2-06-2461
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Otsuse avalikult teatavaks-
11.september 2006 Võru kohtumaja
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-06-2461
Hagi ese
G. -M. K. hagi I. S. vastu koduse testamendi tühistamise nõudes
Pooled ja nende esindajad
hageja G. -M. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.adv. Valli Kallaste); kostja I. S. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.adv. Otto Preem)
Kohtuistungi aeg
25.augustil 2006.a
rahuldada G. -M. K. hagi I. S. vastu. Tunnustada 7.mail 2005.a. koostatud E. V. koduse testamendi tühisust. Menetluskulude jaotus G. -M. K. menetluskulud jätta I. S. kanda. Määrata advokaat Valli Kallastele riigi õigusabi tasuks G. -M. K. le osutatud õigusabi eest 3880 (kolm tuhat kaheksasada kaheksakümmend) krooni. Kohtuotsus saata riigi õigusabi tasu väljamaksmise korraldamiseks Eesti Advokatuuri juhatusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagiavalduse kohaselt hageja ema õde E. V. elas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx oma majas ja suri 10.06.2005.a. 13.juunil 1980.a. oli E. V. teinud notari juures testamendi hageja kasuks, millega ta pärandas kogu oma vara hagejale, sest ta oli kogu elu üksik ja ta suhtles hagejaga, tema ema ja tütrega pidevalt ning pidas end hageja pereliikmeks kuigi elati eraldi. Nende head ja perekondlikud suhted kestsid kuni E. V. surmani. Hageja külastas E. V. kuus 3-4 korda, aitas teha kõiki majapidamistöid, harida aeda, muretseda kütet ja teha kõike, mis iganes vaja oli. Lisaks suhtlesid nad pidevalt telefoni teel. E. V. le oli ka kohaliku omavalitsuse poolt määratud hooldaja, kes nädalas 2-3 korda teda külastas ja tegi vajalikke töid. 1.06.2005.a. E. V. tervis järsult halvenes ja ta paigutati Võru haiglasse, kus ta 10.juunil 2005 suri. Hageja külastas E. V. korduvalt ka haiglas ja nende suhted olid viimse hetkeni kõige sõbralikumad ja heatahtlikumad. Teades, et E. V. l teisi pärijaid peale hageja ei ole esitas hageja 14.07.2005.a. E. V. poolt hageja kasuks tehtud testamendi notarile ja tegi pärandi vastuvõtmise avalduse. 2005.a. hilissügisel kutsuti hageja Võru notari juurde, kus notar selgitas talle, et notarile on Valga notarist saadetud E. V. teine kodune testament, millega ta on pärandanud oma vara I. S. le. Nähes seda testamenti tekkis hagejal koheselt kahtlus, et see ei ole E. V. poolt kirjutatud allkiri: see küll mõnevõrra sarnaneb tema allkirjale, kuid mitte päriselt. Hageja teatas notarile, et ta vaidlustab selle testamendi kohtus ja palus pärimistunnistust seetõttu mitte väljastada. I. S. d kohtas hageja esmakordselt E. V. pool 2004.a. mais, mil ta oli seal külas. I. S. lahkudes selgitas E. V. hagejale, et I. S. on kunagi Valgas töötamise ajal elanud temaga lähestikku ja ta tunneb I. S. d sellest ajast. Viimase aasta jooksul kohtas hageja I. S. d mitmel korral E. V. pool ja I. S. jättis heatahtliku ja abistava mulje, kes oma elu vahelduseks käis xxxxxxx ja pakkus seltsi E. V. le, sest ta oli koos oma mehega puudega invaliid, kellest kumbki tööl ei käinud ja kuna E. V. iga tema heaks tehtud töö eest maksis, siis oli neil ka kasulik seal aegajalt käia ja teha mõnd majapidamistööd, mis E. V. l endal üle jõu käis. Otsest vajadust mingi abi järele E. V. l ei olnud, sest hooldaja oli tal igal ajal kättesaadav; samuti käis hageja piisava sagedusega ja erakordsetel juhtudel sai E. V. ka telefoni teel abi kutsuda. Seega ei ole hagejal mingit alust uskuda, et E. V. oma seisukohta pärandi suhtes vahetult enne oma surma muutis ja kui ta seda oleks teinud, siis poleks tal ka olnud mingit takistust hagejale seda vahetult või telefoni teel öelda. Ka tekitab hagejas testamendi õigsuse suhtes kahtlust asjaolu, et kodune testament esitati notarile alles ca 3 kuud peale testaatori surma, kuigi pärimisseaduse § 26 kohaselt tuleb see esitada viivitamata pärandi avanemise koha notarile. Ka ei vasta testament PärS §23 lg 3 nõuetele, sest puudub tunnistajate kinnitus, et testaator on testamendile ise alla kirjutanud ja et nende arusaamise kohaselt on testaator teoja otsustusvõimeline. Seega ei vasta see testament seadusega kehtestatud nõuetele ja on seetõttu tühine. Neil asjaoludel ja juhindudes , pärimisseaduse §-dest 23 lg 3 ja 26 lg 2,3 palub hageja tunnistada testament tühiseks seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu.
