Harju Maakohus
Kohtunik
Heli Käpp
Tsiviilasja number
2-06-10520
Määruse tegemise aeg ja koht
27.oktoober 2006, Tallinn, Liivalaia kohtumaja
Tsiviilasi
TL avaldus VZ’i paigutamiseks hoolekandeasutusse koos ... võtmisega.
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Kohtuistungi toimumise aeg
27.oktoober 2006.a.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja TL Avaldaja esindaja: NLV esindaja volituse alusel SK Puudutatud isik VZ viibimiskoht VZ’i esindaja riigi õigusabi korras adv ET – Š VH, esindaja direktor TS
Avalduse asjaolud Tallinna linn esitas .a. Harju Maakohtule avalduse VZi paigutamiseks hoolekandeasutusse koos ... võtmisega. Avalduse kohaselt VZ on piiratud teovõimega isik, kelle eestkostja ülesannete täitjaks määrati TL otsusega eestkosteasutus NLV. Alates on VZ VH osakonnas ööpäevaringsel tugevdatud järelevalvega hooldamise teenusel TL määruse (kriminaalasi nr ) ja Harju Maavalitsuse suunamiskirja nr alusel, et tagada vajalik järelevalve ja ettenähtud regulaarne toetusravi. VZ on raske puudega töövõimetuspensionär, kes vajab järelevalvet oma vaimse seisundi tõttu. VZ põeb kroonilist vaimuhaigust püsikululise paranoidse skisofreenia kujul, mis väljendub erinevates mõttekäiguhäiretes, defektiga emotsionaaltahtesfääris, asotsiaalses eluviisis. VZ on kahel korral kandnud ...ja tema suhtes on rakendatud kolmel korral sundravi .... ja SA ... sundravi osakonnas. Alates kuni viibis VZ ... poolt osutataval rehabiliteerumise teenusel eesmärgiga selgitada VZi tegevusvõime tase ja sellele vastavad teenused. Rehabilitatsioonimeeskonna hinnangul on tugevdatud järelevalvega ööpäevaringse hooldamise teenuse jätkamine õigustatud. Hooldamine väiksema toetusega teenusel seab ohtu ümbritsevate isikute vara ja turvalisuse. Samuti ei oleks tagatud ravimite regulaarne manustamine ning lihtsustuks mõnuainete hankimine ja nende kasutamine. Ka AS .... EG-O arvates vajab VZ oma vaimse seisundi tõttu ööpäevaringset tugevdatud järelevalvega hooldamise teenuse jätkamist. VZ on vallaline. Tema on õigused ära võetud, mõlemad on puuduvad. VZil puudub usaldusisik.
Lähisugulaste kohta andmed
Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Tuginedes eksperdi arvamusele, kohus puudutatud isikut VZit kohtuistungile ei kutsunud. VH esindaja istungile ei ilmunud, taotles avalduse läbivaatamist VH esindaja osavõtuta ning avalduse rahuldada. Avaldaja esindaja jäi esitatud avalduse juurde ja palus selle rahuldada. VZ on järelevalve all ravil ja olnud juba mitmeid aastaid. Rehabilitatsioon tulemusi ei andnud. V.Z ennast haigeks ei tunnista, järelevalve nõrgenemisel hangib kõikvõimalikke joovastavaid vahendeid, muutub agressiivseks. VZ on ka kergesti mõjutatav. Puudutatud isiku VZi esindaja adv T leidis, et avaldus on põhjendatud. E. T leiab, et, kuna VZ muutub aeg-ajalt agressiivseks, arstide-ekspertide hinnangul on tema haiguslik seisund progresseeruv, siis on põhjendatud VZi paigutamine tugevdatud järelevalvega koos ... maksimaalseks tähtajaks. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 6 ja § 533 lg 1 p 1 alusel kohus lahendab isiku paigutamist kinnisesse asutusse hagita menetluses valla- või linnavalitsise avalduse alusel. TsMS § 477 lg 1 kohaselt kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 alusel kohus kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. TsMS § 536 lg 1 ja 2 kohaselt enne isiku kinnisesse asutusse paigutamist peab kohus ära kuulama kinnisesse asutusse paigutatava isiku , valla-või linnavalitsuse, isiku abikaasa ja pereliikmed, eestkostja või hooldaja ja usaldusisiku, kinnise asutuse juhi või tema määratud ametiisiku.
Vastavalt TsMS § 537 lg-le 1 kohus võib isiku kinnisesse asutusse paigutada üksnes eksperdiarvamuse alusel, mille koostanud ekspert on isiku isiklikult läbi vaadanud või teda küsitlenud. kohtumäärusega kohus määras asjas kohtupsühhiaatria ekspertiisi ja tegi ekspertiisi teostamise ülesandeks riiklikult tunnustatud eksperdile J. E . ekspertiisiaktid antud eksperdi otsuse kohaselt VZil esineb kestev, krooniline, progresseeruv psüühikahäire, mis piirab tema võimet kestvalt oma käitumisest aru saada või seda juhtida. VZi haiglaravita jätmine ohustab tema enda või teiste isikute elu, tervist ja julgeolekut. VZi suhtes võib olla küllaldane vaid ööpäevaringse tugevdatud jälgimisrežiimi rakendamine ja ravi tagamine ka haiguskriitika puudumisel. VZi kohtu poolt kuulamisest võivad tuleneda kahjulikud tagajärjed tema tervislikule seisundile. VZi tervislik seisund ei võimalda tal osa võtta kohtuistungist. Juhindudes TsMS § 536 lg-st 1 ja § 524 lg 5 p-st 1 nende koostoimes kohus pidas võimalikuks lahendada asi VZit isiklikult ära kuulamata, kuna eksperdi arvamuse järgi võib VZi kohtu poolt ärakuulamine mõjuda VZi tervisele kahjustavalt. Kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud asjas kogutud tõenditega, kohus leiab, et TLNLVavaldus on põhjendatud ja rahuldab selle. Avaldusele lisatud dokumentide, menetlusosaliste seletuste, eksperdi arvamuse ja VH sotsiaaltöötajaga .a. peetud telefonivestluse alusel kohus on veendunud, et VZ vajab tugevdatud ööpäevaringset järelevalvet. VH sotsiaaltöötaja sõnul VZ kasutab kõiki võimalusi ja vahendeid, et hankida ja tarvitada erinevaid joovastavaid aineid, m.h. olmekeemia tooteid. VZil haiguskriitika puudumise tõttu ei ole järelevalve nõrgenemisel tagatud V.Z regulaarse ravi jätkumine. TsMS § 541 lg 1 viimase lause alusel kohus toimetab VZile kätte kohtumääruse resolutsiooni. TsMS § 541 lg 3 alusel kohus tunnistab määruse jõustunuks ja täitmisele kuulvaks määruse VZile teatavakstegemisega.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.