lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-181/20

TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 21.04.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-181/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
21.04.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1031
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mihkel Roos

Kohtujurist

Eliko Suurkuusk

Määruse tegemise aeg ja koht

21.04.2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-181

Tsiviilasi

Tallinna linna (Haabersti Linnaosa Valituse kaudu) avaldus täisealisele Xxxxeestkostja määramiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu; asukoht Ehitajate tee 109a, 13514 Tallinn), lepinguline esindaja Meeli Vaarpuu Puudutatud isik I: Xxxx(isikukood xxxx; registrijärgne elukoht xxxx; viibimiskoht xxxx), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa Puudutatud isik II: Xxxx(isikukood xxxx, xxxx, e-post xxxx)

Menetluse liik

elukoht

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Avaldus rahuldada.
2.Määrata Xxxxeestkostjaks Xxxx.
3.Seada eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks. Eestkostja ülesandeks on kaitsta eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, eestkostetavat esindada ning hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest, pidades silmas eestkostetava igakülgset heaolu.
4.Eestkostja nõusolekuta võib eestkostetav teha tehinguid, mille eestkostetav täidab vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks eestkostja ja eestkostja nõusolekul kolmas isik.

Sarnased lahendid

TSÜS
  • 26.06.20262-26-11453/30Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-26-11453/29Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-25-1008/21Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.06.20262-26-2385/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.06.20262-26-2385/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.06.20262-26-11450/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
5.Eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule kirjaliku aruande iga aasta 20. aprilliks. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse 1(4)

aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 21.04.2022. Määrus toimetada kätte eestkostetavale isiklikult, eestkostetava advokaadile ja menetlusosalistele. Määrus teha teatavaks valijate nimekirja pidavale asutusele. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Xxxxriigi õigusabi osutamise tasu ja kulud ning tema ekspertiisi kulud jätta riigi kanda. Muud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses. Kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kannab kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata.

ESITATUD ASJAOLUD

1.Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) esitas 04.01.2017 kohtule avalduse Xxxxi määramiseks Xxxxeestkostjaks.
2.Avalduse kohaselt on meditsiinitöötaja kinnitanud, et Xxxxon dementne, ei ole võimeline oma elu iseseisvalt korraldama, tehinguid tegema ega oma huve kaitsma, ning Xxxx on sobilik eestkostjaks.
3.Xxxx esitas Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu kirjaliku nõusoleku eestkostjaks määramise kohta.
4.xxxx määratud esindaja oli seisukohal, et ta vajab eestkostet, on põhjendatud seada eestkoste kõigi asjade ajamiseks ning Xxxx on sobiv eestkostjaks, kuna on tema lähedane.
5.Suulisel ärakuulamisel jäi avaldaja avalduse juurde.

KOHTU PÕHJENDUSED

6.Perekonnaseaduse (PKS) § 203 ja § 204 alusel tuleb avaldus rahuldada, määrata Xxxx eestkostjaks Xxxx, seada eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks ja määrata, et eestkostja ülesandeks on kaitsta eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, eestkostetavat esindada ning hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest, pidades silmas eestkostetava igakülgset heaolu, ning eestkostja nõusolekuta võib eestkostetav teha tehinguid, mille eestkostetav täidab vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks eestkostja ja eestkostja nõusolekul kolmas isik.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 4 kolmanda lause alusel loeb kohus puudutatud isikute ärakuulamiseks piisavaks nende kirjalikud seisukohad, sest antud 2(4)

juhul on sel viisil võimalik isikutelt saadavaid andmeid ja seisukohti piisavalt hinnata. xxxx ei olnud kohtul võimalik isiklikult ära kuulata, sest sellest oleksid võinud tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed, lähtudes sellest, et eksperdi arvamuse kohaselt isik muutub vestluse käigus ärevaks ning ekspert ei olnud kindel, et ärakuulamine isiku tervist ei ohusta.

8.PKS § 203 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Eestkostja võib määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Eestkoste seadmisel annab kohus hinnangu isiku võimele saada aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Eestkostja ülesandeks võib olla ka eestkostetava õiguste maksmapanek kolmandate isikute vastu.
9.PKS § 204 kohaselt määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Kui täisealine teeb või on varem teinud ettepaneku eestkostja isiku määramise kohta, tuleb tema ettepanekut arvestada, kui see ei ole tema huvidega vastuolus. Isiku võib eestkostjaks määrata tema nõusolekul.
10.PKS § 206 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. PKS § 207 lg 1 kohaselt on eestkostja oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja.
11.Eksperdi arvamusega (tl 31-32) on tõendatud, et xxxx on psüühikahäire, mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada ega neid juhtida ning ei saa aru ka abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest ja ei ole ka muid tehinguid, mille tähendusest ja õiguslikest tagajärgedest ta oleks võimeline aru saama ja õiguslikele tagajärgedele suunatud tahet avaldama. Xxxx huve ei ole võimalik kaitsta volituse andmise või perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Eestkoste on vajalik tema kõikide õiguste ja huvide kaitseks.
12.Kohus loeb TsMS § 229 lg 2 teise lause alusel avaldaja ja xxxx määratud esindaja kirjaliku seletusega tõendatuks, et Xxxx oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib Xxxx huve kaitsma, arvestades ka nende vahelisi suhteid. Puuduvad andmed, mis võiksid anda alust vastupidiseks seisukohaks. Xxxx on Xxxx lapselaps.
13.PKS § 193 lg 1 teise lause kohaselt teatab eestkostja kohtule oma elukoha muutusest. PKS § 194 lg 2 kohaselt esitab eestkostja eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata.

3(4)

14.TsMS § 172 lg 3 alusel on põhjendatud jätta eestkostetavale riigi õigusabi osutamise tasu ja kulud ning tema ekspertiisi kulud riigi kanda. Arvestades menetluse asjaolusid ja menetlusosalisi, on põhjendatud jätta muud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mihkel Roos kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.06.20262-26-11450/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 10.06.20262-20-17810/228Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium