lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-13214/18

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiOsaliselt jõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus · 21.04.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Kohtuasja number
2-16-13214/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.04.2017
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
3310
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
osaühing LÕUNAPIIM10004016(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Heiki Kolk

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

21.aprill 2017,Võru kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasi

OÜ Virumaa Tuulepark hagi OÜ Lõunapiim vastu võla nõudes.

Tsiviiasja hind

8 755,10 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Virumaa Tuulepark OÜ (registrikood: 11589823, Harjumaa, Vabriku 2) Hageja lepinguline esindaja: adv. Robert Sarv (e- post: [email protected]);

2-16-13214

Kostja: OÜ Lõunapiim (registrikood: 10004016, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; epost: [email protected]) Kostja seaduslik esindaja: M. M. (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja lepinguline esindaja: v.adv. Karin Antsov, e-post: [email protected] Viimase kohtuistungi toimumise aeg

15.03.2017

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt OÜ-lt Lõunapiim hageja OÜ Virumaa Tuulepark kasuks 4500 eurot.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

3.Jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja hageja nõue 1.OÜ Virumaa Tuulepark (hageja) esitas 1.09.2016 hagi OÜ Lõunapiim (kostja) vastu 8 755,10 euro nõudes. Esitatud nõude aluseks on OÜ Lõuna Ehitus ja OÜ Lõunapiim vahel 28.08.2013 sõlmitud alltöövõtuleping (töövõtuleping). OÜ Virumaa Tuulepark ja OÜ Lõuna Ehitus sõlmisid 1.09.2016 nõude loovutamise lepingu, millega OÜ Lõuna Ehitus loovutas kõik nõuded sh viivisenõude, mis tulenes viidatud töövõtulepingust. Samal kuupäeval teavitati nõude loovutamisest ka kostjat. Seega on hageja nõude omandanud, sh ka õiguse nõuda kostjalt kõrvalkohustuste täitmist vastavalt töövõtulepingule. Töövõtulepingu kohaselt pidi OÜ Lõuna Ehitus teostama OÜ Lõunapiim Keskuse veiselauda rekonstrueerimistööd. Teostatud tööde eest maksmine pidi töövõtulepingu p-de 7.2, 7.4 toimuma OÜ Lõuna Ehitus poolt väljastatud arve alusel viie kalendripäeva jooksul arvates arve saamisest. Punktis 7.5 kokkulepitu kohaselt tuli arve tasumisega viivitamisel maksta OÜ-le Lõuna Ehitus viivist 0,1% arve summast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 10% tööde lepingulisest maksumusest. Punkti 6.1 järgi oli tööde maksumus 128 512 eurot, seega on viivise määraks 12 851,20 eurot. OÜ Lõunapiim ei ole tähtaegselt arveid tasunud ja peab maksma viivist. Arve nr 13075 summas 12 851,16 eurot väljastati 03.09.2013, tasumise tähtpäev 08.09.2013, kostja tasus arve 04.10.2013, hilinedes seega 25 päeva. Viivise rahaline määr ühes päevas oli 12,85 eurot, kokku viivis 321,25 eurot. Arve nr 13092 summas 15 859,00 eurot väljastati 14.10.2013, tasumise tähtpäev 19.10.2013, kostja tasus kõnelause arve kahes osas, kandes 22.10.2013 üle summa 13 859 eurot (hilinemine 2 päeva, viivise rahaline määr ühes päevas 15,85 eurot, kokku 31,70 eurot) ja 28.10.2013 summa 2000 eurot (täiendav hilinemine 6 päeva, viivise rahaline määr ühes päevas 2 eurot, kokku 12 eurot). Viivinõude kogusuma on 43,70 eurot. Arve nr 13099 summas 56 371,04 eurot väljastati 06.11.2013, tasumise tähtpäev11.11.2013, kostja tasus arve kuues osas, tehes ülekandeid järgmiselt: 07.11.2013 summa 4500 eurot (hilinemine 0 päeva); 15.11.2013 summa 10 000 eurot (hilinemine 3 päeva, viivise rahaline määr ühes päevas 51,87 eurot, kokku 155,61 eurot); 17.01.2014 summa 20 000 (täiendav hilinemine 63 päeva, viivise rahaline määr ühes päevas 41,87 eurot, kokku 2 637,81 eurot); 07.03.2014 summa 8000 eurot (täiendav hilinemine 49 päeva, viivise rahaline määr ühes

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2 (8)

päevas 21,87 eurot, kokku 1 071,63 eurot); 06.05.2014 summa 6 871,04 eurot (täiendav hilinemine 60 päeva, viivise rahaline määr ühes päevas 14,37 eurot, viivis kokku 862,20 eurot); 09.05.2014 summa 7000 eurot (täiendav hilinemine 3 päeva, viivise rahaline määr ühes päevas 7 eurot, kokku 21 eurot). Viivisnõude kogusumma on 4 748,25 eurot. Arve nr 14032 summas 54 179,22 väljastati 01.06.2014, tasumise tähtpäev 06.06.2014, kostja tasus arve kahes osas, tehes ülekandeid järgmiselt: 27.06.2014 summa 3000 eurot (hilinemine 20 päeva, viivise määr ühes päevas 54,17 eurot, kokku 1 083,40 eurot); 15.08.2014 summas 51 179,22 (täiendav hilinemine 50 päeva, viivise määr ühes päevas 51,17 eurot, kokku 2 558,50 eurot). Viivisnõude kogusumma on 3 641,90 eurot. Kokku viivisenõude kogusumma 8 755,10 eurot. Töövõtulepingu punkti 7.4 kohaselt tuli arved tasuda viie kalendripäeva jooksul alates arve kättesaamisest kostja poolt. Seda punkti tuleb tõlgendada selliselt, et arve tasumise viiepäevane tähtaeg hakkab kulgema alates arve kättesaamisest. Arved on saadetud lepingus märgitud kostja eposti aadressile [email protected], kostja ei ole kunagi väitnud, et sai arved kätte muul ajal, kui arvete koostamise kuupäeval. Kohtupraktika kohaselt tuleb majandus- ja kutsetegevuses eeldada, et isik kontrollib e-posti vähemalt kord päevas, e-kirja saab lugeda kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse. Kostja on rikkunud lepingut sellega, et oli arvete tasumisega viivituses. Kostjal vastutust välistavaid asjaolusid ei esine, rahalise kohustuse täitmisel ei tule rikkumise vabandatavus reeglina kõne alla. Töövõtulepingus kokkulepitud viivise määr so 0,1% päevas tähtaegselt tasumata summast on mõistlik ega ole kostja õigusi kahjustav, arvestada tuleb ka punktis 6.1 märgitud maksimaalset rahalist viivisemäära. OÜ Lõuna Ehitus ei ole otsese ega ka kaudse tahteavaldusega ega oma käitumisega kunagi andnud märku sellest, et loobub viivise nõudest. Samuti puuduvad erandlikud asjaolud, mille tulemusena saaks väita, et viivisenõue pole kooskõlas hea usu põhimõttega. OÜ Lõuna Ehitus väljastas 15.08.2014 viivisearve summas 4500 eurot, kostja ei ole seda tasunud. 15.08.2014 tegi kostja viimase osamakse. Kostja on esitatud arved kätte saanud, kostja peab tõendama, et sai arved kätte mitte arvetel märgitud kuupäevadel, vaid hiljem. Viivise vähendamiseks ei ole alust. Viivis on tekkinud ja kasvanud kostja käitumise tõttu. Kostja vastus

2.OÜ Lõunapiim esitatud hagiga ei nõustu, viivisenõue ei ole põhjendatud ja on vastuolus võlasuhtes kehtiva hea usu põhimõttega. Kui kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud, taotleb kostja viivise vähendamist mõistliku suuruseni arvestades lepingupoole õigustatud huvi ja majanduslikku seisundit. Arvestada tuleb OÜ Lõunapiim poolt kohustuse täitmise ulatust ja hageja õigustatud huvi nõuda temaga otseselt lepingulistes suhetes mitteolevalt isikult aastate taguse viivise tasumist. Hageja nõude sisuks on viivisenõuded aastatel 2013 ja 2014 esitatud arvete eest. Viivisenõuete esitamine kahe –kolme aasta pärast peale oma väidetavate nõuete rikkumist on käsitletav oma õiguste kuritarvitamisena. OÜ Lõuna Ehitus väljastas OÜ-le Lõunapiim arved, mis on tasutud ja OÜ Lõuna Ehitus on jätnud oma mitme aasta jooksul toimunud käitumisega OÜ-le Lõunapiim mulje, et arvete tasumisega mõningasel viivitamisel viivisenõuet ei esitata.

3 (8)

OÜ Lõuna Ehitus vastuoluline käitumine seisneb ka asjaolus, et esitatud arvetel ja lepingus on erinevad arve tasumise tähtajad ja viivisemäärad. Kui arvel on tasumise tähtajaks märgitud kolm päeva ja kohaldatavaks viivisemääraks 0,5% päevas, siis lepingu punktis 7.4 järgi tuli esitatud arve eest tasuda 5-e kalendripäeva jooksul alates vastava arve kättesaamisest, punkti 7.5 kohaselt oli viivisemääraks 0,1% iga hilinetud päeva eest. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest nähtuks, millal on kostja saadetud arved kätte saanud. Viivist tuleb vähendada põhjusel, et OÜ Lõunapiim on esitatud arved täies ulatuses tasunud, OÜ-l Virumaa Tuulepark puudub mistahes õigustatud huvi viivisevõlgnevuse sissenõudmisel, sest poolte vahel puuduvad lepingulised suhted. VÕS § 637 sätte kohaselt ei ole põhjendatud siduda töövõtulepingu alusel tasu maksmine arve kättesaamisega, vaid töö valmimise ja vastuvõtmisega. Seega ei tule mitte lähtuda töövõtulepingu punkti 7.4, vaid seadusest. Hageja ei ole tõendanud väidet, et edastas arved just nende koostamise päeval kostjale, kostja ei pea tõendama, et sai hageja poolt esitatud arved kätte hiljem. Kostja ei vaidle vastu asjaolule, et sai kõik arved kätte, kuid kättesaamise päevaks ei ole arve koostamise kuupäev. Hageja on aktsepteerinud, et kostja poolt tasutud summad tuleb lugeda põhivõlgnevuse tasumiseks, mitte VÕS § 88 lg 8 kohaselt arvestanud laekuvatest summadest maha esmalt viivised ja siis põhinõude. Kohtu põhjendused 3.Kohus, kuulanud ära tunnistaja, kostja vande all, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

4.Hageja on kostja vastu esitanud rahalise kohustuse täitmisega tekkinud viivise nõude. Esitatud nõude rahuldamiseks tuleb tuvastada, et poolte vahel on või oli kehtiv võlasuhe. Hagiavaldusele lisatud 28.08.2013 sõlmitud alltöövõtulepingust nähtuvalt on OÜ Lõunapiim ja OÜ Lõuna Ehitus sõlminud lepingu OÜ Lõunapiim Keskuse veiselauda rekonstrueerimistööde teostamise vastavalt lepingu dokumentidele (tl 4-5). Teatisest nõude loovutamise kohta nähtub, et OÜ Lõuna Ehitus on 1.09.2016 loovutanud viidatud lepingust tulenevad nõuded OÜ-le Virumaa Tuulepark (tl 15). Eeltoodust nähtuvalt oli OÜ Lõunapiim ja OÜ Lõuna Ehitus vahel sõlmitud Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt töövõtuleping. Kirjalikult sõlmitud töövõtulepinguga kohustus OÜ Lõuna Ehitus rekonstrueerima OÜ-le Lõunapiim veiselauda ja OÜ Lõunapiim pidi maksma selle eest tasu. OÜ Lõuna Ehitus on lepingust tulenevad nõuded loovutanud OÜ-le Virumaa Tuulepark. VÕS § 164 lg 1 esimese lause järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Viidatud sätte lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

