Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp
Määruse tegemise aeg ja koht
18. aprill 2017 Tartu
Tsiviilasja number
2-16-9884
Tsiviilasi
Azat Grigorjani kaebus kohtutäituri Risto Kütt otsuse peale täiteasjas nr 072/2016/778
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 20. detsembri 2016. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Azat Grigorjani määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja: Azat Grigorjan (isikukood: XXXX 23) Vastustaja: kohtutäitur Risto Kütt
RESOLUTSIOON
Jätta Azat Grigorjani määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 20. detsembri 2016 määrus muutmata.
Menetluskulude jaotus
Jätta määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud Azat Grigorjani kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Avaldaja Azat Grigorjan esitas 28.06.2016 kaebuse kohtutäituri Risto Kütt 16.06.2016 otsuse peale täiteasjas nr 072/2016/778 ning taotluse peatada täitemenetlus täiteasjas nr 072/2016/778 kuni tsiviilasjas nr 2-16-6146 lahendi jõustumiseni. Kaebuse kohaselt on avaldaja esitanud koos Rita Grigorjaniga hagi Viru Maakohtule, milles palusid tunnistada kehtetuks 30.03.2016 vara enampakkumine täiteasjas nr 095/2008/4437, millega müüdi avaldajale kuulunud kinnisasi registriosa nr XXX Wiru Maja OÜ-le. Maakohus tagas 09.05.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-6146 hagi ja kandis kinnistule käsutamise keelumärke. Sissenõudja Wiru Maja OÜ esitas kohtutäiturile täitmisavalduse, milles soovis, et avaldaja annaks kinnisasja üle kinnistu omanikule. Kohtutäitur saatis 16.06.2016 kinnistu omanikule kinnisasja väljaandmise täitmisteate. Avaldaja esitas kohtutäiturile kaebuse, milles palus tühistada kinnisasja täitmisteate põhjusel, et enne enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi lahendamist ja hagi tagamise tühistamist ei saa nõuda kinnisasja väljaandmist.
2.Kohtutäitur Risto Küti 21.07.2016 vastuse kohaselt esitas Wiru Maja OÜ kohtutäiturile täitmiseks täitmisavalduse ja Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalmani poolt 30.03.2016 koostatud vara enampakkumise akti. Kinnistusraamatu väljavõtte alusel on kinnisasja asukohaga XXX, Jõhvi, omanikuks Wiru Maja OÜ. Täitmisavalduses soovis Wiru Maja OÜ, et avaldaja annaks talle kui kinnistu omanikule üle hoonestatud elamumaa asukohaga XXX, Jõhvi, valduse. Kohtutäitur algatas 12.05.2015 täitemenetluse täiteasjas nr 072/2016/778 ning andis kinnisasja väljaandmise täitmisteate manukate juuresolekul avaldajale üle. Avaldaja esitas 25.05.2015 kohtutäiturile kaebuse. Kohtutäitur saatis mõlemale menetluse poolele teate kaebuse läbivaatamisest 15.06.2016 ning peatas 26.05.2016 täitemenetluse juhindudes TMS § 46 lg 2 punktist 1. Kohtutäitur vaatas esitatud kaebuse läbi 08.06.2016 ja tegi selle kohta 16.06.2016 otsuse, millega jättis Azat Grigorjani kaebuse rahuldamata. Täitur uuendas 16.06.2016 otsusega täitemenetluse ning tegi uue kinnisasja vabastamise teate. Kõik TMS § 2 lg 1 p-s 15 toodud täitemenetluse algatamise tingimused on täidetud. Käsutamise keelumärge kinnistusraamatus keelab omanikul Wiru Maja OÜ-l küll kohtumenetluse ajal kinnistut käsutada, kuid ei takista omanikku oma kinnisasja vallata ja võõras valduses olevat kinnisasja oma valdusesse nõuda. Kohtutäitur leidis, et puudub alus tühistada kohtutäituri poolt 16.06.2016 avaldaja esitatud kaebuse kohta tehtud otsust.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3.Viru Maakohus rahuldas 07.07.2016 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas täitemenetluse täiteasjas nr 072/2016/778 kuni lahendite jõustumiseni tsiviilasjades nr 2-16-9884 ja nr 2-16-6146. Maakohus jättis 20.12.2016 määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata ning tühistas 07.07.2016 määrusega rakendatud esialgse õiguskaitse. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda. Maakohus nõustus kohtutäituri seisukohaga, et täitemenetluse alustamine ja täitmisteate saatmine avaldajale oli õiguspärane. Täitemenetluse alustamise tingimused olid täidetud (TsMS § 24 lg 1). Täitmisele esitati kehtiv täitedokument (enampakkumise akt) ja sissenõudja avaldus. Avaldaja on kohtule esitanud enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi (tsiviilasi nr 2-16-6146). Enampakkumise kehtetuks tunnistamise otseseks tagajärjeks on see, et enampakkumisel ostetud asjale ei teki TMS § 98 lg 2 kohaselt omandit.
