtsil 2017, et ta on nõus Xxxx ́i eestkostjana jätkama ning et ta on vastava avalduse kohtule juba esitanud. Tallinna Kesklinna Valitsusele pole teada ühtki asjaolu, mille tõttu Xxxx ei sobiks Xxxx ́i eestkostjaks. Tallinna Kesklinna Valitsus on nõus Xxxx ́i eestkostja Xxxx ́i ametiaja pikendamisega viieks aastaks. Xxxxesindaja RÕA korras on märkinud, et Xxxx ́il on diagnoositud raske vaimne alaareng, mis on elukestev. Xxxx ́il puudub oskus lugeda ja kirjutada, raha väärtust ei tunne, samuti ei tunne kella. Päeviti käib ta tugikeskuses Juks, kus tegeleb keraamikaga, mis tal väga hästi õnnestub. Xxxxväga jutukas ei ole, kinnitab, et tugikeskuses meeldib ja et õega läbisaamine on hea. Igapäevase eluga Xxxxilma kõrvalise abita toime ei tule. Oma tervisliku seisundi tõttu pole ta võimeline oma tegusid juhtima ja nende tähendust aru saama. Tema õigusi pole võimalik kaitsta muude abinõudega. Nõusoleku eestkostjana jätkamiseks on andnud Xxxx, kes on Xxxx ́i õde. Praeguseni on Xxxx ülesandeid väga hästi täitnud. Xxxxon tagatud hoolitsus ja talle jõukohane sotsiaalne tegevus. Esindajale ei ole teada ühtegi asjaolu, mis välistaksid sobivuse eestkostjaks. Esindaja leiab, et eestkoste seadmise alused pole ära langenud ning Xxxx ́i huvides on avalduse rahuldamine. Xxxx on kohtule esitanud kirjaliku avalduse, mille kohaselt on ta nõus olema edaspidi oma venna Xxxx ́i eestkostja ja hooldaja. Tsiviilasjas 2-14-50778 on Xxxx ́i suhtes läbi viidud kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 211 (ekspert Viktor Sergejev) nähtub, et Xxxx ́il esineb nõrgamõistuslikkus, mille tõttu ei ole Xxxxvõimeline kestvalt oma tegudest aru saama ja neid juhtima. Psühhiaater leidis, et Xxxx ́i psüühiline seisund ei võimalda tal kestvalt aru saada oma tegude tähendusest ega neid juhtida, samuti avaldada oma tahet, sealhulgas teostada valimisõigust. Psühhiaatri sõnul ei ole Xxxxvõimeline osalema ka kohtuistungil. Samuti võib tema ärakuulamine tavalises keskkonnas tekitada Xxxxi vaimsele seisundile kahjulikke tagajärgi. Kohus ei pidanud käesoleval ajal Xxxx ́i suhtes uue kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi läbiviimist vajalikuks, kuna kohus eestkostja ülesandeid oluliselt ei laienda (TsMS § 528 lg 2 p 1). Lähtudes eeltoodust ja arvestades Xxxx ́i psüühilist seisundit, leiab kohus, et Xxxx ́i eestkoste vajadus ei ole ära langenud. Seega tuleb eestkoste aega pikendada. Kohtu hinnangul ei ole võimalik Xxxx ́i huve kaitsta volituste andmise ega abiliste kaudu. Tulenevalt puudutatud isiku Xxxx ́i psüühilisest seisundist, eksperdiarvamusest, Xxxxriigi õigusabi korras määratud esindaja, Xxxx ́i ja Tallinna linna (Kesklinna Valitsuse kaudu) esindaja seisukohtadest, asub kohus seisukohale, et Xxxx ́i eestkostja ülesanneteks tuleb jätta jätkuvalt Xxxx ́i esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelvalve tagamine, samuti Xxxx ́i esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes. Vastavalt PKS § 207 lõikele 1 on eestkostja oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja. PKS § 206 lõike 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid.
2-09-7748 Tulenevalt asjaolust, et Xxxx ́i üle eestkoste tema kõigi asjade ajamiseks on Xxxx ́i huvide kaitseks endiselt vajalik, on Xxxxendiselt teovõimetu ka valimisõiguse tähenduses. Kohus on ka seisukohal, et tulenevalt kõigest eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et Xxxxei ole jätkuvalt ka võimeline aru saama abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Käesoleva ajani on Xxxx ́i eestkostja ülesandeid täitnud õde Xxxx, kes on siiani täitnud eestkostja ülesandeid kohusetundlikult ja eestkostetava huvides. Kohtu hinnangul on põhjendatud pikendada Xxxx ́i volitusi Xxxx ́i eestkostjana. Xxxx ́i eestkostja ametiaja pikendamiseks takistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. TsMS § 526 lõike 2 punkti 5 kohaselt märgitakse kohtumääruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või nimetatud aeg olla pikem kui 5 (viis) aastat määruse tegemisest alates. PKS § 203 lõike 4 kohaselt kontrollib kohus hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas PKS § 203 lõikes 4 sätestatuga asub kohus seisukohale, et Xxxxtuleb eestkostja määrata viieks (5) aastaks, so kuni 27.04.2022. Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 193 lõigetele 1 ja 2 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja tema ülesannetest vabastada. Samuti peab eestkostja teatama kohtule oma elukoha muutusest. PKS § 194 lõike 1 kohaselt võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab eestkostja esitama kohtule igal aastal kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus kohustab Xxxx ́it esitama eestkostja aruande kohtule iga aasta 14. mail. Vastavalt PKS § 206 lõikele 2 peab eestkostja, juhul kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Lisaks selgitab kohus, et vastavalt PKS § 179 lõikele 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. PKS § 183 lõike 3 kohaselt peab eestkostja hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides ning taotlema vastavalt PKS § 187 kohtult eelneva nõusoleku, et: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Samuti on vastavalt PKS § 188 lõikele 1 vajalik kohtu nõusolek teisteks tehinguteks. Näiteks ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta: teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa; loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut; sõlmida ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa omandamisele või võõrandamisele suunatud lepingut, samuti ettevõtte käitamisele suunatud seltsingulepingut; sõlmida üüri-, rendi-, kindlustus- ja muud kestvuslepingut, mis ei lõpe või mida ei saa üles öelda 1 (ühe) aasta jooksul
2-09-7748 pärast eestkostetava täisealiseks saamist; võtta laenu jne. Vastavalt PKS § 207 lõikele 2 on vaja kohtu eelnevat nõusolekut ka eestkostetava eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks või lõpetamiseks ja üle nelja-aastase tähtajaga kestvuslepingute sõlmimiseks. Kui eestkoste seatakse eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, teatab kohus TsMS § 531 lg-st 6 tulenevalt sellest ka valijate nimekirja pidavale asutusele. Lähtudes TsMS § 172 lg 3 teises lauses sätestatust, tuleb kohtu hinnangul jätta praeguses asjas riigi õigusabi kulud ja tasu riigi kanda, ülejäänud menetluskulud neid kandnud isiku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
Geete Lahi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.