Kostja hagi ei tunnista. Hagi põhineb arvamusel, et 7.mail 2005.a. koostatud E. V. kodune testament on võltsitud. Kostja on veendunud E. V. koduse testamendi õiguspärasuses. Oluline on see et kostja ei viibinud koduse testamendi koostamise juures ning ei ole ka kunagi teinud E. V. le ettepanekut testamendi vormistamiseks. Seega oli tegemist E. V. vaba tahteavaldusega. Kostja tundis kadunut alates 1970.a. kui töökaaslast ja naabrit ning nendevahelised suhted vältasid kuni E. V. surmani. Viimase palvel korraldas kostja ka kadunu matused ja peied. Viide pärimisseaduse § 26 lg 2,3 sätetele ei oma testamendi tühisuse tunnistamise aspektist mingit tähtsust (tl 24-25).
2 (4)
JA
Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele. PärS § 23 lg 1,2,3 kohaselt võib testaator teha koduse testamendi, millele ta kirjutab alla vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul ning milles märgib ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Tunnistajad peavad olema testamendi allakirjutamise juures üheaegselt. Tunnistajatele peab testaator teatama, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning, et testament sisaldab tema viimset tahet. Ei ole nõutav, et tunnistajad teaksid testamendi sisu. Kohe pärast seda, kui testaator on testamendile alla kirjutanud, kirjutavad sellele alla tunnistajad. Tunnistajad kinnitavad oma allkirjaga, et testaator on testamendile ise alla kirjutanud ja et nende arusaamise kohaselt on testaator teo- ja otsustusvõimeline. Hageja on kohtule esitanud E. V. surmatõendi (tl 7), E. V. koduse testamendi koopia (tl 5), kinnistusraamatu väljavõtte (tl 6), hageja poolt esitatud pärandi vastuvõtmise avalduse koopia (tl 4). Kohus on asja materjalide juurde notarilt välja nõudnud E. V. pärimistoimiku materjalide koopiad (tl 39-55). Poolte vahel on vaidlus selles, kas kodusele testamendile on alla kirjutanud testaator E. V. . Tunnistajad V. P. ja O. P. annavad ütlusi, et E. V. kirjutas nende juuresolekul varem valmiskirjutatud koduse testamendi tekstile alla ja siis kirjutasid alla nemad. Käekirjaekspertiisi aktiga (tl 61-63) on tõendatud, et eksperdiarvamuse kohaselt ei ole 7.mail 2005.a. koostatud kodusele testamendile allkirja kirjutanud E. V. . Ekspert Helle Randmäe, vastates poolte küsimustele kohtuistungil (tl 87), jäi aktis kirjapandud arvamuse juurde. Uuritud materjalis ilmnevad inimese tervislik seisund ja vanusest tingitud iseärasused, esineb nurklikkus ja kerge värin. E. V. allkirjad on isikupärased ja küllalt stabiilsed. Võrdlusmaterjal vaidlustatud materjaliga oli väga lähedasest perioodist, lahkuminekud olid väga ilmsed. Kohus leiab, et tunnistajate V. P. ja O. P. ütlused ei ole usaldusväärsed, sest nendes on vastuolud ning nad on vastuolus ka testamendi teksti ja käekirjaeksperdi arvamusega. Kui O. P. annab ütlusi, et ta läks kella 9.00 paiku hommikul Veiermanni poole, E. V. helistas ja kutsus V. P. kohale, siis V. P. annab ütlusi, et 7.mail 2005.a. helistas E. V. talle ootamatult keskpäeval. Kui O. P. annab ütlusi, et E. V. helistas ja rääkis Viimile, et allkirja oleks vaja, et tal on nagu testament kirja pandud, siis V. P. annab ütlusi, et E. V. käskis V. P. l tulla tema juurde, et on vaja juttu ajada ning testamendist ta ei rääkinud. Kui V. P. kinnitab, et ta pidas O. P. t notariks, siis O. P. tõendab, et ükskord oli O. P. käinud V. P. pool kaasas, kui I. S. mees käis seal tal midagi parandamas ja võttis ta kaasa. Tunnistajad V. P. ja O. P. kinnitavad, et enne kirjutas testamendile allkirja O. P. ja siis V. P. , kuid kohtule esitatud testamendist nähtuvalt on seal enne V. P. ja seejärel O. P. allkiri. Kohus loeb usaldusväärsemaks eksperdi arvamust, et allkirja vaidlusalusele testamendile ei ole kirjutanud E. V. , ja nõustub eksperdiga, et poolte poolt esitatud võrdlusmaterjal oli valdavas osas vaidlustatud allkirja väidetava kirjutamise lähedasest perioodist. Võrdlusmaterjali on mõlemad pooled kohtule ise esitanud. Ekspert tuvastas käekirjaekspertiisi tegemisel E. V. tervislikust seisundist ja vanusest tingitud iseärasusi, kuid lahkuminekud võrdlusmaterjaliga olid väga ilmsed. Ka tunnistajate O. P. ja V. P. ütlustest nähtuvalt oli E. V. l sel momendil tervis võrdlemisi hea, ainult jalad valutasid. Seega on vähetõenäolised järsud olulised muutused E. V. käekirjas. Kohtule esitatud kodusel testamendil märgitud E. V. isikukood (4220716530) ei ole õige. Kuna puuduvad usaldusväärsed tõendid, et kohtule
3 (4)
esitatud kodusele testamendile on alla kirjutanud testaatorina E. V. , ei vasta testament PärS § 23 lg 1 nõuetele. PärS § 93 kohaselt on testament tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud alustel, samuti kui testamendi kõik korraldused on arusaamatud, mõttetud või üksteisele vastukäivad või kui testament on muutunud tühiseks PärS § 86 ja 92 sätestatud alustel. TsÜS § 78 lg 1 kohaselt, kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm, peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 83 lg 1 kohaselt on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Kuna PärS § 23 lg 1 tuleneb testaatori kohustus kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul kodusele testamendile isiklikult alla kirjutada, asja materjalidest nähtuvalt on tõendatud, et testamendile ei ole alla kirjutanud testaator, mistõttu on testament PärS § 93, TsÜS § 83 lg 1 alusel seaduses sätestatud nõuete järgimata jätmise tõttu tühine. Kohus nõustub kostjaga, et viide pärimisseaduse § 26 lg 2,3 sätetele ei oma testamendi tühisuse tunnustamise aspektist tähtsust. Hageja on esitanud sisuliselt koduse testamendi seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühisuse tunnustamise nõude. Eeltoodud tõendite alusel ja asjaoludel kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning tunnustada 7.mail 2005.a. koostatud E. V. koduse testamendi tühisust. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Tartu Maakohtu 10.jaanuari 2006.a. määrusega on määratud G. -M. K. le tema huvide kaitseks riigi arvel esindajaks advokaat Valli Kallaste (tl 30-31). Riigi õigusabi seaduse § 22 lg 1 kohaselt riigi õigusabi andmise otsustanud kohus määrab riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks pärast õigusteenuse lõpetamist advokaadi esitatava taotluse alusel. Advokaat Valli Kallaste on esitanud taotluse määrata G. -M. K. le osutatud õigusabi tasuks 3880 krooni (tl 86). Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud, arvestatud taotluses toodud motiive ja advokaat Valli Kallastele tuleb määrata käesolevas asjas riigi õigusabi tasuks 3880 krooni. Riigi õigusabi seaduse § 24 lg 1 kohaselt korraldab kohtulahendi alusel riigi õigusabi kulude väljamaksmist riigi õigusabi osutanud advokaadile advokatuur. Kohtunik:
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.