4 (8)

Kohus loeb tuvastatuks, et OÜ Lõunapiim ja OÜ Lõuna Ehitus vahel olid 28.08.2013 sõlmitud töövõtulepingust tulenevad õigussuhted, millest tulenevad nõuded on 1.09.2016 OÜ Lõuna Ehitus ja OÜ Virumaa Tuulepark vahel sõlmitud nõude loovutamise lepinguga läinud üle OÜ-le Virumaa Tuulepark. Seega on OÜ-l Virumaa Tuulepark ja OÜ Lõunapiim vahel lepingulised suhted.

5.OÜ Virumaa Tuulepark nõue tuleneb alltöövõtulepingu alusel OÜ-le Lõunapiim esitatud arvete tasumisega viivitamisest. Hageja on viivise nõude arvestamisel lähtunud sellest, et kostja sai esitatud arved kätte nende koostamise kuupäeval. Kostja on vastu vaielnud asjaolule, et sai arved kätte nendel näidatud koostamise kuupäevadel. Alltöövõtulepingu punktis 7.4 on kokku lepitud, et teostatud tööde eest esitatud arve tasutakse Töövõtja (OÜ Lõunapiim) poolt viie kalendripäeva jooksul alates vastava arve kättesaamisest Töövõtja poolt. Hagiavalduse lisadest nähtuvalt on OÜ Lõuna Ehitus esitanud OÜ-le Lõunapiim arved, millest tulenevalt on esitatud viivisenõue: arve nr 13075 summas 12 851,16 eurot, koostatud 03.09.2013 (tl 8), arve nr 13092 summas 15 859,00 eurot, koostatud 14.10.2013 (tl 9), arve nr 13099 summas 56 371,04 eurot, koostatud 06.11.2013 (tl 10), arve nr 14032 summas 54 179,22 eurot, koostatud 01.06.2014 (tl 11). Hageja on asunud seisukohale, et saatis kostjale arved nende koostamise kuupäeval kostja e-posti aadressile, kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja esitatud väidet tõendanud. Kostja seadusliku esindaja M. M. e vande all antud ütlustest nähtuvalt teostas Lõuna Ehitus veiselaudas põranda valamise töid, tööde eest viimane makse sai teostatud 2 kuud pärast ehituse lõppu, tollel ajal oli nõus maksma viivituse eest 3000 eurot, kuid ei saanud selle kohta Lõuna Ehituselt arvet. Ise arveid ei käidelnud. Arvete maksmine viivitus, tavaline maksetähtaeg oli 45 päeva, vahel maksid isegi ette. Kuidas arved laekusid ei tea, kas olid meilid või faksid, ei mäleta. Arved, mis on tasutud, on ka kätte saadud, ilma arveta tasumisi ei ole olnud. Arve tegemise ja kättesaamise vahel oli mingi periood vahe, arved võisid tulla ka ehitusmeeste kaudu. Viivise eest esitatud arvet ei ole näinud, hetkel on 450 eurot võlas, kui Lõuna Ehitus oleks esitanud arve 450 eurot ja 2550 eurot, kokku 3000 eurot, oleks see summa tasutud. Viivise nõudeid ei ole esitatud. Ise arveid ei käidelnud, arve koostamise ja kättesaamise vahel võis olla mingi periood. Kasutusel on eposti aadress lounapiim2hot.ee ja hetkel [email protected]. Viivise arvet ei ole esitatud (tl 62 pöördel, 63). Tunnistaja Jaago Roosmanni (tööde teostamise ajal OÜ Lõuna Ehitus kontaktisiku) ütlusest nähtuvalt sõlmiti leping meili teel, digitaalsete allkirjadega. Lõuna Ehituses oli nii, et kuu aega tehti tööd, siis esitati akt ja arve ja nii iga kuu järel. Viimase arve saatis Meelisele neljale erinevale meilile, ta oleks pidanud need kätte saama, lõpuks kui kätte sai, andis ainult maksmise lubadusi. OÜ Lõuna Ehituses oli haldusjuhina tööl ka R. N. kes sai ülesandeks saada Meeliselt raha kätte. Meelisel sõltus maksmine PRIA rahadest, et projekti lõpuni teha, pidi kasutama oma ressursse. Meelis ei maksnud ühtegi arvet õigeaegselt. Viimased arved olid 2014 aastal, helistas üle, et kas Meelis on arve kätte saanud, kui ei saanud, siis saatis teisele meilile. Viivisenõudest oli juttu 2015 aastal, kui Meelis küsis uut hinnapakkumist. R. N. suhtles Meelisega. Kui töö tehtud, tegi akti, Meelis ütles vahel, et ära arvet tee, raha ei ole, ehitamise jätkamiseks pidime kasutama teisi rahasid. Arved saadeti lisaks ka kirja teel, kõik arved saatis Meelise e-posti aadressile, meilide vahetused ei ole säilinud, politsei võttis 2016 aasta mais arvuti ja dokumendid ära, tagasi saades oli postkast tühi, ei tea mis arvutiga tehti. Viivisearve koostas HansaRaama programmis ja saatis Meelisele, viivise arve osas leppisid Meelisega telefoni teel kokku (tl 63-64). Eeltoodust järeldab kohus, et kohtule esitatud arvetest nähtub küll nende koostamise aeg, kuid asjaolu, et arved jõudsid kostjani just nende koostamise kuupäeval, ei ole usaldusväärselt tõendatud.

