lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-04-1432/9

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 20.10.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-04-1432/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.10.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1387
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 396 lg 2Laenulepingu mõisteÄS § 306 lg 2Juhatuse pädevusTsK § 273

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-04-1432/30Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium14.10.2008

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (5)

lahend.ee
2-05-15717/26Tallinna Ringkonnakohus25.09.20132-05-15717/13Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja30.03.20132-08-82032/37Tallinna Ringkonnakohus01.03.20122-08-82032/26Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja07.02.20113-2-1-30-10Riigikohus29.09.2010

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-04-1432

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. oktoober 2006. a, Tallinn

Kohtukoosseis

Reet Allikvere, Ülle Jänes, Ande Tänav

Tsiviilasi

H.Ki (K. K) hagi E-A Ä AS vastu 500 000 krooni saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.05.2005 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

H.Ki apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

5. oktoober 2006. a, avalik kohtuistung

Menetlusosalised ja nende esindajad

H.K, tema esindaja Natalia Lausmaa, E-A Äi AS, esindaja Anton Filjajev

RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 30.05.2005 otsus ning saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates.

Hagi asjaolud ja hageja nõue

1.H.K esitas 22.10.2004 Tallinna Linnakohtule hagi E-A Äi AS vastu pooltevahelisest laenulepingust tuleneva võla 500 000 krooni sissenõudmiseks. Hagiavalduse kohaselt leppisid pooled 2000.a augustis sõlmitud suulises laenulepingus kokku, et hageja kohustub andma kostjale 2000.a augustist kuni 2002.a juulini osade kaupa kokku 600 000 USA dollarit ja kostja maksab laenu koos intressidega tagasi 1. juuliks 2002.a. Iga rahasumma üleandmisel andis kostja juhatuse liige hagejale raha saamise kohta kirjaliku võlakirja. Kostja ei tagastanud laenu kokkulepitud ajaks. 21.07.2002 vormistasid pooled laenusuhte kohta kirjaliku laenulepingu kogusummas 1 139 216 USA dollarit koos intressidega, tagastamise tähtajaga 21.08.2002. Leping hõlmas kogu võlgnetava summa ja seetõttu hävitasid pooled varem üleantud võlakirjad. Kostja ei ole laenu tagastanud ning võlgneb hagejale 18 124 926, 60 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista laenulepingust tuleneva võlgnevuse summas 500 000 krooni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

Kostja vastuväited

2.Kostja ei tunnistanud hagi. Tema vastuväidete kohaselt ei ole ta hagejaga laenulepingut sõlminud ega hagejalt raha saanud. 21.07.2002 laenulepingust ei nähtu, et kostjal olid enne selle lepingu sõlmimist varem tekkinud kohustused hageja ees ja et laenuleping hõlmab kogu võlgnetava summa. Kostjale laenu andmine ei ole tõendatud. Hageja ei ole esitanud kirjalikke laenulepinguid, maksekorraldusi, neid asendavaid võlakirju ega kassa sissetuleku ordereid, mis kinnitaksid laenu andmist ja intressi maksmise kokkuleppe sõlmimist. Vaidlusalune laenuleping on rahatu. Seda kinnitab ka hageja, väites, et ta ei laenanud kostjale lepingus märgitud summat, vaid laenuna vormistati kostja varasemad kohustused. Hagi on pahatahtlik. Kostja nimel lepingu allkirjastanud juhatuse liige on tagasi kutsutud. Samuti on ta keeldunud kostja juhatusele ja aktsionäridele laenulepingu kohta selgituse andmisest. Kostja aktsionärid ja nõukogu vaidlusalusest laenulepingust ei teadnud ega ole andnud nõusolekut laenu võtmiseks. Kostja majandusaasta aruannetes ei ole laenu kajastatud. Hageja on ka varem esitanud kostja vastu nõudeid, kuid pole seejuures vaidlusalust lepingut maininud. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused
3.Tallinna Linnakohus jättis hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei tekkinud poolte vahel 21.07.2002 lepingu sõlmimisel võlasuhet võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 2 ja 3 mõttes. Enne 01.07.2002 kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 273 kohaselt pidi laenuleping olema sõlmitud kirjalikus vormis. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 93 lg 1 sätestas, et seaduses kehtestatud kohustusliku lihtkirjaliku vormi või allkirja notariaalse tõestamise nõude järgimata jätmisel oli tehing tühine, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna laenulepingu pooleks oli juriidiline isik, pidi laenu andmine olema vormistatud kirjalikult ja kajastuma kostja raamatupidamisdokumentides ja majandusaasta aruannetes. Laenulepingu sõlmimise ajal oli kostja ainsaks juhatuse liikmeks G. N, kelle kohustuseks oli korraldada äriseadustiku (ÄS) § 306 lg 4 järgi aktsiaseltsi raamatupidamist kuni 11.09.2002. Juhatuse liikme üldiseks kohustuseks on ÄS § 306 lg 2 kohaselt tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, samuti peab juhatuse liige kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest ning ta võib teha igapäevase majandustegevuse raamest väljuvaid tehinguid ainult nõukogu nõusolekul. Raha laenuks võtmine kostja raamatupidamisdokumentides ei kajastu. Teisiti aga ei ole selle olemasolu võimalik tõendada. Hageja võttis omaks, et 21.07.2002 laenulepingu allkirjastamisel ta kostjale selle lepingu alusel raha üle ei andnud, sest laenuks vormistati varasemad laenukohustused. Kohtule esitatud kassa sissetuleku orderi kohaselt on kassapidaja hagejalt vaidlusaluse lepingu alusel vastu võtnud 1 139 216 USA dollarit. Kohtul puudus selle dokumendi suhtes usaldus, kuna order on vormistatud aasta enne 21.07.2002 laenulepingut ning seda ei saa raha üleandmist tõendava dokumendina arvestada. Kõik varasemad raha üleandmised on tõendamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused
4.Hageja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja on andnud kostjale laenu alates 1998.a korduvalt, laenude andmine vormistati kirjalike võlakirjadega ning võlgniku nimel kirjutas neile alla G. N. Igakordsel laenu andmisel eelmine võlakiri hävitati ja koostati uus võlakiri, kuhu märgiti kogu võlgnetav summa (varasem võlg koos lisandunud uue laenuga). 21.07.2002 koostati uus võlakiri, kuhu märgiti võlasummana 1 129 216 USA dollarit. See summa on tänaseni tasumata. Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga hagi rahuldamata jätmise põhjendamisel. Kohtu järeldused, et hagiavalduse kohaselt oli 2000.a laenuleping suuline, kuigi pidi olema TsK § 273 järgi vormistatud kirjalikult, et 21.07.2002 lepingu alusel pole raha üle antud ning et kostja raamatupidamine laenukohustust ei kajasta, ei ole õiged. Kohus kajastas vaid osa

hagiavaldusest, jättes tähelepanuta ülejäänud väited võlakirjade kirjalikust vormist ja laenulepingute vormistamisest kogu laenusuhte vältel 21.07.2002 lepinguga. Seevastu hindas kohus kostja lepingulise esindaja väiteid tõendina.

