2-06-18889/8 - TSÜS - Järelevalve piiratud teovõimega täisealise isiku eestkostja tegevuse üle - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Tartu Maakohtu menetluses on Tartu linna avaldus R.T. le eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt on R. T autist, ta on mõõduka vaimse alaarenguga. Ta ei tule toime praktiliselt ühegi igapäevaelu toiminguga. Ta on allkirjavõimetu. R. T on määratud sügav puue. R. T ema E.T. on andnud eestkosteasutusele nõusoleku olla R. T eestkostja. Linnavalitsuse arvates on ta sobiv isik R. T eestkostjaks. Kohus on määranud R. T tervisliku seisundi ja eeskostja ülesannete ringi kindlakstegemiseks ekspertiisi. Eksperdid T. Agan ja K. Toomla on esitanud kohtule Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti nr 42, 28.08.2006. Ekspertide arvamuse kohaselt on põeb R. T autismi koos mõõduka vaimse alaarenguga, mis väljendub enamuse igapäevaelu oskuste puudumises ja võimetuses neid piisaval määral õppida, samuti võimetuses mõista ümbritsevate inimeste mitteverbaalseid ja kaudseid verbaalseid väljendusi – miimika, žestid, vihjed, huumor – tasemel, mis ei võimalda uuritaval iseseisvalt oma eluga toime tulla, kestvalt oma tegude tähendusest aru saada ja neid juhtida. Ekspertide arvates vajab R. T eestkostet. Eestkostja peab kindlustama R. T igakülgse juhendamise, kõrvalabi ja järelevalve. Eestkoste määramise vajadus on püsiv. Kohus on kohtuistungil ära kuulanud Tartu Linnavalitsuse esindaja M. Mägi, kes kinnitas, et eestkosteasutus jääb esitatud avalduse juurde nii eestkoste määramise vajalikkuse kui ka eestkostja isiku osas. Eestkosteasutus peab vajalikuks keelata R. T kõikide tehingute tegemine. E.T. seletuse kohaselt on ta nõus olema oma poja eestkostjaks. Ta saab R. T eestkostja ülesannete täitmisega, samuti poja hooldamise ja järelevalvega hakkama. R. T õpib Maarja koolis, talle on tagatud võimetekohane tegevus. R. T ei ole kunagi kasutanud ise raha, ta ei saa aru rahatähtedest ning ei oska teha sisseoste. Ta ei liigu ka iseseisvalt tänaval, sest võib käituda täiesti ettearvamatult. Kohtuistungil viibinud R. T kohus kontakti ei saanud. R. T ei reageerinud kohtuniku ühelegi küsimusele, mistõttu temaga ei olnud võimalik arutada eestkoste seadmise asjaolusid ja eestkostja isikut. Kohtu seisukoht Kohus on seisukohal, et Tartu linna avaldus tuleb rahuldada. Kohtule esitatud tõenditest ja seisukohtadest nähtub, et R. T vajab eestkostet. Sellel seisukohal on eelkõige eestkosteasutus, kes on vastava menetluse algatanud. Tartu Linnavalitsus leiab ka, et E. T on sobiv isik R. T eestkostjaks. Eksperdid on andnud arvamuse selle kohta, et R. T oma haigusest tingitud psüühilise seisundi tõttu ei saa kestvalt aru oma tegudest ja ei suuda neid juhtida, vajades seetõttu igakülgset eestkostet. Kohus on püüdnud vestelda R. T, kontakti temaga saanud ei ole. Kohus peab mõistlikuks ja põhjendatuks võtta R. T ära kõikide tehingute tegemise õigus, sest R. T ei orienteeru rahaliste tehingute sisus ja eesmärkides. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 3 kohaselt kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 526 lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.