5 (8)

Hageja on küll viidanud tõlgendustele, et majandustegevuses saab lugeda arve kätte saaduks alates teisest päevast pärast arve saatmist, samas ei ole hageja tõendanud, mis kuupäeval ta arved kostjale saatis. Tunnistaja Jaago Roosmanni ütlustest nähtub, et kostja ei saanud tihti tõepoolest arveid kätte, ta saatis arveid erinevatele e-posti aadressidele ja lisaks ka kirja teel. Kostja seadusliku esindaja vande all antud ütlusest nähtuvalt maksti arved viivitusega, ise ta arvetega ei tegelenud, ei mäleta, kuidas arved saadi, kõik saadud arved on tasutud.

6.Vaidluse all ei ole asjaolu ja OÜ Lõuna Ehitus pangatehingute väljavõttest nähtuvalt on esitatud arved ka tasutud (tl 12). Arve nr 13075 summas 12 851,16 eurot tasutud 04.10.2013, arve nr 13092 summas 15 859,00 eurot, tasutud kahes osas, viimane makse 28.10.2013, arve nr 13099 summas 56 371,04 eurot tasuti kuues osas, viimane makse 09.05.2014, arve nr 14032 summas 54 179,22 eurot tasuti kahes osas, viimane 15.08.2014. Kohus leiab, et lähtuvalt nii tunnistaja J. T. ütlustest, samuti OÜ Lõunapiim seadusliku esindaja M. M. e ütlustest, et arvete maksmisega viivitati, on nimetatud asjaolu tõendatud ka arvete tasumisega, st arvete tasumine on toimunud osadena, milles pooled ei ole kokku leppinud. Viidatud alltöövõtulepingu punkti 7.4 järgi tuli esitatud arved tasuda viie kalendripäeva jooksul, osadena tasumist ei ole pooled kokku leppinud. Kohus loeb tuvastatuks, et OÜ Lõunapiim on VÕS § 100 mõistes kohustust rikkunud, sest on kohustuse täitmisega viivitanud.
7.Vastuseks kostja väidetele märgib kohus, et nõustub hageja vastuväidetega, mis puudutavad viivisenõude esitamise vastuolu hea usu põhimõttega. VÕS § 6 lg 1 järgi peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kostja on ka ise märkinud, et aegumistähtaja jooksul nõude maksmapanekut saab pidada hea usu põhimõtte vastaseks üksnes erandlikel asjaoludel. Erandliku asjaoluna on kostja välja toonud selle, et hageja ei ole pika perioodi jooksul viivisenõuet esitanud ja on käitunud vastuoluliselt. Poolte vahel ei ole vaidlust nõude aegumise üle. Tunnistaja J. T. ütluste kohaselt oli viivistest kostjaga juttu ka 2015 aastal, kui kostja küsis hinnapakkumist. Hagiavaldusele on lisatud Lõuna Ehitus OÜ poolt 15.08.2014 koostatud viivisearve (tl 7). Hagi on kohtusse esitatud 1.09.2016. Kohus leiab, et esitatud asjaolude pinnalt ei saa teha järeldust, justkui Lõuna Ehitus OÜ oleks käitunud viisil, millest saaks järeldada, et ta on viivisenõudest loobunud. Kostja on viidanud Lõuna Ehitus OÜ vastuolulisele käitumisele. Nimelt on alltöövõtulepingus ja esitatud arvetel märgitud erinevad maksetähtajad ja viiviste protsendid. Kohus möönab, et esitatud viidatud andmed on küll erinevad, kuid ei nähtu asjaolusid, et kostja oleks sellistest andmetest sattunud kuidagi vastuollu. Näiteks, et kostjal oleks tekkinud olukord, kus ta sai arve küll kätte aga ei osanud võtta seisukohta, kas arve tuleb tasuda lepingus kokkulepitud ajal või arvel märgitud maksetähtajal. Kohus leiab, et kostja poolt esiletoodud vastuolud ei ole sellised, mis tooksid kaasa viivisenõude vastuolu hea usu põhimõttega.
8.Kohus tuvastas, et OÜ Lõunapiim on alltöövõtulepingust tulenevate arvete tasumise viivitamisega võlasuhet rikkunud. VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

6 (8)

võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja poolt esitatud viivisenõude suuruseks on 8 755,10 eurot, kostja on taotlenud viivise vähendamist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viidatud sätte lg 8 järgi võib viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Alltöövõtulepingu punktis 7.5 on pooled kokku leppinud, et arvete tasumisega hilinemisel maksab Töövõtja Alltöövõtjale viivist 0,1% arve summast iga hilinenud päeva eest, kuid mitte enam kui 10% tööde lepingulisest maksumusest. Kohus nõustub hagejaga, et lepingus kokku lepitud viivise protsenti ei saa pidada suureks. 8.1 Kohus leiab, et kostja taotlus viivise vähendamiseks mõistliku suuruseni on põhjendatud, hageja esitatud viivisenõue summas 8 755,10 eurot on ebamõistlikult suur. Kohus möönab, et hageja on lähtunud viivise arvestuses asjaolust, et esitatud arved sai OÜ Lõunapiim kätte juba nende koostamise päeval. Kohus ei ole pidanud seda väidet tõendatuks. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et OÜ Lõunapiim on arved tasunud OÜ-le Lõuna Ehitus ja menetluses osaleval hagejal OÜ-l Virumaa Tuulepark ei saa olla õigustatud huvi sellises määras viivise nõudmisele, viivis on arvestuslik. Kohtule esitatud arvetest nähtuvalt on alltöövõtulepingu alusel veiselauda rekonstrueerimise arve koostatud 01.06.2014 (tl 11). Kostja seaduslik esindaja M. M. on vande all antud ütlustes kinnitanud, et pärast tööde teostamist soovis ta saada teostusjoonist, nad saatsid sama joonise, mille ta ise esitas, oli nõus maksma intresse summas 3000 eurot juhul, kui saab teostusjoonise, projekti maksumus oli juba hinna sees (tl 62 pöördel). Kohtule esitatud OÜ Lõuna Ehitus 15.08.2014 koostatud arvest nr 14068 nähtuvalt on esitatud 450 euro suurune arve veiselauda rekonstrueerimise –uue ehitusprojekti koostamise eest (tl 6), samal kuupäeval on koostatud ka arve nr 14080 summas 4500 eurot selgitusega maksmata arvete viivise eest, arvestus 13.08.2014, alltöövõtuleping 28.08.2013 p 7.4, 7.5 (tl 7). Eeltoodust saab järeldada, et tööde lõppedes oli OÜ Lõuna Ehitus ja OÜ Lõunapiim vahel arusaamatus teostatud tööde jooniste üle, millele OÜ Lõuna Ehitus reageeris selliselt, et koostas 15.08.2014 arve nii uue projekti koostamise eest, kui ka eelnevate arvete tasumisega viivitamise eest. Tunnistaja Jaago Roosmann ́i ütluste kohaselt koostas ta viivisearve raamatupidamisprogrammi HansaRaama alusel ja viivise suuruse osas oli M. M. ega kokkulepe olemas. Kohus leiab, et eluliselt usutav on olukord, kus 15.08.2014 raamatupidamisprogrammi abil koostatud viivisearve on täpsem, kui seda on tehtud 2016 aastal olukorras, kus arvete kostjale saatmise andmed ei ole säilinud. Kohus on menetluse kestel so 14.11.2016 pooltele saadetud kirja punktis 5 juhtinud hageja tähelepanu asjaolule, et OÜ Lõuna Ehitus on juba OÜ-le Lõunapiim esitanud viivise arve ja soovinud teada saada, milliste arvete eest see viivisearve on esitatud (tl 33 pöördel). Hageja on vastuses teatanud, et see arve näitab pigem seda, et OÜ Lõuna Ehitus on viivisenõude kostjale esitanud.

7 (8)

Kohus leiab, et kuigi ei saa usaldusväärselt väita, millal alltöövõtulepingu alusel esitatud arved tasumiseks OÜ-le Lõunapiim jõudsid, on kohus tuvastanud, et OÜ Lõunapiim on arvete tasumisega viivitanud ja sellega alltöövõtulepingut rikkunud. Eeltoodut asjaolusid arvestades rahuldab kohus esitatud hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks arvete nr-d 13075, 13092, 13099, 14032 tasumisega viivitamise eest välja viivise mõistlikus ulatuses, so 4500 eurot. Menetluskulud

9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja esitas nõude summas 8755,10 eurot, millest kohus rahuldas 4500 eurot, so 51% ulatuses. Kuna kohus rahuldas poole esitatud nõudest, leiab kohus, et õiglane on jätta poolet menetluskulud täielikult nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 27.10.2017 otsusega:

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu 21. aprilli 2017 otsus hagi rahuldamise ulatuse, OÜ-lt Lõunapiim Virumaa Tuulepank OÜ kasuks 4255,10 euro väljamõistmata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi ning mõista OÜ-lt Lõunapiim Virumaa Tuulepank OÜ kasuks täiendavalt välja 4255,10 eurot ja jätta menetluskulud OÜ Lõunapiim kanda.
3.Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „Rahuldada hagi ning mõista OÜ-lt Lõunapiim Virumaa Tuulepank OÜ kasuks välja 8755,10 eurot.“
4.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus OÜ Lõunapiim kanda.

VÄLJAVÕTE ÕIGE

Annemai Joab kantselei juhataja

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja