Tööõigus

2

andis töötajale valida, kas ta koostab ise lahkumisavalduse või leitakse mingi punkt, millega töötaja töösuhe lõpetada. Töötaja andis teada, et ei soovi töösuhet lõpetada ning talle ei ole teada, millal ja kas arst lubab tööle naasta. Töötaja edastas 18. aprillil 2023 tööandjale kirja, millega andis teada, et on teavitanud oma otsest juhti 2. märtsil 2023 tervislikust seisundist ning lisas ka arstitõendi. Töötaja edastas 19. aprillil 2023 teate uuesti. Tööandja edastas 21. aprillil 2023 töötajale TLS § 86 lg 1 alusel ülesütlemisavalduse. Tööandja leidis, et töötaja ei ole pidanud kinni tööajast, arvetes on sisestamisel vead, arved on tähtaegadeks sisestamata, valuuta sisestamisel on eksimused, mis on tekitanud ettevõttele kahju, ostutellimuste arved on kokkulepitud pooltele edastamata, mis on ettevõttele kaasa toonud viiviste maksmise kohustuse. Hageja leidis, et tegemist on alusetute põhjendustega ning tööandja tegelik soov on tööleping üles öelda raseda töötajaga. Tööandja põhjenduse – tööajast mitte kinnipidamise – kohta märgib töötaja, et on kohatu tugineda tööajast mitte kinnipidamisele olukorras, kus tööandja nõudis töötajalt töötegemist töövõimetuslehe ajal. Lisaks märgib töötaja, et tööandja lubas töötajal halva enesetunde tõttu teha tööd ka kodust. Tööandja põhjenduse – arvete sisestamisel ilmnenud vead – kohta märgib töötaja, et vead oli teinud eelnev töötaja. Töötaja ei nõustu ka tööandja väitega, et arved oleksid jäetud tähtaegselt sisestamata. Tööandja ei ole ülesütlemiseavalduses viidanud sellele, et töötajaga lõpetati leping mittesobivate isikuomaduste tõttu. Kostja väite kohta, et hageja on ise kinnitanud, et oli tööandja suhtes ebaaus ja valetas puudumiste kohta, selgitas hageja, et 16. märtsi 2023. a vahejuhtum oli hädavale, kus töötaja teavitas tööandjat, et jääb tööle hiljaks, kuna on juuksuris, kuid tegelikult oli arsti juures ning teavitas tööle jõudes tööandjat tegelikust põhjusest. Tööandja ei teinud vahevestlust. Töölepingu ülesütlemine on vastuolus katseaja eesmärgiga. Töötaja jõudis tööl olla 28 päeva, mis on ilmselgelt ebapiisav katseaja eesmärgi täitmiseks. Tegelik töösuhte lõpetamise põhjus oli hageja rasedus ning pikalt töövõimetuslehel viibimine. Tööandja kohustus on tõendada, et tööleping on öeldud üles seaduses sätestatud lubatud alustel ehk tööandja peab tõendama, et töölepingu ülesütlemine ei ole vastuolus katseaja eesmärgiga. TLS §104 lõige 1 alusel on ülesütlemine tühine. TLS § 109 lõige 2 näeb ette, et töötajal on õigus nõuda hüvitiseks 12 kuu keskmist töötasu ehk 13 212 eurot (neto) (1101x12).

3

Kokkuleppelised asjad olid tegemata, kuivõrd oluline informatsioon jäi saamata, arved olid esitamata ja sisestamata, vajalikud materjali tellimused tegemata, samuti ilmnesid vead arvete sissevõtmisel. Kui otsene juht helistas töötajale, et tal on vaja arvutit kontorisse, et saaks ajutiselt paluda kellelgi teda abistada ja saaks tegemata jäänud töö tehtud ja uuesti järje peale, lubas töötaja arvuti ära tuua. Lisaks palus otsene juht korduvalt informatsiooni, millal töötaja naaseb. Kui otsene juht soovis kohtuda, soovis töötaja asjad ise ära tuua. Töötaja jättis arvuti ukse taha ning ei kõnetanud kontoris kedagi, selgitas seda hiljem sellega, et ta oli Covid-19 lähikontaktne. Raamatupidaja selgituskirjast nähtub, et töötaja eiras telefonikõnesid, kuigi oli väga vajalik saada töötajalt informatsiooni, mis mõjutasid tootmisplaani täitmist ja tootmise jaoks vajalike materjalide saabumist. Esimene tõend raseduse kohta on väljastatud 18. aprillil 2023. Eelnevalt on haiguslehed olnud viirushaiguste kohta. Tööandjale teadaolevalt ei viibinud töötaja haiguslehel rasedusest tulenevalt, vaid laste ja enda viirushaiguste tõttu. Töölepingu ülesütlemise teates on tööandja välja toonud 5 põhjust, mis ajendasid töölepingu üles ütlema katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu. Need viis põhjust on seotud töötaja isikuomadustega. Sellel ametikohal täidetavaid ülesandeid ei suutnud töötaja täita korrektselt, kohusetundlikult ega täpselt. Mh on töötaja ise kinnitanud, et on tööandja suhtes olnud ebaaus ning valetanud tööandjale oma puudumiste kohta. Mistahes töösuhtes on nõutavaks isikuomaduseks ausus. Töötaja väited töölepingu lõpetamise kohta töötaja raseduse tõttu ei ole tõendatud ega põhjendatud. Töötaja ei kasuta oma õigusi heas usus.

MAAKOHTU LAHEND

4

ole usaldusväärselt tuvastatav töötajapoolne kahju tekitamine vale valuuta sisestamisel. Esitatud on küll raamatupidaja seletuskiri, kuid kohtu hinnangul ei tõenda see veenvalt, et vea oleks teinud just hageja. Tööandja poolt ülesütlemisavalduses formaalselt kirjeldatud konkreetsed motiivid on jäänud usaldusväärselt sisustamata ja tõendamata, mistõttu tuvastas maakohus 21. aprilli 2023. a töölepingu ülesütlemise tühisuse (TLS § 104 lg 1). TLS § 92 lg 2 ja § 92 lg 1 p 1 alusel tuleb lugeda, et töölepingu ülesütlemise põhjuseks oli hageja rasedus. Maakohtu hinnangul nähtub sõnumi- ja kirjavahetustest küll tööandja mure tööülesannete täitmise pärast, kuid eelnimetatud sõnumitest ei ole võimalik konkreetselt järeldada, et tööülesannete täitmine töötaja poolt oleks olnud ebakorrektne. Kui tööandja suunab tähelepanu, et „vanad arved, peaksid ka ostuarvetes üleval olema“ või „kas sul on mingid arved sisestamata“, siis ei saa pidada neid tõendeid selliseks, mida saaks hinnata katseaja eesmärkide täitmisel niivõrd oluliseks möödalaskmiseks, et annaks alust tööleping üles öelda. Katseajal on tööandjal kohtu hinnangul kohustus ka uut töötajat juhendada. Tööandja sõnum, milles ta palub töötajal saata e-kiri ning avaldab, et seejärel saab hakata uut inimest asemele otsima, tõendab kohtu hinnangul seda, et tööandja ei olnud töötaja tööga rahulolematu, vaid tundis muret üksnes seetõttu, et tööülesanded ei jääks töötaja töövõimetuslehel olles tegemata. Maakohus rahuldas töötaja nõude ja lõpetas pooltevahelise töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 6. maist 2023. TLS § 109 lg 2 alusel tööandjalt töötaja kasuks TLS § 107 lg 2 tõttu väljamõistetava hüvitise suuruse määramine on kohtu diskretsiooniotsustus. Kehtiva seaduse kohaselt peab kohus seejuures arvestama töölepingu ülesütlemise asjaolusid. Töötaja on taotlenud hüvitist seadusega sätestatud maksimaalses võimalikus, s.o 12 kuu, ulatuses. Vaidlust ei ole ja TVK-le esitatud tõendite alusel on tuvastatav, et töötaja ühe kuu töötasu oli 1200 eurot (bruto). Kohtu hinnangul tuleb hüvitis lepingu tühise ülesütlemise tõttu määrata, kuid seejuures peab arvestama nii töötaja kostja juures reaalselt töötamise aega, s.o kokku 28 päeva ca 3-kuulisel perioodil, kui ka tööandja vastutulelikkust (nt andes töötajale võimaluse töötada vajadusel kodust). Vaidlust ei ole, et töötaja viibis suurema osa töölepingu kehtivuse ajast töövõimetuslehel. Töötaja on hagiavalduses keskmise töötasu arvutanud netona, mis on 1101 eurot kuus. Töösuhte õigusvastase ülesütlemise eest makstava hüvitise arvutamiseks tuleb leida keskmine kalendaarne tööpäevatasu ja keskmine kuutasu. Kuivõrd tulumaksuseadus (TuMS) § 13 lg 1 sätestab, et tulumaksuga maksustatakse mh ka kohtu või töövaidluskomisjoni väljamõistetud hüvitised, tuleb nimetatud hüvitis töötaja kasuks välja mõista brutosummana. Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määruse nr 91 (edaspidi määrus) „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ § 2 lg 3 kohaselt, kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui kuus kalendrikuud, võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks kalendrikuud, mille eest on töötajale töötasu sissenõutavaks muutunud. Kui keskmise töötasu arvutamise vajadus tekib enne esimest palgapäeva, siis keskmist töötasu ei arvutata ja töötajale makstakse kokkulepitud töötasu. Kohus arvestab hageja keskmise brutotöötasu esitatud tõenditele tuginedes järgnevalt: veebruar 1073 eurot 68 senti ja märts 637 eurot 37 senti, kokku 1711 eurot 5 senti. Arvestatud kalendripäevi 39 (59 kalendripäeva, millest arvestatud maha üks riigipüha ja 19 päeva, mil avaldajal oli töövõimetuslehel). Kalendripäeva tasu 43 eurot 87 senti, seega ühe kuu keskmine tasu 1316 eurot 10 senti brutos (43,87x30). Maakohtu hinnangul on asjaolusid kaaludes põhjendatud mõista tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitis kahe keskmise kuutasu ulatuses, s.o 2632 eurot 20 senti (bruto). Seda ületavas ulatuses jääb hageja hüvitisenõue rahuldamata.

