2-17-4871
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Ülle Raag
Määruse tegemise aeg ja koht
06.04.2017. a, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-17-4871
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei (asukoht Jakobi 23, Tartu 51006; e-post: [email protected]) esindaja: kohtutäituri asendaja Vladimir Kutšmei (epost: [email protected]); Puudutatud isikud:
Kohtutäitur Oksana Kutšmei avaldus täiteasjas nr 084/2016/1273 võlgniku Vxxxx Lxxxxxxx nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse ja maatükile sisenemiseks ning seal viibimiseks
ning viibida seal vara ostuhuvilistele tutvustamiseks vajaliku aja jooksul kinnisasja osa suhtes esimese ja vajadusel iga järgneva enampakkumise väljakuulutamise korral vähemalt kahel korral enne enampakkumise algust võlgnikule avalikult etteteatatud aegadel. Menetluskulude jaotus Jätta asja menetluskulud Vxxxx Lxxxxxxx kanda. Hüvitatavaid menetluskulusid ei ole. Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisest.
telefoni teel palunud kinnisasjaga tutvumist, kuid võlgnik on avaldanud, et ei viibi Eestis ja ei ole kohal ka kedagi teist, kes saaks võimaldada kinnisasjaga tutvumist. Võlgnik on selgesõnaliselt väljendanud, et ei võimalda varaga tutvumist. Kohtutäituril on alust arvata, et käesolevas menetlustes ei tee võlgnik ka edaspidi kohtutäituriga vajalikul määral koostööd ega võimalda vabatahtlikult tutvuda varaga arestimistoimingu läbiviimiseks ega tutvustada sundtäitmise käigus võõrandatavat vara ostuhuvilistele. Kohtutäitur on seisukohal, et võlgnikule on tingituna asjaolust, et ta viibib välismaal, võimaldatud mõistlik aeg kinnisasja tutvustamiseks või tutvustamise korraldamiseks. Kuna võlgnik ei ole seda võimaldanud, siis peab kohtutäitur vajalikuks taotleda kohtult luba siseneda võlgniku omandis ja vähemalt kaudses valduses olevale kinnisasjale vara ülevaatamiseks ja selle ostuhuvilistele tutvustamiseks.
Kohus leiab, et kohtutäituri avaldus loa saamiseks võlgniku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse ja maatükile sisenemiseks ning seal viibimiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tegi täitisregistri andmete alusel kindlaks, et 11.05.2016. a on Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei alustanud sissenõudja Jxxx Pxxxxx avalduse alusel täitemenetluse täiteasjas nr 084/2016/1273 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 03.08.2015. a määrusega tsiviilasjas nr 215-1371 kinnitatud kompromissi alusel Vxxxx Lxxxxxxx poolt Jxxx Pxxxxxxx tasumisele kuuluva võla ja viivise sissenõudmiseks. Täitemenetluses tasumata nõude jääk on 35 351 eurot, millele lisandub kohtutäituritasu summas 3817,91 eurot ja menetluse algatamise tasu summas 19,16 eurot. Puudub vaidlus selle üle, et võlgnik ei ole nõuet temale vabatahtlikuks täitmiseks antud aja jooksul täitnud ning kohtutäitur on otsustanud pöörata sissenõude võlgniku kinnisasjale, s.o mõttelisele osale kinnistust, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 140 lg 1 kohaselt võib sissenõudja nõude täitmiseks pöörata sissenõude kinnisasjale, kui võlgnik on kantud kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse. Kohus kontrollis kinnistusregistri andmete alusel, et Vxxxx Lxxxxxxx on kantud kinnistusraamatusse 1⁄2 mõttelise osa kinnistust, nimetusega xxxxxxxx, registriosa numbriga xxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, omanikuna.
