TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

Eestkostja määramise peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu.

AVALDUSE ASJAOLUD

TL esitas kohtule avalduse YK’ile eestkoste määramiseks, milles taotles YK’i eestkostjaks määrata tema venna VK’i. YK ei ole võimeline oma tegude tähendusest aru saama ega neid juhtima. Igapäevase elu korraldamisega ta iseseisvalt toime ei tule. Oma tervisliku seisundi tõttu vajab ta järelevalvet, kõrvalist abi ja hooldust ööpäevaringselt. Y. K ei ole võimeline iseseisvalt teostama ja kaitsma oma varalisi ja isiklikke õigusi. Y. K’i isiklikke ja varalisi õigusi kaitses tema KK kuni oma surmani .a. Peale surma on Y. K’il õigus pärida 1⁄4 mõtteline osa korterist Tallinnas, Tõllu 5-5. Eestkostja määramiseta ei ole võimalik pärimist vormistada. PTV vanema korraldusega nr määrati YK hooldajaks VK, kes on nõus täitma ka eestkostja ülesandeid. Teisi lähedasi Y. K’il ei ole.

EELNEV MENETLUS

Kohus määras asjas kohtupsühhiaatriaekspertiisi. teostatud ekspertiisi alusel ekspert PV andis arvamuse, et YK kannatab põhjusttud epileptilise dementsuse (nõdrameelsuse) all. Ta ei ole kestvalt võimeline aru saama oma tegude tähendusest ega oma tegusid juhtima. Eestkostja ülesanneteks on kindlustada YK’i ööpäevaringne hooldus, ravi ja järelevalve. Y. K ei ole oma tervisliku seisundi tõttu võimeline teostama valimisõigust. Y. K ei ole oma tervisliku seisundi tõttu võimeline osalema kohtuistungil ja tema ärakuulamine kohtu poolt võib põhjustada tema tervise halvenemise.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL

Avaldaja esindaja palus avalduse rahuldada. Puudutatud isik VK kinnitas nõusolekut enda määramiseks YK’i eestkostjaks. V. Ki sõnul Y on võimeline kirjutama paarisõnalisi lihtlauseid, kuid füüsilise puude tõttu saab kirjutada ainult vasaku käega. Y. K viib prügi välja, käib ka poes, kuid ei tunne hästi rahanumbreid ja sellest on tekkinud probleeme. Istungist võttis osa ka puudutatud isik YK. Y. K sai aru, et arutatakse talle eestkostja määramise küsimust ning oli nõus, et eestkostjaks määratakse tema vend. Y. K’i esindaja riigi õigusabi korras advokaat E. T on samuti seisukohal, et eestkoste määramine on Y. K’i huvides ning toetas VK’i eestkostjaks määramist. Adv. T leidis, et Y. K’ile tuleb eestkoste määrata kolmeks aastaks ning Y. K ei ole võimeline teostama valimisõigust.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 alusel kohus lahendab täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 alusel kohus kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Tulenevalt TsMS § 478 lg 1 ja § 526 lg 1 sätetest kohus määrab eestkostja määrusega. Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 4 kohaselt eestkoste seatakse täisealise piiratud teovõimelise isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Vastavalt PkS §-s 93 sätestatule eeskoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkoste asutus. PkS § 95 kohaselt eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. Isikut võib eestkostjaks

määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul. TsMS § 526 lg 5 sätestab, et kui eestkoste seatakse eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Tutvunud asjas kogutud tõenditega ja kuulanud ära menetlusosalised, kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja rahuldab selle. Kogutud tõenditest nähtuvalt sünnitrauma tõttu YK’i vaimne ja füüsiline areng pidurdusid varases lapseeas. Käesoleval ajal on YK’ile arstlikul ekspertiisil määratud raske puue ja 100 %-line töövõime kaotus. Kooliteadmised Y. K’il puuduvad. Ta suudab anda allkirja, on võimeline kirjutama ka mõne lause, vaevaliselt loeb suurte tähtedega teksti, rahanumbreid tunneb halvasti. YK’i vend VKon andnud kirjaliku nõusoleku enda määramiseks YK’i eestkostjaks. V K on olnud hooldajaks alates surmast . Perekonnaseaduse (PKS) § 96 sätestatud, eestkostjaks määramist takistavad asjaolud VK’i puhul puuduvad. Kohus leiab, et YK’ile tuleb eestkostja määrata TsMS § 526 lg-s 3 sätestatud maksimaalseks tähtajaks – kolmeks aastaks. Eestkoste tuleb seada Y. K’i kõigi asjade ajamiseks ja lugeda YK valimisõiguse tähenduses teovõimetuks.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.