5

Kuna maakohus rahuldas osaliselt hageja hüvitisnõude, on hagejal õigus nõuda kostjalt sellelt ka viivist. Töötamise registri kande parandamise nõue jäi rahuldamata. Maakohus jättis hagi rahuldamise ulatust silmas pidades menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6

perioodil, kui ka tööandja vastutulelikkust (nt andes töötajale võimaluse töötada vajadusel kodust). Maakohus on õigesti rõhutanud asjaolu, et töötaja viibis suurema osa töölepingu kehtivuse ajast töövõimetuslehel. Käesolevas vaidluses esinevad kaalukad põhjused hüvitise vähendamiseks, millele maakohus on oma põhjendavas osas osundanud. Hageja ise avaldas, et kuna lapsed on haiged, töötab ta kodus (dtl 124) ning teeb nii palju kui jõuab (dtl 35, 125). Kuivõrd hageja võttis kaasa tööarvuti ja viibis kodus, lubades teha ka tööd, siis pöördus kostja tema poole mitmete telefonikõnede ja e-kirjadega olulise tööalase informatsiooni saamiseks. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mille kohaselt oleks ta teavitanud kostjat oma õigusest töövõimetuse ajal keelduda töökohustuste täitmisest ning selle õiguse rakendamisest (TLS § 19). Uue töökoha leidmisega pärast vanemahüvitise maksmise lõppemist ei pidanud maakohus arvestama. Maakohus ei pidanud pooltega arutama hüvitise vähendamist. Maakohus on põhjendanud, et TLS § 107 lg 2 tõttu väljamõistetava hüvitise suuruse määramine on kohtu diskretsiooniotsustus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

märkimisväärse aja tervislikel põhjustel töövõimetuslehel, on siiski hüvitise suuruse puhul arvestatav asjaolu, et hageja tegi reaalselt tööandja juures tööd kokku ca 3 kuu jooksul 28 päeva. Hageja väidab, et arvestada ei saa seda, et tööandja võimaldas töötada tal vajadusel kodus. Mh on hageja tuginenud sellele, et töövõimetuslehel olles ei pidanud ta üldse töötama. Ringkonnakohus märgib, et õige on see, et töövõimetuslehel olles ei pidanud hageja täitma tööülesandeid ja vastupidised kostja viited ei ole asjakohased. Samas ei ole maakohus pidanud ringkonnakohtu hinnangul silmas võimaluse all kodus töötada töövõimetuslehe kehtivuse ajal töötamist kodus. Asja materjalidest nähtub, et hagejal võimaldati kodus töötada ka siis, kui tal oli laps haige (vt nt dtl 325), aga hageja hoolduslehte ei võtnud. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna maakohtu otsuse tühistamiseks alust ka hageja väide, justkui oleks see olnud hoopis temapoolne vastutulek tööandjale, et ta hoolduslehele ei jäänud. Kuigi kaugtöö tegemist ei ole olukorras, kus selle tegemine on võimalik, alust pidada millekski ebatavaliseks, tuleb praegusel juhul arvestada sedagi, et töötaja oli katseajal ja vajas väljaõpetamist. Kaugtööl olles on uue töötaja õpetamine ja vajadusel probleemide korral abistamine hoopis keerulisem kui töökohal reaalselt kohal käies. Seega võib pidada kodus töötamise võimaldamist olukorras, kus töötaja lapse hooldamiseks hoolduslehele ei jäänud, siiski tööandja vastutulekuks. Kuigi maakohus pole töötaja rikkumisi, mis andnuks alust tööandjal tööleping katseajal üles öelda, tõendatuks lugenud või pole neid pidanud töölepingu ülesütlemiseks piisavaks, ning tööandja pole maakohtu otsust selles osas vaidlustanud, nähtub asjas, et tööandjal oli töötajale pretensioone nii töö kvaliteedi, töötaja suhtumise, isikuomaduste kui ka selles osas, et töötaja valetas tööandjale tööle hilinemise kohta (väitis, et hilineb, kuna on juuksuris (dtl 325–326), kuigi oli arsti juures (dtl 337) – sellele ka hageja vastu ei vaidle). Maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust ka hageja väide selle kohta, et tal puudub töökoht, kuhu pärast vanemahüvitise lõppemist naasta. Asja materjalidest tulenevalt on tööandja mh viidanud sellele, et töötaja tegutses samal ajal, kui tal oli sõlmitud tööleping kostjaga, ka kinnisvaramaaklerina ning postitas enda sotsiaalmeediakontodele kinnisvarapakkumisi (vt nt dtl 218, dtl 418). Kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades leiab ringkonnakohus, et maakohus on põhjendatult mõistnud välja hüvitise kahe kuu keskmise kuutasu ehk 2632 euro 20 sendi (bruto) ulatuses. Hageja on tuginenud ka sellele, et kohtu otsustus hüvitise vähendamise osas on üllatuslik. Kuigi maakohus pole tõesti eraldi nimetatud asjaolusid pooltega arutanud, on tegemist diskretsiooniotsusega. Ringkonnakohtus on hageja saanud omakorda ka omapoolsed seisukohad esitada, mida ringkonnakohus on hinnanud. Seega ei anna ka see hageja väide alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Eeltoodut arvestades ei ole alust rahuldada apellatsioonkaebust ka viivist puudutavas osas.

töötaja kasuks väljamõistetava hüvitise suurus, hüvitise suurus on kohtu diskretsiooniotsustus. Eeltoodu annab aluse kohaldada TsMS § 162 lg-t 4 ning menetluskulud tuleb ringkonnakohtus jätta TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda, kuna lähtumine üldreeglist oleks hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, puudub vajadus määrata kindlaks menetluskulude suurust.

(allkirjastatud digitaalselt)

9

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.