5.Apellant on seisukohal, et 21.07.2002 laenulepingut ei saa pidada rahatuks, kuna selle lepinguga olid hõlmatud varem antud laenud ning intressid vastavalt TsK § 273 lg-le 3 ja VÕS § 396 lg-le 2. See leping kehtib ja kostja ei ole seda ettenähtud korras vaidlustanud, seetõttu peab ta seda täitma. Asjaolu, et kostja raamatupidamine võlgnevust ei kajasta, ei tõenda laenu puudumist. Pigem võib see viidata eelmise juhtkonna kohusetundetusele, kes ei võtnud raha arvele, või praeguse juhtkonna ebaaususele, kes laenudokumente varjab. Vastus apellatsioonkaebusele
6.Kostja peab kohtuotsust õigeks ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Väär on väide, et 21.07.2002 laenuleping hõlmab varasemaid lepinguid. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et laenulepingust ei nähtu novatsiooni. Lepingu teksti kohaselt annab hageja kostjale laenu, kuid hageja kinnitas kohtus, et tegelikult ei andnud ta selle lepingu alusel kostjale raha. Kostja jäi varasemate vastuväidete juurde ja palub neid apellatsioonikohtul arvestada. Menetluse edasine käik
7.Tallinna Ringkonnakohtu 27.12.2005 otsusega jäeti Tallinna Linnakohtu 30.05.2005 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Hageja kassatsioonkaebuse alusel tühistas Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu otsuse ning saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Riigikohtu otsuse kohaselt tuleb asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtul hageja väidete alusel välja selgitada, milline oli väidetavalt VÕS § 396 lg 2 alusel kostja võlakohustust tõendava laenulepingu tähendus, ning anda kostjale võimalus oma vastuväidete tõendamiseks. Seejuures tuleb ringkonnakohtul hinnata poolte väidete ja vastuväidete alusel muu hulgas hageja esitatud orderit, tuvastamaks, kas see tõend kinnitab, et hageja andis kostjale 21.07.2001 raha ning kostjal tekkis hageja ees kohustus, mis vormistati väidetavalt 21.07.2002 laenulepinguna. Ringkonnakohtu seisukoht
8.Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et kaevatav kohtuotsus tuleb tühistada ning tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
9.Vaidluse lahendamiseks tuli maakohtul esmalt anda 21.07.2002 kokkuleppele õiguslik kvalifikatsioon. VÕS § 396 lg-s 2 nimetatud kokkulepet saab sõlmida senise kohustuse tunnustamise kokkuleppena (deklaratiivne võlatunnistus). Deklaratiivse võlatunnistusega ei looda uut kohustust, vaid üksnes kinnitatakse olemasolevat kohustust. Maakohtu hinnangu kohaselt jättis hageja tõendamata, et pooled oleksid teinud novatsiooni, asendanud ühe kohustuse teisega või selle ümber vormistanud. Kolleegium sellega ei nõustu. Kohus on jaganud ebaõigesti asjaolude tõendamise koormuse. Üldjuhul on deklaratiivse võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks tõendamise koormuse muutmine, s.t võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või et võlasuhe on lõppenud. Asjas ei ole vaidlust selles, et laenulepingu allkirjastamisel hageja kostjale raha üle ei andnud. 21.07.2001 kassa sissetuleku orderiga soovis hageja tõendada, et ta andis kostjale sellel kuupäeval 1 139 216 USA dollarit, mis vormistati 21.07.2002 laenulepinguna. Ainuüksi see, et hageja andis raha aasta varem, kui vormistati laenuleping, ei võimalda orderit kui raha üleandmist tõendavat dokumenti kõrvale jätta. Hagi rahuldamata jätmiseks tuli kostjal kui võlgnikul hageja väited

ümber lükata ja tõendada, et pooled ei ole laenulepingu sõlmimisega vormistanud omavahelist varasemat kohustust ning seetõttu tal laenu tagastamise kohustust ei ole või on selline kohustus lõppenud. Deklaratiivsele võlatunnistusele saab esitada muuhulgas ka püsima jäävast esialgsest võlasuhtest tulenevaid vastuväiteid. Kuna kohus ei andnud õiguslikku hinnangut pooltevahelisele suhtele, ei andnud ta ka kostjale võimalust tõendada kohustuse puudumist. Kohtu poolt tuvastatud asjaolude põhjal ei olnud alust jätta hagi rahuldamata.

10.Asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtus esitas kostja uue väite ja vastava tõendi, mille kohaselt on vaidlusalune võlakohustus lõppenud. Tulenevalt Riigikohtu suunistest pidas ringkonnakohus põhjendatuks võtta esitatud tõend vastu. Sellest tulenevalt leiab kolleegium, et hinnangut hagi täiendatud alusele ja tõendile ei ole võimalik apellatsioonimenetluses anda, mistõttu tuleb asi saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Tagamaks pooltele õiguse kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab selles osas oma seisukoha esmalt ütlema esimese astme kohus. Sel põhjusel ei ole apellatsioonikohtul võimalik teha ise uut otsust.
11.Kuna ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse ning saadab tsiviilasja uueks läbivaatamiseks samasse kohtusse, siis jaotatakse kohtukulud asja uuel lahendamisel.

R.Allikvere

Ü.Jänes

A.Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja