TS kaebus kohtutäitur Kaire Põltsi 07.07.2016 otsuse peale täiteasjas nr 025/2016/1804
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16. veebruari 2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
TS määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
nende Avaldaja: TS (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Annika Tõlgo Puudutatud isik I (sissenõudja): Hillo Kinnisvara OÜ (registrikood 312144626), lepinguline esindaja vandeadvokaat Merilin Valdmaa Puudutatud isik II: Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 16. veebruari 2017 määrus muutmata.
2.TS määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord ja selgitused Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.TS (avaldaja) esitas 05.08.2016 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Kaire Põltsi (edaspidi: kohtutäitur) 07.07.2016 otsuse peale täiteasjas nr 025/2016/1804. Avaldaja hinnangul ei vastanud kohtutäituri toiming kinnisasja äravõtmiseks ja avaldaja väljatõstmiseks Harju Maakohtu 20.04.2016 määrusega kinnitatud kompromissis (edaspidi: täitedokument) toodud resolutsioonile. Täitedokumendi resolutsiooni p 1.1 sätestab, et avaldaja vabastab ruumi asukohaga Lühike jalg 6A/Pikk jalg 5 valduse 14 päeva jooksul alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest, paigaldades ajutise ukse oma kinnistu piirile. Täitedokumendis ei ole märgitud, et avaldaja tõstetakse välja, kui ta ei täida kohtumäärust ja ei anna Hillo Kinnisvara OÜ-le (puudutatud isik I) valdust üle. Väljatõstmine peab olema täitedokumendis expressis verbis märgitud. Kinnisasja valdab tasuta kasutamise lepingu alusel AS Finest Group ja iseseisval alusel lahusvarana kaebajast ÜS. Nende isikute valdusõigus on käesoleva hetkeni kehtiv ja täitedokumendiga ei ole seda lõpetatud. Avaldaja on andnud vaidlusaluste ruumide valduse kolmandatele isikutele, kes teostava täitedokumendi reolutsioonis märgitud töid. Avaldaja palus lõpetada täitemenetluse täiteasjas nr 025/2016/1804.
2.Puudutatud isik I vaidles kaebusele vastu. Puudutatud isiku I hinnangul tuleneb täitemenetluse seadustiku (TMS) §-st 8 kohtutäituri õigus ise teha täitemenetluses vajalikke toiminguid, sh rakendada väljatõstmist ilma, et täitedokument seda otsesõnu väljendaks. Vastasel juhul ei ole kompromissimäärust täita võimalik, mh olukorras, kus avaldaja pahatahtlikult ei vabasta ruume kompromissimääruses märgitud tähtaja jooksul. AS Finest Group ja ÜS on kolmandad isikud, kellel on võimalus esitada omapoolsed seisukohad kohtutäituri otsuse osas juhul, kui see neid puudutab. Praegusel juhul ei ole kolmandad isikud seda teinud, mistõttu tuleb avaldaja seisukohad kolmandate isikute valduse osas jätta tähelepanuta.
3.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Avaldajal tuleb täitedokument täita mitte TMS § 180 järgi, vaid TMS § 183 järgi. Kohtutäitur ei lahenda täiteasja läbiviimise raames avaldaja poolt viidatud ruumide kolmandatele isikutele andmisega seotud küsimusi ruumide üleandmisel. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
4.Maakohus jättis avaldaja kaebuse 16.02.2017 määrusega rahuldamata. Kohus jättis läbi vaatamata avaldaja taotluse täitemenetluste lõpetamiseks täiteasjas nr 025/2016/1804. Puudutatud isiku I menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku I kasuks välja menetluskulude hüvitise 574,14 eurot (resolutsiooni p-d 46). Maakohus kohustas avaldajat tasuma menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (resolutsiooni p 7).
5.Maakohtu põhjenduste kohaselt vastab täitedokument TMS § 2 lg 1 p-s 1 sätestatud tunnustele. Maakohtu hinnangul on täitedokumendi resolutsiooni p 1.1 üheselt arusaadav, ajalises ja ruumilises mõttes piisava detailsusega piiritletud. Täitemenetluse algatamine on seega õiguspärane.
6.Avaldaja on võtnud endale täitedokumendi resolutsiooni p-s 1.1 kohustuse kindlaksmääratud toimingu tegemiseks, mida saab teha täitedokumendi järgi üksnes avaldaja ise. Seega on põhjendatud kohtutäituri seisukoht, et avaldajal tuleb täita täitedokument mitte TMS § 180, vaid TMS § 183 järgi. Kohtutäituril puudub formaliseerituse põhimõttest tulenevalt kohustus ja ka õigus kontrollida sissenõudega
seonduvaid asjaolusid, muu hulgas ruumide kolmandatele isikutele andmisega seotud õiguslikke küsimusi.
7.Avaldaja on palunud lõpetada täitemenetluse nr 025/2016/1804. Maakohtu hinnangul ei ole avaldaja poolt taotletavat eesmärki võimalik saavutada, sest tulenevalt TMS §-s 48 toodud alustest lõpetab täitemenetluse kohtutäitur, mitte kohus. TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jättis maakohus avaldaja taotluse täitemenetluse lõpetamiseks läbi vaatamata.
8.Kohtutäituri menetluskulud jättis maakohus tulenevalt TsMS § 175 lg-st 31 kohtutäituri enda kanda. Kõik ülejäänud menetluskulud jättis kohus tulenevalt TsMS § 172 lg-test 1 ja 10 avaldaja kanda. Maakohus rahuldas puudutatud isiku I taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja mõistis avaldajalt puudutatud isiku I õigusabikulude katteks 574,17 eurot (ilma käibemaksuta). Puudutatud isiku I lepingulisel esindajal kulus esindamiseks 4 tundi ja 56 minutit ning see aeg on kohtu arvates põhjendatud. Tegu on kohtu hinnangul võrdlemisi keeruka õigusliku vaidlusega, mille lahendamiseks vajas puudutatud isik I ilmselgelt õigusteadmistega esindaja abi. Esindaja tunnihind 130 eurot on tavapärane. Kohus määras, et avaldajal tuleb tasuda puudutatud isikule I menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Avaldaja määruskaebus
9.Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada resolutsiooni p-de 4-7 osas ja teha tühistatud osas uue määruse, millega jätta puudutatud isiku I menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata.
10.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei arvestanud maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel avaldaja vastuväidetega. Maakohtu määrus ei ole vaidlustatud osas põhjendatud. Puudutatud isiku I menetluskulud on tekitatud asjatult. Kohtutäituri otsuse tühistamise menetluses on huvitatud isikuteks võlgnik ja kohtutäitur. Seega puudus puudutatud isiku I arvamuste esitamiseks vajadus. Seega ei olnud tegemist TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalike kuludega.
11.Puudutatud isiku I menetluskulud on ka ülepaisutatud. Hagita menetluses, milles puudutatud isikul I ei olnud menetluslikku rolli, on tunnihind 130 eurot liiga kõrge. Maakohus ei ole põhjendanud, miks on selline tunnihind maakohtu arvates tavapärane. Menetluse edasine käik
12.Puudutatud isik I vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kohtutäitur ei esitanud avaldaja määruskaebusele seisukohta.
13.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
14.TsMS § 651 lg 1 ja § 659 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
15.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. TsMS § 654 lg 6 ja § 659 alusel ei korda ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi.
16.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus esmalt, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 09.03.2016 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 14). Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule kolleegiumi arvates praegusel juhul ette heita ei saa.
17.Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja väidetega, mille kohaselt on puudutatud isiku I seisukohad esitatud kohtumenetluses asjatult. Puudutatud isik I on vastuses määruskaebusele korrektselt osundanud, et vastupidiselt avaldaja väidetele on Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-3-1-04 selgitanud, et tsiviilasi, milles lahendatakse kohtutäituri otsuse tühistamise küsimust, puudutab nii võlgniku kui ka sissenõudja huve (vt Riigikohtu 24.03.2004 määrus tsiviilasjas nr 3-2-3-1-04, p 8). TMS § 5 lg 1 kohaselt on täitemenetluse osalisteks isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja), isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (võlgnik) ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. Kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebus tuleb nii kohtutäituril kui kohtul läbi vaadata täitemenetluse osaliste osavõtul ning täitemenetluse osalistel, kelle õigusi lahend kitsendab, on õigus kohtutäituri otsus ja kohtu määrus vaidlustada TMS-s ja TsMS-s sätestatud korras (TMS § 217 lg 3 koosmõjus TMS §-ga 218). Seega on puudutatud isiku I kui sissenõudja kaasamine tsiviilasja menetlusse põhjendatud ja avaldaja etteheide, et puudutatud isiku I õigusabikulud pole TsMS § 175 lg 1 mõttes vajalikud, on alusetu. Kohtumenetluses esindaja vahendusel osalemine on menetlusosalise õigus (TsMS § 217 lg 1). Juriidiline isik võib ajada kohtus asju seadusliku esindaja või lepingulise esindaja kaudu ning lepingujärgseks esindajaks kohtus võib muu hulgas olla advokaat (vt nt Riigikohtu 20.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-05, p 25).
18.Kolleegium ei nõustu avaldaja arvamusega, et puudutatud isiku I lepingulise esindaja tunnihind on ülepaisutatud. Riigikohus on senises kohtupraktikas pidanud põhjendatuks erineva suurusega tunnitasu – nii 120 eurot käibemaksuga või –maksuta, 147 eurot 49 senti (käibemaksuga, vt Riigikohtu 14.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13) ja ka 165 eurot (käibemaksuta, vt Riigikohtu 30.11.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-131-16). TsMS ei näe ette normi, mille kohaselt tuleks lepingulise esindaja ühe tööühiku hinda vähendada (st jätta osaliselt hüvitamata) põhjusel, et kohus menetleb tsiviilasja hagita menetluses. Avaldaja määruskaebus ei sisalda ringkonnakohtu hinnangul põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt.
19.Kolleegium ei nõustu avaldaja etteheitega, et maakohus on jätnud kohtumääruse nõuetekohaselt põhjendamata. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on maakohus hinnanud lepingulise esindaja kaasamise põhjendatust, menetlustoimingute vajalikkust ja esindaja tunnitasu põhjendatust piisavas ulatuses. Maakohtu järeldused on jälgitavad ja arusaadavad. Maakohtu põhjendustega mittenõustumine ei anna iseenesest alust maakohtu määruse tühistamiseks.
20.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Reet Allikvere