Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

lepingu raha kasutamise kohta. EML on kohustatud jagama toetusi klubide vahel vastavalt kehtestatud kriteeriumidele. Kostja on kinnitanud 29.09.2000.a toetuste eraldamise põhimõtted. Hageja esitas kostjale 30.11.2001 laste nimekirja. 25.01.2002 sai hageja EML tegevdirektorilt kirja, kus kostja nõudis lisaandmeid liikmete kohta hiljemalt 28.01.2002. kuna EML juhatuses tuleb arutamisele noortespordi toetuse eraldamine. Hageja saatis 28.01.2002 kirja kostjale ja teatas, et ta on vastavalt EML kinnitatud põhimõttele täitnud nõuded noortele toetuse saamiseks ning et hageja president on haige ja temal ei ole füüsilist võimalust valmistada maleklubi liikmete lisanimekirja sünniaegade ja aadresside kohta. Hageja ainus seaduslik esindaja viibis 04.01.2002 kuni 09.05.2002 haiguslehel. Hageja väiteil avaldati kostja koduleheküljel, et EML juhatuse 13.02.2002 otsusega jäeti hagejale eraldamata noortespordi toetuse raha kuna hageja ei esitanud nõuetekohast klubi liikmete nimekirja. Hageja leiab, et kostja nõue esitada liikmete nimekiri koos aadressidega on seadusevastane isikuandmete kaitse seaduse (IKS) lähtuvalt § 4 lg 2 ja § 8 lg 1 p 1-5. Hageja on seisukohal, et EML liikmed pidid saama noortespordi toetuse pearaha 29.09.2000 põhimõtete alusel. EML juhatus on oma 13.02.2002.a. otsusega hagejale pearaha eraldamata jätmisega pannud hageja võrreldes teiste EML liikmetega ebavõrdsesse olukorda ja sellega rikkunud võrdsuse põhimõtteid, mis on põhiseadusega kaitstud hüve. Hageja palub tunnistada kehtetuks EML juhatuse 13.02.2002 otsus mitte eraldada hagejale pearaha ja kohustada kostjat määrata hagejale pearaha. Kostja vastuväited

teatist, kus palus nõuetekohane nimekiri esitada, kuid hageja seda millegipärast ei teinud. Seega seadis hageja end ise olukorda, kus pearaha eraldamine talle osutus võimatuks. Tähelepanuvääriv on ka asjaolu, et hageja ise on nõustunud oma 28.01.2002.a. e-mailis kostjale esitama viimase poolt nõutud andmed, kuid pole seda siiski teinud. Hageja seadusliku esindaja haigus perioodil 04.01.2002 kuni 09.05.2002 ei saanud olla takistuseks, sest 28.01.2002.a. hageja ju reageeris kostja nõudmistele ning hageja seaduslikul esindajal, kes oli ka maleklubis treener, ei tohtinuks olla mingit probleemi kostja nõuetele vastav nimekiri esitada – õpilaste andmed on klubi treeneril kindlasti arvutifailina olemas. Kohatu on ka hageja väide, et EML juhatus on oma 13.02.2002.a. otsusega hagejale pearaha mitte eraldada pannud hageja võrreldes teiste EML liikmetega ebavõrdsesse olukorda ja sellega rikkunud võrdsuse põhimõtteid, mis on põhiseadusega kaitstud hüve. Kostja on seisukohal, et EML juhatus pole seadnud hagejat halvemasse olukorda kui teised EML liikmesklubid ega ole ka rikkunud võrdsuse põhimõtet. Kõigile klubidele saadeti 09.11.2001.a. ühesuguse sisuga kirjad, kus paluti hiljemalt 01.12.2001.a. esitada kostjale klubi liikmete nimekiri, mis tuli allkirjastada klubi juhi poolt ning milles pidid sisalduma andmed klubi liikmete nimede, sünniaja, aadressi ja klubi liikmeks astumise aja kohta; samuti paluti ära märkida noorliikmed. Kõik teised EML liikmed seda ka tegid, kuid hageja mitte ning seda vaatamata kostja täiendavatele meeldetuletustele 05.12.2001.a. ja 25.01.2002.a. Kuna hageja eiras EML korraldusi, siis ei olnud kostjal võimalik hagejale noortetoetuse pearaha eraldada. Ainetu on hageja väide ebavõrdsest kohtlemisest, sest tingimused pearaha saamiseks olid kõigile maleklubidele ühesugused. Kohtu põhjendused

tegelejate arv) riikliku statistika alusel. Sama määruse § 13 lg 2 järgi Kultuuriministeerium teatab spordialaliitudele nende spordialale eraldatava toetuse suuruse, mille piirides spordialaliit teeb ettepaneku toetuste saajate ning suuruse kohta, olles eelnevalt oma juhatuse poolt kinnitanud spordiklubidele ja –klubidele spordiala siseselt toetuse saamise kriteeriumid. Spordialaliit võib enda kasutusse jätta kuni 25% eraldatavast summast tsentraalse noortespordi ürituste korraldamiseks ja suurematel tiitlivõistlustel osalemiseks ning keskse õppetöö organiseerimiseks (t lk 17). AvTS § 5 lg 3 p 2 kohaselt teabevaldajaga võrdsustatakse mittetulundusühing, sihtasutus või äriühing, mille liige, asutaja või milles osaleja on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või avalik-õiguslik juriidiline isik, – teabe osas, mis puudutab riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest eraldatud vahendite kasutamist. IKS § 8 lg 1 p 5 (01.01.2002 redaktsioonis) kohaselt mittedelikaatsete isikuandmete töötlemine on lubatud ilma isiku nõusolekuta, kui töötlemise eesmärk on üldiste huvide või vastutava töötleja õigustatud huvide või kolmanda isiku, kellele andmed üle antakse, õigustatud huvide arvestamine, kui isiku huvid ei ole olulisemad. IKS § 9-1 p 2 (01.01.2002 redaktsioonis) kohaselt avalikku huvi silmas pidava ülesande täitmine, mis on seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktiga pandud vastutavale töötlejale või kolmandale isikule, kellele andmed üle antakse. Kultuuriministeeriumi ja EML vahel on 13.02.2002 sõlmitud riigieelarvest eraldatud toetuse kasutamise lepingu p 3.4 on tõendatud, et EML on kohustatud esitama Kultuuriministeeriumile juhatuse otsuse koopia noortespordi raha jaotamisest hiljemalt 15.02.2002 (t lk 18). Argumenteeritud on kostja positsioon, et EML on riigi poolt jagatava noortesporditoetuse osas teabevaldajaks avaliku teabe seaduse (AvTS) § 5 mõttes ning on kohustatud Kultuuriministeeriumile (kui riigi poolt volitatud isikule noortesporditoetuste osas) andma informatsiooni riigieelarvest eraldatava raha sihipärase kasutamise kohta. Seega on põhjendatud kostja nõue hagejalt isikuandmete saamiseks, et tagada noortespordi raha objektiivne jagamine tuginedes IKS § 8 lg 1 p 5 ja § 9-1 p 2.

09.11.2001 ja 05.12.2001 kirjadele nõuetekohast nimekirja (t lk 21). Kohus asub seisukohale, et hageja võinuks ebaselguse lahendada HO mõistlikult. Hageja möönab 28.01.2002 elektroonilises kirjas EML-ile, et ta on haige, kuid veebruarikuus lubas valmistada maleklubi liikmete nimekirja koos sünniaegade ja aadressidega ja esitada kostjale vajalikud andmed (t lk 22-23). 28.01.2002 elektroonilises kirjas ei püstitanud hageja küsimust noorte isikuandmete esitamise ebaseaduslikkusest. EML juhatuse 13.02.2002 otsusega Noorte raha jagamise kriteeriumid 2002.aastaks on leidnud kinnitust, et pearaha eraldati vastavalt esitatud nimekirjadele klubidele, kus töötavad treenerid (v.a. MK O , sest vaatamata saadetud kolmele järelepärimisele, ei saatnud O.G nõuetekohast klubi liikmete nimekirja) ning sportlike tulemuste ja sportlike tulemuste alusel eraldatavat rahvusvaheliste tiitlivõistluste toetusraha teiste hulgas ka P.K M ja MK TV nimekirjades olevatele lastele ning MK-le ORG tulemuste eest (t lk 24, 2628, 76-78). Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 1 kohaselt kohus võib mittetulundusühingu liikme või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 108 (kuni 01.07.2002 redaktsioonis) sätetele tuleb tsiviilõiguste teostamisel ning tsiviilkohustuste täitmisel toimida heas usus, õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti siis, kui õiguse teostamse eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kohus asub seisukohale, et hageja ei ole tsiviilõiguste teostamisel ning tsiviilkohustuste täitmisel toiminud heas usus, arvestades asjaolu, et hageja ülesanne on kaitsta laste huve ja tagada lastele spordialaga tegelemine. Seega pidanuks hageja esitama maleklubis treenivate noormaletajatelt sünniajad ja aadressid kostjale. Juhul, kui EML liige vastavaid andmeid ei esita, ei saa EML veenduda, et raha eraldatakse õigesti. Ebaõige on hageja väide, et EML juhatus on oma 13.02.2002.a. otsusega pearaha mitte eraldada pannud hageja võrreldes teiste EML liikmetega ebavõrdsesse olukorda ja sellega rikkunud võrdsuse põhimõtteid, mis on põhiseadusega kaitstud hüve. Kõigile klubidele saadeti 09.11.2001.a. ühesuguse sisuga kirjad, kus paluti hiljemalt 01.12.2001.a. esitada kostjale klubi liikmete nimekiri, mis tuli allkirjastada klubi juhi poolt ning milles pidid sisalduma andmed klubi liikmete nimede, sünniaja, aadressi ja klubi liikmeks astumise aja kohta; samuti paluti ära märkida noorliikmed. Kõik teised EML liikmed seda ka tegid, kuid hageja mitte (ning seda vaatamata kostja täiendavatele meeldetuletustele 05.12.2001.a. ja 25.01.2002.a.). Kuna hageja eiras EML korraldusi, siis ei olnudki kostjal võimalik hagejale noortetoetuse pearaha eraldada. Ainetu on hageja väide ebavõrdsest kohtlemisest, sest tingimused pearaha saamiseks olid kõigile maleklubidele ühesugused. Asjaolu, et hageja seaduslik esindaja oli haige ajavahemikul 04.01.2002 kuni 02.05.2002, on tõendatud (t lk 23). Küll aga pidanuks hageja korraldama M klubi tööd nii, et olnuks töötajad, kes tegelenuks M klubi tööga ja kaitsnuks klubi liikmete huve. Kohus asub seisukohale, et eeltoodud tõenditega on leidnud kinnitust, et EML juhatuse 13.02.2002 otsus Noorte raha jagamise kriteeriumid 2002.aastaks on õiguspärane. Seega

ei tõusetu pearaha määramise küsimust. Kohus leiab, et hagi on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata.

Viivi Villemson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.