Harju Maakohus
Kohtunik
Heli Käpp
Määruse tegemise aeg ja koht
28.september 2006.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2 – 06-6657
Menetlustoiming
Avalduse läbivaatamine
Kohtuistungi toimumise aeg
28.september 2006
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Tallinna Linn Avaldaja esindaja: Haabersti Linnaosa Valitsus esindaja L.Kvolikirja alusel Puudutatud isik 1: V.M Puudutatud isiku esindaja: T-M.H Puudutatud isik 2: A.M
Tallinna Linna avaldus V.Meeskoste määramiseks
Eestkostja määramise peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu.
Tallinna Linn esitas 27.03.2006 kohtule avalduse V.Meestkoste määramiseks. V.Mon vanaduspensionär. Tema teervis halvenes 1999.a. tunduvalt, sellest ajast on ta arvel SA PERH Psühhiaatriakliinikus esialgse diagnoosiga luululine häire, alates 2001.a. diagnoosiga orgaaniline hallutsinoos, alkoholi kuritarvitamine, alates 2005.a. orgaaniline isiksuse häire ja varajase algusega dementsus Alzheimeri tõvest. V.Mon kergesti ärrituv, taipamatu, esinevad väljendunud mäluhäired, praktiliselt öösiti ei maga, aeg-ajalt on tal meelepettelised elamused, mis alluvad raskesti ravile. Tervisliku seisundi tõttu on V.Mvälja kujunenud raske sotsiaalne kohanematus ja toimetulekuraskused, ta vajab pidevat jälgimist ja juhendamist ööpäevaringselt kõigis eluvaldkondades. Tema seisundit on pahatahtlikud inimesed ära kasutanud. Avaldaja taotleb V.Meestkostjaks määrata tema lahutatud abikaasa A.M. V.MVenemaal Omski linnas elav tütar N.R on andnud kirjaliku nõusoleku ema A.Mmääramiseks isa V.M eestkostjaks.
Kohus määras asjas kohtupsühhiaatriaekspertiisi. 05.06.2006 teostatud ekspertiisi alusel ekspert P.V andis arvamuse, et V.Mkannatab nõdrameelsuse (varase algusega dementsus Alzheimeri tõvest) all Ta ei ole kestvalt võimeline aru saama oma tegudest ega neid juhtima. Eestkostja ülesanneteks on kindlustada V.Mööpäevaringne hooldus ja järelevalve. V.Mvaimne seisund ei võimalda tal osa võtta kohtuistungist ja tema ärakuulamine kohtu poolt võib esile kutsuda erutusseisundi ja seega tema tervist halvendada. V.Mei ole oma psüühilise seisundi tõttu võimeline teostama valimisõigust.
Kohtuistungil menetlusosalised toetasid avaldust. Avaldaja esindaja palus avalduse rahuldada. Puudutatud isik A.Mkinnitas soovi, et teda määrataks V.Meestkostjaks. V.Mesindaja riigi õigusabi korras advokaat T. - M. Hon samuti seisukohal, et eestkoste määramine on V.Mhuvides ning toetas A.Meestkostjaks määramist. Adv T.-M. Hleidis, et on V. M tuleb eestkoste määrata kolmeks aastaks ning V.Mei ole võimeline teostama valimisõigust.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 alusel kohus lahendab täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 alusel kohus kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Tulenevalt TsMS § 478 lg 1 ja § 526 lg 1 sätetest kohus määrab eestkostja määrusega. Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 4 kohaselt eestkoste seatakse täisealise piiratud teovõimelise isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Vastavalt PkS §-s 93 sätestatule eeskoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkoste asutus. PkS § 95 kohaselt eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. Isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul. TsMS § 526 lg 5 sätestab, et kui eestkoste seatakse
eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Tutvunud asjas kogutud tõenditega ja kuulanud ära menetlusosalised, kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja rahuldab selle. A.Mon andnud kirjaliku nõusoleku enda määramiseks M.L eestkostjaks. A. M eestkostjaks määramisega on nõus ka M tütar, rohkem lähisugulasi V.MEestis ei ole. PerekS § 96 sätestatud, eestkostjaks määramist takistavad asjaolud A.Mpuhul puuduvad. Kohus leiab, et V.Mtervislikust seisundist lähtudes on põhjendatud määrata talle eestkostja TsMS § 526 lg-s 3 sätestatud maksimaalseks tähtajaks – kolmeks aastaks. Eestkoste tuleb seada V.Mkõigi asjade ajamiseks ja lugeda V.Mvalimisõiguse tähenduses teovõimetuks.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.