Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. aprill 2017. a Tartu
Tsiviilasja number
2-16-9052
Tsiviilasi
R.R. hagi Tartu linna vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tunnustamise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 15. detsembri 2016. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
R.R. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
28. märts 2017
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): R.R.p (isikukood: XXXX) Vastustaja (kostja): Tartu linn; esindaja Anu Öpik
esindajad
jaotuse
määrab
maakohus
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
seda suuliselt kaitsmisel. Hinde „3” määramise kohta lausus hageja vaid, et lapsevanem tuleb protestima. Alles 4. mai 2016 koosolekul ja lapsevanema kaudu said komisjoni liikmed teada, et juhendaja oli tööd hinnanud hindega „5”. Seega jättis hageja juhendajana täitmata temale pandud ülesande ja sellest tingituna pani komisjon õpilasele hinde, mida oli hiljem vaja korrigeerida. Hageja tegevuse tulemusena kaotas lapsevanem kooli vastu usalduse. Asjaolusid arvestades ei saanud eeldada, et kostja teeb hagejale esmalt hoiatuse. Koondamise tõttu töölepingu lõpetamine oleks olnud töötajale soodsam. Kostja teatas 7. juulil 2016 vastuses, et loobub 26. mai 2016 ülesütlemisavaldusest. Kostja esitas arvestuse, mille kohaselt hageja kolme kuu keskmine töötasu on 1968 eurot 85 senti (tl 130).
olema vastu tema tahtmist. Hageja taotlus TLS § 107 lg 2 kohaldamata jätmiseks tuleb jätta rahuldamata. Kuna ülesütlemisavalduses on hageja viimaseks tööpäevaks märgitud 9. august 2016, lõpetas kohus lepingu alates 10. augustist 2016. Kohus leidis hageja 9. detsembril 2016 esitatud põhiseaduslikkuse järelevalve algatamise taotluse osas, et taotlus ei ole esitatud õigeaegselt ning tuleb jätta tähelepanuta. Kohus selgitas samas, et Riigikohtu üldkogu on 14. mai 2014 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-79-13 p-s 33 leidnud, et TLS § 107 lg 2 on Põhiseaduse § 29 lg 1 esimese ja teise lausega kooskõlas.
Hageja leidis, et kohus oleks pidanud analüüsima ka kaitsmiskomisjoni vastutust, mida aga menetluse jooksul ei tehtud. Jääb arusaamatuks, mille alusel kaitsmiskomisjon alguses pani õpilasele hinde „3“ ja hiljem parandas hindeks „4“, sest hageja arvamust ei küsitud kummalgi korral. Alternatiivselt palus hageja määrata hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel summas, mis on hageja suhtes antud olukorras õiglane. Hageja leidis, et kolme kuu keskmise töötasu ulatuses mõistetud hüvitis on ebapiisav. Riigikohus on 14. mai 2014 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-79-13 öelnud, et töövaidlusorgan võib kalduda kõrvale töötaja kolme kuu keskmise töötasu suurusest hüvitisest ja hüvitist kas vähendada või suurendada.
võimalik jätta töösuhe lõpetamata isegi juhul, kui see asjaolusid arvesse võttes oleks põhjendatud või kui ülesütlemine on olnud ilmselt tööandjapoolne õigust rikkuv käitumine.
Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel selgitada välja poolte seisukohad, väited ja tõendid TLS § 109 lg 1 järgi väljamõistetava hüvitise kohta (TsMS § 392 lg 1 p-d 1–4). Seejärel peab kohus andma pooltele võimaluse esitada oma taotlused ja asjaolud, mille alusel saab kohus otsustada TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitise suuruse. Hageja leidis ringkonnakohtu istungil, et põhjendatud oleks kahjuhüvitis 50 000 euro suuruses summas. Ringkonnakohus leiab, et kohtul tuleb arvestada hageja väitega, et pensioniea saabumiseni on jäänud hagejal kaheksa aastat ning võimalus leida tööd ei ole suur. Olles töösuhtes 30 aasta vältel ühes kollektiivis ning kaotades töö asjaoludel, mis ilmselgelt ei olnud õiguslikult põhjendatud, tuleks kohtul hüvitise määramisel arvestada ka võimaliku mõjuga hageja elukvaliteedi olulisele langusele, mis võib olla mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks. Maakohtu menetluses on pooltel ka võimalus jõuda kokkuleppele töösuhte jätkamises samas või mõnes teises Tartu linna õppeasutuses.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.