Saata kohtumäärus poolte lepingulistele esindajatele teadmiseks.
1 (7)
2-16-6308 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.20. aprillil 2016 esitas KÜ Hommiku (hageja) Viru Maakohtule hagi E P’i (kostja) vastu korteriomandi sundvõõrandamise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt kostja elab koos oma tütre N P’iga korteris xxxx. Kostja koos oma tütrega terroriseerib teisi majaelanikke ja häirivad oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite kasutamist. Nad igapäevaselt karjuvad kaaselanike peale, olenemata kellaajast, rikuvad pidevalt öörahu, kasutades venekeelseid rämedaid sõimusõnu ning laamendades ja pekstes metalltoruga vastu seinu ning radiaatoreid. Kostja ja tema tütar sülitavad kaaselanike postkastide peale, urineerivad keldrikorruse põrandale, lõhuvad kaaskodanike ning nende endi vara. Kostja akende ette on seetõttu paigaldatud vineerid. Kostja ja tema tütar ähvardavad teisi majaelanikke, mis on näha ja kuulda video salvestitelt.
3.Samuti on kostja esitanud valekaebusi kaaskodanike suhtes. Ühe valekaebuse tagajärjel algatati 21.03.2006 kriminaalmenetlus hageja juhatuse esimehe O K suhtes KarS § 121 tunnustel, mis lõpetati asjaoludel, et isik polnud sellel kuupäeval ning kellaajal isegi xxxx, kus väidetavalt ta kostjat lükkas ning kostjale tervisekahjustusi tekitas.
4.Kostja ebaseadusliku käitumise ja tegevuse tõttu on majaelanikud olnud sunnitud korduvalt pöörduma politseisse, aastatel 2005-2011 kostja ebaseadusliku käitumise tõttu on politseisse pöördutud 9 korral. Korteriühistu juhatus on samuti korduvalt pöördunud Tapa Vallavalitsuse poole abi saamiseks. 10.07.2015 edastati Tapa Vallavanemale KÜ Hommiku 2 elanike poolt fikseeritud kostja ja tema tütre kodurahu rikkumised. Kostja on sõimanud korteriomanike mõrtsukateks, värdjateks ning et nemad kõik peavad kärvama. Korteri xxxx omanik on kirjutanud, et kostja lubas nad ära tappa, oli väga agressiivsed ning korteri xxxx elanikud ei julgenud oma korterist välja tulla.
5.Korteriomanikud on häälteenamusega käesoleva nõude esitamise üle otsustanud ning on otsuse edastanud ka kostjale. Kostja ei ole nõus korteriomandit võõrandama, hoolimata sellest, et vastav otsus on kostjale edastatud tähitud kirjaga ning kostjat on otsusest teavitatud ka suusõnaliselt.
6.Hageja palus vastavalt KOS § 14 lg 1, lg 3 sundvõõranda kostja korteriomand xxxx ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
MENETLUSE KÄIK
7.21. juunil 2016 kostja esitas riigi õigusabi taotluse. Viru Maakohtu 13.07.2016 kohtumäärusega anti kostjale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohtumääruse võttis täitmisele vandeadvokaat Marje Mängel.
KOSTJA VASTUVÄITED
8.21. juunil 2016 ja 10 augustil 2016 esitatud vastuses kostja teatas, et üldkoosolekust võttis osa 17 omanikku, ülejäänud andsid volitused juhatuse esimehele ja juhatuse esimees võttis korteriomanike 2 (7)
2-16-6308 asemel otsused kostja vastu sellepärast, et esimees ei ole aus ja objektiivne, ta suhtub kostjasse ja tema tütresse vaenulikult ja ise levitab laimu. Tegelikult kostja ja tema tütar on terve mõistusega inimesed, nad käituvad adekvaatselt, nad ei ole kedagi tülitanud, nad ei ole agressiivsed ega ohtlikud, nad ei ole konfliktide initsiaatorid. Kostja teatas, et tema korter on halvas seisundis ja vajab kapitaalremonti, selle on raske võõrandada ja vahetada ja kui seda õnnestub teha, siis see võtab palju aega. Kostja palus anda talle võimalus elada oma korteris, vastasel juhul palus kostja kohtu kaasabi selleks, et Tapa vald annaks talle võimaluse elada sotsiaalmajas.
9.16. septembril 2016 esitatud vastuses kostja esindaja riigi õigusabi korras hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt Riigikohus on selgitanud, et kuna kõik korteriühistu liikmed on ühtlasi korteriomanikud, siis on võõrandamise otsuse vastuvõtmiseks ühistu üldkoosolekul nõutav, et korteriühistu üldkoosolekul osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole kaasomandiosadest ja otsuse poolt on enamik üldkoosolekul osalejatest (otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-04, p 17). Hageja ei ole esitanud kinnistusraamatu väljavõtet, kus nähtuksid xxxx elamu korteriomandite omanikud/KÜ liikmed, millest tulenevalt nimetatud asjaolu kontrollida ei ole võimalik.
10.Kostja viidates KOS § 14 lg 2 p 3, lg 5 leidis, et hagimenetluses võõrandamisnõude tingimuslikuks materiaalõiguslikuks eelduseks on, et korteriomanik on oma kohustuse rikkumisest teadlik, samuti talle on esitatud kohtuväliselt omandi võõrandamise nõue ning juhul kui ta seda kohtuvälist võõrandamise nõuet ei täida. Hagiavalduse kohaselt hageja 30.11.2015 toimunud üldkoosolekul otsustati nõuda kostjalt korteriomandi võõrandamist seoses majaelanike järjepideva kiusamise ja terroriseerimisega ning eelnevalt ei ole hageja kostjale kohtuvälist võõrandamisnõuet esitanud ning selle vabatahtlikuks täitmiseks mõistlikku tähtaega andnud, mistõttu on täitmata KOS § 14 lg 5 kohaldamise materiaalõiguslikud eeldused. Veelgi enam, hageja ei ole kostjat teavitanud ka üldkoosoleku otsusest, kuigi esitab kohtule tähtkirja väljastusteate, millel olev allkiri ei kuulu kostjale; kostja ei olnud 30.11.2015 üldkoosolekust, selle päevakorrast ning toimumise ajast ja kohast teadlik; 30.11.2015 otsust ja selle protokolli kostjale ei antud ning selle olemasolust sai ta teada alles käesoleva hagiavalduse ja selle lisade kättesaamisel.
11.Korteriomandi võõrandamise nõue on omandiõiguse puutumatuse tõttu äärmuslik abinõu ning esitatud hagiavaldusest järeldub hageja kättemaksusoov ning kergekäelisus ebameeldivast elanikust vabanemiseks, samuti korteriühistu esimehe aastatepikkune viha.
HAGEJA SEISUKOHT
12.18 oktoobril 2016 esitatud seisukohas hageja rõhutas, et probleemid kostjaga on tekkinud aastaid tagasi ning et kostja tegevusest on häiritud kõik majaelanikud. Kostja juhatuse liige O K ei oma isiklikku viha kostja vastu, tegemist on tavapärase juhatuse liikme toiminguga, kes viib ellu kõrgema organi otsust
MENETLUSE KÄIK
13.Kohus arutas asja 30.11.2016 toimunud kohtuistungil. Kohtuistung lükati edasi ja kostjale tehti ettepanek korteriomandi väljavahetamise kaalumiseks või selle kostja poolt võõrandamiseks.
14.13.02.2017 toimunud kohtuistungil hageja esindaja toetas hagi ja teatas, et kostja käitumine ei ole muutunud, kostja jätkab senist tegevus ja et majaelanikud tahavad kostjast vabaneda. Esindaja nõustus saavutama kostjaga kokkulepet korteriomandi vabatahtliku võõrandamise lubamises. Kostja 3 (7)
2-16-6308 esindaja teatas, et hagi rahuldada ei ole võimalik, sest korteriomandi võõrandamist hageja nõudnud ei ole. Kostja esindaja tahaks saavutada hagejaga sellist kokkulepet, et kostja koliks korterist ära maikuu lõpuks. Esindajad nõustusid tsiviilasja edasi kirjalikus menetluses lahendamisega. Kohus määras neile tähtaja kokkuleppe saavutamiseks kuni 16.03.2017 ja kokkuleppe mittesaavutamisel asjas võimalike lõplike seisukohtade esitamiseks kuni 20.03.2017.
POOTE TÄIENDAVAD SEISUKOHAD
15.01. märtsil 2017 esitatud seisukohas teatas hageja, et asjas kompromissi sõlmimine on välistatud. Hageja juhtis kohtu tähelepanu, et hageja on edastanud üldkoosoleku otsuse väljastusteatega, millel on kostja allkiri. Kui kostja soovib seda vaidlustada, siis peab ta ise taotlema käekirja ekspertiisi tegemist. Hageja on nõus väljastusteate originaali väljastama ekspertiisiasutusele. Hageja on edastanud kostjale palve vabatahtlikuks korteri müümiseks, millele kostja vastanud ei ole. Seega on alusetu väita, et hageja pole enne kohtusse pöördumist kostjat teavitanud korteri sundvõõrandamise otsusest. Samuti on alusetu väita, et hageja pole andnud kostjale mõistlikku tähtaega korteri müümiseks vabatahtlikult, sest kostja sai üldkoosoleku otsuse koos saatekirjaga kätte 23.01.2016, mida kinnitab väljastusteade. Hagiavaldus esitati kohtusse alles 18.04.2016, seega kolm kuud hiljem. Hageja nõustub kohtuotsuses klausliga, et peale kohtuotsuse jõustumist võib sundtäitmist alustada kahe kuu möödumisel, mis annaks kostjale võimaluse korter müüja vabatahtlikult ja võimalikult soodsamatel tingimustel, sest ilmselgelt sundtäitmisel toimub enampakkumine, kus võib korteri hind olla turuhinnast madalam, samuti lisanduvad ka täitmiskulud.
16.20. märtsil 2017 esitatud lõplikus seisukohas kostja esindaja on arvamusel, et 30.11.2015 üldkoosoleku otsuse kohaselt KÜ Hommiku 2 esitab korteriomandi xxxx suhtes sundvõõrandamise hagiavalduse seoses majanaabrite järjepideva kiusamise ja terroriseerimisega ning volitab KÜ Hommiku 2 esindama antud kohtuvaidluses Õigusbüroo Iustus. Ühtegi teist otsust, kus kostjale oleks esitatud KOS § 14 lg 1 kohane korteriomandi võõrandamisnõue, vastu ei võetud ning kostjale korteriomandi vabatahtlikuks võõrandamise võimalust ei antud. Hageja poolt on täitmata KOS § 14 lg 5 kohaldamise eeldus, s.o puudub üldkoosoleku otsus, millega oleks kostjale esitatud KOS § 14 lg 1 kohane võõrandamisnõue. Lisaks 30.11.2015 üldkoosolekul otsustati korter xxxx korteriomandi suhtes umbisikuliselt (s.t. nimeliselt kohustatud isikut näitamata) sundvõõrandamise hagiavalduse esitamine, mis lubaks järeldada, nagu annaks üldkoosoleku otsus õiguse esitada ükskõik millise korter xxxx omaniku vastu hagiavalduse (s.t. ka juhul, kui selleks ei ole E P). KÜS § 13 lg 3 kohaselt on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Hageja poolt on täitamata menetluslikud sundvõõrandamisnõude esitamise eeldused. Kostja sai 30.11.2015 üldkoosoleku otsusest teada hagiavalduse kättesaamisel, millega kostjalt võeti KÜS § 13 lg 3 sätestatud õigus kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates pöörduda korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kohtusse.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
17.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja ja tema esindaja vastustega hagile ja poolte seisukohtadega, kuulanud ära poolte esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
18.Hagiavalduse juurde lisatud kinnistusosakonna elektroonilise väljavõtte kohaselt E P (kostja) on korteriomandi xxxx, registriosa nr xxxx, üldpinnaga 39,1 m 2, omanik (I kd , t.lk. 188, II kd 53, 56, 4 (7)
2-16-6308 67, 72), mis rahvastikuregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on ka kostja registreeritud elukoht I kd, t.lk. 55). Hagiavalduse kohaselt elab nimetatud korteris koos kostjaga ka kostja täisealise tütar N P. Elumajas on moodustatud korteriühistu KÜ Hommiku 2 (kostja), mis kanti registrisse 02.11.2005 (I kd, 73, 74, 165-185). Pooltel ei vaidlust eeltoodud asjaolude üle.
19.Korteriomaniku kohustused on sätestatud korteriomandiseaduse (KOS) § 11, mille lg 1 p 1 kohaselt korteriomanik on kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Hagiavalduse kohaselt kostja ja tema tütar N P igapäevaselt karjuvad kaaselanike peale, olenemata kellaajast, rikuvad pidevalt öörahu, kasutades venekeelseid rämedaid sõimusõnu ning laamendades ja pekstes metalltoruga vastu seinu ning radiaatoreid. Kuigi kostja oma 21.06.2016 ja 10.08.2016 vastustes seda omaks ei võta ja väidab, et kostja ja tema tütar terve mõistusega inimestena käituvad adekvaatselt, nad ei tülita kedagi, nad ega ole agressiivsed ega ohtlikud, siiski hageja poolt DVD plaatidel esitatud videomaterjalidega (I kd t.lk. 65A) on tõendatud, et kostja ja temaga koos elav tütar on väga argessiivse käitumisega, nad ropendavad ja vahet pidamata sõimavad majaelanike, karjuvad, millega rikuvad teiste majaelanike rahu ja takistavad teistel korteriomanikel oma korteriomandite tavapärast kasutamist.
