Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp
Määruse tegemise aeg ja koht
3. mai 2018,Tartu
Tsiviilasja number
2-16-13214
Tsiviilasi
Virumaa Tuulepark OÜ hagi osaühingu Lõunapiim vastu viivise väljamõistmiseks Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 6. märtsi 2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Virumaa Tuulepark OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (hageja): Virumaa Tuulepark OÜ (registrikood 11589823), esindaja vandeadvokaat Robert Sarv Vastustaja (kostja): osaühing Lõunapiim (registrikood 10004016), esindaja vandeadvokaat Karin Antsov
RESOLUTSIOON
Jätta Virumaa Tuulepark OÜ määruskaebus rahuldamata ning maakohtu 6. märtsi 2018 määrus muutmata.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab
kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
OÜ Virumaa Tuulepark (hageja) esitas 01.09.2016 hagi osaühingu Lõunapiim (kostja) vastu 8755,10 euro väljamõistmiseks. Tartu Maakohtu 21.04.2017 otsusega hagi rahuldati osaliselt ning menetluskulud jäeti täielikult poolte endi kanda. Tartu Ringkonnakohtu 27.10.2017 otsusega rahuldati hagi ning kostjalt mõisteti hageja kasuks välja 8755,10 eurot. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäeti kostja kanda. Riigikohtu 15.01.2018 määrusega jäeti kostja kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. Kassatsiooniastme menetluskulud jäeti kostja kanda. Kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-16-13214 jõustus Riigikohtu määrusega 15.01.2018.
2.Hageja esindaja esitas kohtule maakohtu menetluses 13.03.2017 ja apellatsioonimenetluses 06.10.2017 menetluskulude nimekirjad. Neist nähtuvalt kandis hageja maakohtu menetluses menetluskulusid kokku 2867,96 eurot, sh hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 500 eurot ja 2367,96 eurot (koos käibemaksuga) lepingulise esindaja osutatud õigusabi 15 h 10 min eest tunnihinnaga 130 eurot (millele lisandub käibemaks). Apellatsioonimenetluses on hageja kandnud menetluskulusid kokku 1468 eurot, sh apellatsioonikaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 350 eurot ja 1118 eurot (koos käibemaksuga) lepingulise esindaja osutatud õigusabi 7 h 10 min eest tunnihinnaga 130 eurot (millele lisandub käibemaks). Hageja palus välja mõista viivise menetluskuludelt. Hageja kinnitas, et ei saa lepingulise esindaja kuludelt käibemaksu tagasi, kuivõrd ta ei ole käibemaksukohustuslane ning kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega antud asjas. Hageja lepinguline esindaja on käesoleva tsiviilasja menetlusega seonduvalt osutanud õigusteenust järgnevalt: 1) Maakohtu menetluses: - 29.08.2016 nõupidamine kliendiga, hagi ettevalmistamine 1 h 05 min; - 31.08.2016 hagiavalduse projekti ettevalmistamine 2 h 05 min; - 01.09.2016 tõendite hankimise taotlus PPA-le, suhtlemine kliendiga tõendite teemal, hagi täiendamine 1 h 10 min; - 21.09.2016 e-kirjavahetus kliendi, kostjaga tutvumine vastusega hagile, kompromissiläbirääkimised 30 min; - 29.09.2016 kirjaliku seisukoha koostamine, eelnev nõupidamine kliendiga 2 h 50 min; - 14.11.2016 tutvumine kohtu 14.11.2016 kirjaga, e-kiri kliendile ning telefoninõupidamine 20 min; - 30.11.2016 tunnistaja ülekuulamise taotluse koostamine 2 h 10 min; - 01.12.2016 tutvumine kostja 30.11.2016 vastusega, kokkuvõte kliendile, telefoninõupidamine kliendiga 30 min; - 12.12.2016 ülevaade kliendile kostja 30.11.2016 taotluse kohta, tutvumine 30.11.2016 dokumendiga, vastuse koostamine kohtunõudele 1 h 20 min; - 15.03.2017 ettevalmistus istungiks (tunnistajate küsimused, tutvumine materjalidega), suhtlemine kliendiga 1 h; - osalemine 15.03.2017 istungil 2 h 10 min. 2) Apellatsioonimenetluses: - 11.05.2017 nõupidamine kliendiga maakohtu otsuse aruteluks ja edasikaebamise otsustamiseks 55 min;
-
16.05.2017 apellatsioonkaebuse koostamine 4 h 50 min; 06.10.2017 kirjaliku seisukoha koostamine, tutvumine apellatsioonkaebusele, ülevaade kliendile 1 h 25 min.
kostja
vastusega
3.Kostja hinnangul ei ole põhjendatud hageja 17.03.2017 menetluskulude kindlaksmääramise taotluses märgitud esindaja tasu hagiavalduse koostamiseks ajakuluga 4 h 20 min, kuna tegemist on suhteliselt lihtsa hagiga. Samuti ei ole põhjendatud 21.09.2016 kajastatud kulu 30 min hagivastusega tutvumise ja kompromissläbirääkimiste pidamise eest. Hagivastuse sisuline osa oli üks lehekülg, millega tutvumine ei tohiks hageja lepingulisel esindajal toimuda mitte rohkem kui 10 min, samuti ei saa väga kaua aega võtta seitsmerealise e-kirja kirjutamine kostja lepingulisele esindajale 21.09.2016. Kostja hinnangul on ülepaisutatud 30.11.2016 tunnistaja ülekuulamise taotluse koostamisele kulunud aeg 2 h 10 min. Apellatsioonimenetluses kulude osas ei olnud kostjal vastuväiteid.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Maakohus rahuldas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning määras hageja menetluskulude suuruseks 3034 eurot. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 3034 eurot ning viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte rohkem kui 3034 eurot. Maakohus leidis, et põhjendatud ja vajalik menetluskulu on hageja kantud riigilõiv 500 eurot hagiavalduse esitamisel ning riigilõiv 350 eurot apellatsioonkaebuse esitamisel. Maakohus asus seisukohale et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud osaliselt. Hageja esindaja on osutanud õigusabi kokku ajamahuga 22 h 20 min. Hageja õigusabikulu on üle paisutatud. Kohus leidis, et arvestades vaidluse asjaoludega ja nõude olemusega olukorras, kus hagi sisuks ei ole õiguslikult keerukas nõue ning arvestades esindaja vahendusel esitatud menetlusdokumentide mahtu ja sisu, esindamist kohtuistungitel; samuti tsiviilasja menetlemist kahes kohtuastmes, on hageja esindaja poolt selleks kulutatud aeg vajalik ja põhjendatud kokku 14 tunni ulatuses. Kohtu hinnangul oli tegemist õiguslikult lihtsa hagiga ning kohtule esitatud hagiavaldus 2,5 lehel ei sisalda keerulist õiguslikku analüüsi. Raske ei saanud olla ka hagile lisatud tõendite kogumine. Seega on poole esindaja poolt selleks kulutatud aeg vajalik ja põhjendatud 2 h 30 min ulatuses. Kohus nõustus kostja vastuväidetega ajakulu kohta seoses maakohtu menetluses hageja esindaja poolt 21.09.2016 märgitud toimingutega (hagivastusega tutvumine, kompromissläbirääkimiste pidamine, e-kirjavahetus kliendi ja kostjaga ning 30.11.2016 esitatud taotlus tunnistaja ülekuulamiseks) ning leidis, et nimetatud toimingute osas on ajakulu põhjendatud 15 min ulatuses ja 30.11.2016 toimingu osas on ajakulu põhjendatud 1 h 30 min ulatuses, arvestades esindaja kvalifikatsiooni. Samuti ei nõustunud kohus ajakuluga 2 h 50 min 29.09.2016 kohtule esitatud seisukoha esitamisel. Sellise menetlusdokumendi koostamiseks ei saanud esindajal arvestades asja õiguslikku keerukust kuluda rohkem kui 1 h ja 30 min. Hageja esindajal on kulunud 01.12.2016 kostja 30.11.2016 vastusega tutvumisele, kliendile kokkuvõtte tegemisele ja telefoninõupidamisele 30 min. Samuti on esindaja märkinud ülevaate tegemist kliendile kostja 30.11.2016 taotluse kohta, tutvumist 30.11.2016 dokumendiga ka 12.12.2016 märgitud õigusabi osutamisel (lisaks vastuse koostamine kohtunõudele) ajakuluga 1 h 20 min. Kohus, hinnates kostja 30.11.2016 vastust ja hageja vastuse mahukust ning sisukust, asus seisukohale, et põhjendatud ajakulu eelpool toodud toimingute osas on kokku 1 h 15 min.
Põhjendatud ei ole hageja esindaja kulu 55 min ulatuses nõupidamiseks kliendiga maakohtu otsuse aruteluks ja edasikaebamise otsustamiseks. Kohus pidas põhjendatuks ajakuluks 30 min, arvestades lahendi mahtu ja tsiviilasja sisu. Kohus ei nõustunud ka apellatsioonkaebuse koostamiseks kulunud ajaga. Arvestades, et esindaja oli juba eelnevalt kursis tsiviilvaidluse asjaoluga ning kujundanud õigusliku positsiooni, pidas kohus põhjendatud ajakuluks apellatsioonkaebuse koostamiseks 2 h ja 06.10.2017 märgitud toimingute eest apellatsioonimenetluses 1 h. Muus osas luges kohus hagejale osutatud õigusabi ajakulu hüvitamist põhjendatuks ja vajalikuks.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
7.Hageja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus jättis hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 1301,96 euro osas rahuldamata. Hageja palub teha uue määruse, millega rahuldada hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus täies ulatuses ning mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud summas 4335,96 eurot. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus põhjendanud, miks on hageja menetluskulude nimekirja märgitud kulutused põhjendamatud ega ole vajalikud arvestades menetluse keerukust ning hageja seisukohtade sisu ja mahtu. Maakohus ei ole sisuliselt tuvastanud hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Olgugi, et menetluskulude kindlaksmääramine on kohtu diskretsiooniotsus, peab kohtulahend olema menetlusosalistele jälgitav ja arusaadav. Kohus on jätnud tähelepanuta hageja vastuste ja seisukohtade sisulise poole. Maakohus on kõiki hageja tehtud kulutusi vähendanud ilma, et oleks selget ja arusaadavat põhjendust toonud. Maakohus pole põhjendanud, kuidas asjaga kursis olemine võimaldab koostada 7-leheküljelist dokumenti 2 tunniga. Maakohus ei pea isegi 30 minutilist nõupidamist ja kokkuvõtte koostamist põhjendatuks. Maakohus pole põhjendanud, miks peab hageja kui klient antud kohtuasjaga seotud kulud ise kinni maksma.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
8.Kostja (vastustaja) vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Maakohus ei ole menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel ületanud diskretsioonipiire, mis annaks aluse kohtumääruse tühistamiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust Tartu Maakohtu 06.03.2018 määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruste põhjenduste ja järeldustega, mistõttu määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline
peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel (Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Komm vlj. Tallinn 2017. V Kõve jt. § 175, lk 847). Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 10.02.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). Eeltoodule tuginedes saab ringkonnakohus maakohtu määruse tühistada üksnes juhul, kui maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel ületanud diskretsioonipiire või teinud kaalutlusvigu. Määruskaebuse esitaja ei ole viidanud asjaoludele, millest tuleneks, et maakohus oleks diskretsioonipiire ületanud. Samuti ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus ei ole õigusabikulude vähendamist piisaval määral põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et arvestades et tegemist ei olnud õiguslikult keeruka ega ka mahuka tsiviilasjaga, on põhjendatud õigusabi kulude vähendamine 14 tunnile. Ka ringkonnakohtu hinnangul on põhjendamatud esindaja kulud osas, mis hõlmavad näiteks erinevate dokumentidega tutvumist, e-kirjade saatmist, kliendiga konsulteerimist.
11.Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt kindlaks määratud hageja menetluskulude rahaline suurus vastab eelmärgitule. Asjakohatu on määruskaebuses esitatud seisukoht, mille kohaselt hageja kui klient peab kohtuasjaga seotud kulud ise kinni maksma. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt on vastaspoolelt võimalik välja mõista menetluskulusid üksnes nende vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Õigusteenuse kasutaja kannab riisikot, et põhjendamatute kulude tegemise korral jäävadki need kulud tema enda kanda. Maakohus on kaalutlusvigu tegemata ja diskretsioonipiire ületamata hinnanud õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
12.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.