Seega on nimetatud võlgniku kinnisasjale täitemenetluses sissenõude pööramine TMS § 140 lg 1 alusel lubatav. Kohtutäituri avaldusest nähtuvalt ja arvestades TMS §§-e 85 ja 137 on kohtutäituril vaja siseneda võlgniku kinnisasjale selle hindamiseks, arestimistoimingu läbiviimiseks ja ostuhuvilistele müüdava vara tutvustamise eesmärgil. Koos kohtutäituriga tuleb lubada siseneda ka täitetoimingus osalevatel isikutel (sh ostuhuvilistel ja manukatel). TMS § 28 lg 1 kohaselt võib kohtutäitur siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks. Sel juhul on kohtutäituril õigus avada või lasta avada suletud maja- ja korteriuksi ning hoiuruume. TMS § 28 lg 2 näeb ette, et võlgniku nõusolekuta võib tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel. Riigikohus on 29.12.2010. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-140-10 (p 14) leidnud, et TMS § 28 lg 2 alusel võib kohus anda loa võlgniku ruumidesse siseneda ka juhul, kui see on vajalik selleks, et määrata kindlaks võlgnikule kuuluva kinnisasja hind. 13.05.2015. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-15 (p 12) on Riigikohus leidnud, et loa võib kohtutäiturile anda ka selleks, et siseneda koos ostuhuvilistega võlgniku ruumidesse, kui sisenetakse võlgniku ruumide ostuhuvilistele tutvustamise eesmärgil. Selline tõlgendus on kolleegiumi hinnangul mh võlgniku huvides, sest võib kaasa tuua enampakkumisel osalejate arvu suurenemise ning seeläbi ka müügihinna tõusu (ja sellega võla, sh ka viivise vähenemise). Antud juhul ei ole vaidlust selle üle, et võlgnik Vxxxx Lxxxxxxx ei ole andnud kohtutäiturile nõusolekut tema omandis ja vähemalt kaudses valduses olevale kinnisasjale ja selles asuvatesse ruumidesse sisenemiseks ning seal viibimiseks. Kohtutäituri avaldusest nähtuvalt on võlgnik korduvalt vastava nõusoleku andmisest ja kinnisasjale sisenemise või seal viibimise võimaldamisest keeldunud. Kohtu küsitlemisel kinnitas võlgnik, et ei ole nõus andma kohtutäiturile nõusolekut tema kinnisasjale sisenemiseks ja seal viibimiseks. Samas ei esitanud võlgnik selliseid väiteid või argumente, mille esinemisel võiks täitemenetluses tema kinnisasjale sissenõude pööramine ja sellega seotud kohtutäituri õiguste teostamine, sh vara hindamise- või arestimistoimingud ja ostuhuvilistele tutvustamine, olla välistatud. Võlgniku Vxxxx Lxxxxxxx küsitlemisest selgus, et võlgniku enda tegevus kinnisasja müümiseks täitemenetluse väliselt, ei ole pika aja jooksul- aasta jooksul- tulemust andnud. Seega ei saa arvestada võlgniku sooviga täitemenetlust jätkuvalt mitte läbi viia. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kohtutäituri avaldus tuleb rahuldada ja anda kohtutäiturile luba võlgniku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse ja maatükile sisenemiseks ning seal viibimiseks vara hindamise, arestimistoimingu läbiviimise eesmärgil ning tema valduses olevatesse ruumidesse ja maatükile sisenemiseks ning koos täitetoimingus osalevate isikutega (sh ostuhuvilised ja/või manukad ja/või politseiametnikud) vara ostuhuvilistele tutvustamise eesmärgil. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse, menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 172 lg 1 näeb ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Antud juhul rahuldas kohus kohtutäituri avalduse, mis oli esitatud põhjusel, et võlgnik ei andnud täitemenetluses vabatahtlikult nõusolekut tema valduses olevale kinnistule ja selles asuvatesse ruumidesse sisenemiseks ja seal viibimiseks. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades
on õiglane jätte menetluskulud võlgniku kanda. Kohtule ei ole teada menetluskulude tekkimist teistel menetlusosalistel, nende tekkimise võimalused puuduvad ning teised menetlusosalised ei ole ka menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seetõttu ei määra kohus kindlaks võlgniku poolt hüvitatavate menetluskulude suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.