Eeltoodu ei muuda aga kohtu arvates alusetuks täitemenetluse alustamist kehtiva täitedokumendi ja sissenõudja avalduse alusel. Kohtutäitur märgib õigesti, et tsiviilasjas nr 2-16-6146 hagi tagamisena käsutamise keelumärke seadmine keelab omanikul Wiru Maja OÜ-l küll kinnistut kohtumenetluse ajal käsutada, kuid ei takista omanikku oma kinnisasja vallata ja kinnisasja oma valdusse nõuda. Avaldaja ei ole esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 alusel, mis võimaldanuks tugineda valduse õiguslikule alusele ning mille tagamisabinõuna tulnuks kõne alla täitemenetluse peatamine TsMS § 378 lg 1 p 6 alusel.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Avaldaja Azat Grigorjan (määruskaebuse esitaja) esitas Viru Maakohtu 20.12.2016 määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus. Määruskaebuse kohaselt võib kinnisasja valdusest väljanõudmine kohtumenetluse ajal, kus vaidluse all on enampakkumise kehtetuks tunnistamine ning seega esialgse olukorra taastamine ja kinnistu senisele omanikule tagasiandmine, tuua kaasa tagajärje, et enampakkumise kehtetuks tunnistamise otsust ei ole hagi võimaliku rahuldamise korral enam võimalik täita. Maakohus on rikkunud TsMS sätteid. Maakohus rahuldas 07.07.2016 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas täitemenetluse täiteasjas 072/2016/778 kuni tsiviilasjades nr 2-16-9884 ja 2-16-6146 lahendite jõustumiseni. Samas tühistas maakohus 20.12.2016 määrusega oma 07.07.2016 määruse, millega esialgne õiguskaitse rakendati. Määruskaebuse esitaja leiab, et menetlusosalisel on õiguspärane ootus, et kord kohtu poolt vastu võetud ja jõustunud lahend jääb kehtima ning sama kohus ei saa seda oma suva järgi muuta.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5.Kohtutäitur esitas kohtule 24.02.2017 seisukoha, milles palub jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kohtutäitur nõustub Viru Maakohtu 20.12.2016 määruses märgituga ning selgitustega, mille kohaselt ei ole määruskaebuse esitaja esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 alusel, mille tagamisabinõuna tulnuks kõne alla täitemenetluse peatamine TsMS § 378 lg 1 p 8.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus Viru Maakohtu 20.12.2016 otsuse peale tuleb jätta rahuldamata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust Viru Maakohtu 20.12.2016 määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.Määruskaebuse esitaja palus 28.08.2016 kaebuses maakohtule tühistada kohtutäituri 16.06.2016 otsus, millega jäeti rahuldamata avaldaja kaebus. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 23 lg 1 esimese lause kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse (täitmisavaldus) ja täitedokumendi alusel. TMS § 2 lg 1 p 15 alusel täidetakse muu hulgas kinnisasja valduse väljaandmisele suunatud nõuded, mis tulenevad
sundenampakkumise aktist, mille alusel on enampakkumisel kinnisasja ostnud isik kantud omanikuna kinnistusraamatusse. Praegusel juhul on Jõhvis XXX asuva kinnisasjas (registriosa nr XXX) omanikuna kantud kinnistusraamatusse sissenõudja Wiru Maja OÜ, kes omandas kinnisasja täitemenetluses nr 950/2008/4437 vara enampakkumisega. Sissenõudja on esitanud kohtutäiturile täitmiseks täitmisavalduse Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalmani poolt 30.03.2016 koostatud vara enampakkumise akti. Eeltoodust tulenevalt on täidetud TMS § 23 lg 1 tulenevad nõuded täitemenetluse alustamiseks.
8.Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kinnisasja ei või uuele omanikule üle anda olukorras, kus kohtu menetluses on sundenampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi. TMS § 8 kohaselt on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, et täitemenetluse alustamine täiteasjas 072/2016/778 oli õiguspärane. Määruskaebusest ega toimiku ülejäänud materjalidest ei tulene õiguslikku alust, mis takistaks praeguses olukorras täitedokumendi (vara enampakkumise akti) täitmist. Maakohus on õigesti märkinud, et TMS § 223 alusel sundenampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamine ei muuda kehtetuks täitemenetluse alustamise aluseks olnud täitedokumenti.
9.Enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamisel on tavapäraseks ja sobivaks hagi tagamise abinõuks kinnisasja käsutamise keelamine keelumärke kinnistusraamatusse kandmise teel. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11 (p 18) selgitanud, et enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi eesmärk on kujundada kohtulikult ümber olemasolevat õiguslikku olukorda (õigussuhet). Hagi rahuldava otsuse jõustumisega muutub õiguslik olukord, otsuse sundtäitmine vajalik ei ole. Seevastu täitemenetluse peatamine ei ole üldjuhul enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi tagamiseks vajalik. Juhul, kui tsiviilasjas nr 2-16-6146 rahuldatakse enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi, on tagajärjeks see, et omanikuna kinnistusraamatusse kantud Wiru Maja OÜ-l ei ole kinnistule omandit tekkinud ning kinnisasi kuulub selle varasemale omanikule. Selline lahend ei vajaks oma olemuselt sundtäitmist. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 377 lg 2 järgi ei ole iseenesest ka välistatud, et enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi tagamise abinõuna oleks võimalik kinnisasja väljaandmisele suunatud täitemenetlus peatada. Selle eeldusena tuleks hageja(te)l tsiviilasjas nr 2-16-6146 põhistada, et vajalik on hagi täiendav tagamine (lisaks käsutuskeelu seadmisele) ning et täitemenetluse peatamine on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Määruskaebuse esitaja on esile toonud, et kinnistu omandajale (Wiru Maja OÜ) väljaandmine võib kaasa tuua olulist kahju – uus omanik võib asuda teostama lammutus-, parendus- ja täiendustöid, sõlmima kasutuslepingud jne, millega võivad kaasneda täiendavad kulutused ja pikaajalised kohtuvaidlused. Ringkonnakohus ei hinda käesolevas menetluses kaebaja väidete põhjendatust.
10.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praeguses olukorras asjakohased maakohtu selgitused, et määruskaebuse esitajal on õigus esitada hagi sissenõudja vastu enampakkumise akti järgse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TMS § 221 alusel. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise eelduseks on eelkõige asjaolud, et täitmisele esitatud nõue on tegelikkuses kas rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Viidatud Riigikohtu praktika (tsiviilasjad nr 3-2-1-162-15 p 16, nr 3-2-1-122-15, p 21) käsitleb põhiliselt
kinnisasja võlaõiguslikul alusel (nt üürilepingu järgi) kasutavate isikute õigust tugineda oma valduse õiguslikule alusele, esitades sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Käesoleva tsiviilasja materjalidest ei nähtu aluseid, millele tuginedes võiks määruskaebuse esitaja esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi täiteasjas nr 072/2016/778.
11.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et maakohtu tegevus on olnud vastuoluline, kuivõrd kohus rahuldas 07.07.2016 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas täitemenetluse täiteasjas 072/2016/778 kuni lahendite jõustumiseni tsiviilasjades nr 2-16-9884 ja 2-16-6146 ning seejärel tühistas 20.12.2016 määrusega esialgse õiguskaitse, ehkki tsiviilasjas nr 2-16-6146 (enampakkumise kehtetuks tunnistamise vaidlus) ei ole maakohus veel lahendit teinud. Maakohus on piisavalt põhjendanud esialgse õiguskaitse tühistamist ning ei ole seejuures rikkunud menetlusõiguse norme. Maakohus on õigesti lähtunud sellest, et kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel ei ole põhjendatud täitemenetluse peatamine olukorras, kus samaaegselt on kohtu menetluses ka enampakkumise kehtetuks tunnistamisele suunatud hagi. Määruskaebuse esitajal ei ole välistatud esitada täiendav esialgse õiguskaitse taotlus tsiviilasjas nr 2-16-6146. Samas ei ole põhjust arvata, et vaidlusaluse kinnistu andmisel Wiru Maja OÜ valdusse saaksid määruskaebuse esitaja huvid olulisel määral kahjustatud, isegi juhul, kui kohus rahuldab enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi.
12.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.