20.Hageja nõudeks on kostja korteriomandi sundvõõrandamine ja hagi esitamisel on hageja tuginenud KOS § 15 lg 1 ja lg 3. Tsiviilkohtumenetluses seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 tulenevalt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 438 lg 1 ls 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus, kas esinevad seaduslikud alused hagiavalduse rahuldamiseks.
21.KOS § 14 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Sama paragrahvi lg 2 p 3 kohaselt võõrandamisnõude võib eelkõige esitada, kui korteriomanik häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite kasutamist. Maakohus leiab, et ainuüksi käesolevas tsiviilasjas esitatud videomaterjalid on iseenesest piisavad selleks, et nõuda kostjalt KOS § 14 lg 1 sätetatud korras korteriomandi võõrandamist, tingimusel, kui võõrandamise otsustavad korteriomanikud ühiselt. Samas sellest ei piisa hagiavalduse rahuldamiseks. Hagiavalduse esitamisel on hageja tuginenud KÜ Hommiku 2 30.11.2015 üldkoosoleku protokollitud otsusele nr 16. Otsuse kohaselt oli üldkoosoleku päevakorras langetada edasised tegevused (otsused) xxxx elanike E P’i ja N P’i terrori suhtes, mis on suunatud kaaskodanikele. Üldkoosolek otsustas ühehäälselt (27 häält poolt) esitada korteriomandi xxxx suhtes sundvõõrandamise hagiavaldus seoses majanaabrite järjepideva kiusamise ja terroriseerimisega ning volitada KÜ Hommiku 2 esindama antud kohtuvaidluses Õigusbüroo Iustus (I kd, t.lk. 26).
22.Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 32 lg 1 lg 1 ls 1 ja ls 2 kohaselt igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 alusel korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 201 lg 1 sätestab, et üldkoosoleku päevakorra määrab 5 (7)
2-16-6308 juhatus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kui üldkoosoleku kutsuvad kokku mittetulundusühingu liikmed, määravad nemad üldkoosoleku päevakorra. Hageja põhikirja punkti
6.2.ja 6.3. kohaselt kutsub korteriühistu korralise ja erakorralise üldkoosoleku juhatus (I kd, t.lk. 171). Eeltoodud sätetest tuleneval, leiab maakohus, et kuna 30.11.2015 kokku kutsutud üldkoosoleku päevakorras ei olnud punkti „E P’i korteriomandi sundvõõrandamise otsustamine“, siis ei olnud üldkoosolek üldse pädev ka korteriomandi nr xxxx suhtes sundvõõrandamiseks hagiavalduse esitamist otsustama. Üldkoosolek oleks saanud päevakorras mitteoleva sundvõõrandamise küsimust MTÜS § 21 lg 3 tulenevalt otsustada üksnes siis, kui üldkoosolekul oleks osalenud kõik korteriühistu liikmed. 30.11.2015 otsuse kohaselt hääletati otsuse poolt 27 liiget 44-st ((I kd, II kd t.lk. 15, 53-66, 67-71, 72-73).
23.Korteriomandi sundvõõrandamise hagiavalduse esitamise materiaalõiguslik alus on KOS § 14 lg 5, mille järgi, kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja (edaspidi valitseja) hagi alusel. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. 30.11.2015 üldkoosolekul ei ole korteriomanikud otsustanud kohustada kostjat korteriomandit võõrandama, ei ole määranud tähtaega, mille jooksul tuleks kostjal korteriomandit vabatahtlikult võõrandada ega hoiatanud kostjat sellest, et määratud ajaks korteriomandi vabatahtlikult võõrandamata jätmisel esitab korteriühistu kostja vastu hagi sundvõõrandamise nõudes. Hagiavalduse juurde lisatud 08.01.2015 dateeritud (I kd, t.lk 25) ja hageja 01.03.2017 seisukoha juurde lisatud 08.01.2016 dateeritud (II kd, t.lk. 91) tõendi kohaselt KÜ Hommiku 2 juhatuse esimees palus kostjal vastavalt üldkoosoleku otsusele kostjale kuuluv korteriomand võõrandada ja asuda elama mujal. Hageja on esitanud kohtule kahe erineva kuupäevaga, kuid ühe ja sama numbriga KÜ/H2-0046 teate. Seega eeldab kohus, et tegelikult on hageja saatnud kostjale 08.01.2015 dateeritud teate nr KÜ/H2-0046 ja et 08.01.2016 dateeritud teade on koostatud tagantjärgi. Kuna üldkoosolek toimus 30.11.2015 ja teade oli dateeritud 08.01.2015, siis on tegemist veaga aastaarvus, millel vaidluse lahendamise seisukohalt tähendust ei ole. AS-i Eesti Poolt väljastusteate koopia kohaselt hageja on 09.01.2016 saatnud kostjale tähitud kirja, mis on 23.01.2016 kostjale kätte toimetatud (I kd, t.lk. 186, 187). Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega, et ta pole tähitud kirja kätte saanud ning et kättesaamise kohta antud allkiri kostjale ei kuulu. Kohus leiab, et olukorras, kus tähitud kiri saadeti kostjale postiteenuseid osutava ettevõtte vahendusel, puudub alus kahelda saadetise kostjale isiklikult kättetoimetamises. Samas juhatuse poolt saadetud korteriomandi võõrandamise nõudel ei ole käesolevas menetluses mingit tähtsust, sest korteriomanike üldkoosolek ei ole vastu võtnud otsust kostja korteriomandi võõrandamiseks kohustamiseks ega määranud tähtaega korteriomandi vabatahtlikuks võõrandamiseks, mille saabumisel oleks hageja saanud kohtusse hagi esitada. Hagiavalduse aluseks olevate asjaolude alusel ei ole võimlik hagi rahuldada. Kohus hinnanud esitatud tõendeid kogumis, jätab hagi rahuldamata.
24.KÜS § 13 lg 3 alusel korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Iseeneses õige on kostja väide, et tal oli nimetatud sätte alusel õigus pöörduda kohtusse korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühistamiseks, kuid olukorras, kus kostja sai üldkoosoleku otsuse kätte 23.01.2016 ja nõuet otsuse tühistamiseks kostja üldse esitanud ei ole, ei oma kostja vastuväitel vaidluses mingit tähtsust.
25.Kuigi kohus jätab hagi rahuldamata, käesolevas asjas tuvastatud asjaolude alusel teeb kohus kostjale ettepaneku võõrandada korteriomand vabatahtlikult, või täita KOS § 13 lg 1 p 1 tulenevad 6 (7)
2-16-6308 korteriomaniku kohustused, s.h hoida korteriomandi reaalosa korras ning hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Menetluskulud
26.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis kohus jätab kõik menetluskulud hageja kanda.
27.Viru Maakohtu 13.07.2017 kohtumäärusega anti kostjale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud. Kohus jätab kostja esindaja õigusabi tasu ja õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda. Esindaja tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega.
28.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 19.01.2018 kohtuotsuse
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Viru Maakohtu 4. aprilli 2017 otsus muutmata. Kohtuotsuse õiguslike põhjenduste osas arvestada ka ringkonnakohtu otsuses märgitut.
3.Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud Korteriühistu Hommiku 2 kanda.
4.Mõista välja Korteriühistult Hommiku 2 riigituludesse 192 eurot E Pile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu katteks. 4.1. Riigi õigusabi kulud 192 eurot tuleb tasuda Maksu-ja Tolliameti kontole SEB Pank AS-is nr EE351010052031000004, Swedbank AS-is nr EE522200221013264447, Luminor Bank AS s nr EE401700017002872300 või Danske Bank AS Eesti filiaalis nr EE873300333499990003, unikaalse viitenumbriga 99918700003251. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Selgitusse tuleb märkida tsiviilasja nr 2 16 6308. 4.2. Nimetatud kohustus tuleb täita lahendi jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5).
4.3.Kui kohustatud isik ei ole kohtuotsust täitnud riigituludesse väljamõistetud riigi õigusabi kulude osas otsuses sätestatud tähtaegadel, võib kohtuotsuse saata sundtäitmisele (TsMS § 179 lg 6).
4.4.Riigi kasuks väljamõistetud riigi õigusabi kulude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).
7 (7)
2-16-6308 04.04.2017 kohtuotsus 2-16-6308 jõustus 08. märtsil 2018. a. Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. /allkirjastatud digitaalselt/
Lea Herne referent
8 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.