Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. jaanuar 2018, Tartu
Tsiviilasja number
2-16-6308
Tsiviilasi
KÜ Y. hagi X.X. vastu korteri võõrandamise nõudes
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 4. aprill 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KÜ Y. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Korteriühistu Y. (registrikood 80228220), esindaja Marko Woronowicz Vastustaja (kostja): X.X. (isikukood XXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Marje Mängel
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 4. aprilli 2017 otsus muutmata. Kohtuotsuse õiguslike põhjenduste osas arvestada ka ringkonnakohtu otsuses märgitut.
2.Jätta Korteriühistu Y. apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
3.Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud Korteriühistu Y. kanda.
Mõista välja Korteriühistult Y. riigituludesse 192 eurot X.X. le apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu katteks.
4.1.Riigi õigusabi kulud 192 eurot tuleb tasuda Maksu-ja Tolliameti kontole SEB Pank AS-is nr EE351010052031000004, Swedbank AS-is nr EE522200221013264447, Luminor Bank AS-s nr EE401700017002872300 või Danske Bank AS Eesti filiaalis nr EE873300333499990003, unikaalse viitenumbriga 99918700003251. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Selgitusse tuleb märkida tsiviilasja nr 2-16-6308.
4.2.Nimetatud kohustus tuleb täita lahendi jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5).
4.3.Kui kohustatud isik ei ole kohtuotsust täitnud riigituludesse väljamõistetud riigi õigusabi kulude osas otsuses sätestatud tähtaegadel, võib kohtuotsuse saata sundtäitmisele (TsMS § 179 lg 6).
4.4.Riigi kasuks väljamõistetud riigi õigusabi kulude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.KÜ Y. (hageja, korteriühistu) esitas hagi X.X. (kostja) vastu korteriomandiseaduse (KOS) § 14 alusel korteri võõrandamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt elab kostja koos oma tütre N.P. kostjale kuuluvas korteris Y. , Tapa. Kostja terroriseerib koos oma tütrega teisi majaelanikke ning nad häirivad oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite kasutamist. Hageja ja tema tütar karjuvad igapäevaselt kaaselanike peale, rikuvad pidevalt öörahu kasutades sõimusõnu, laamendades ja pekstes metalltoruga vastu seinu ja radiaatoreid. Kostja ja tema tütar sülitavad kaaselanike postkastide peale, urineerivad keldrikorruse põrandale, lõhuvad kaaskodanike ning endi vara. Kostja akende ette on seetõttu paigaldatud vineerid. Kostja ja tema tütar ähvardavad teisi majaelanikke, mis on näha ja kuulda videosalvestitelt. Kostja esitab valekaebusi kaaskodanike peale. Kostja ebaseadusliku käitumise ja tegevuse tõttu on majaelanikud olnud sunnitud korduvalt pöörduma politseisse. Korteriühistu juhatus on samuti korduvalt pöördunud Tapa Vallavalitsuse poole abi saamiseks. 10.07.2015 edastati Tapa
vallavanemale KÜ Y. elanike poolt fikseeritud kostja ja tema tütre kodurahu rikkumised. Korteri 2 omanik on kirjutanud, et kostja lubas nad ära tappa, oli väga agressiivne ning korteri 2 elanikud ei julgenud oma korterist välja tulla. Korteriomanikud on üldkoosolekul häälteenamusega nõude esitamise üle otsustanud ning on otsuse edastanud ka kostjale. Kostja ei ole nõus oma korteriomandit võõrandama. Hageja edastas kostjale palve korteri vabatahtlikuks müümiseks, millele kostja ei vastanud. Seega on alusetu väita, et hageja pole enne kohtusse pöördumist kostjat teavitanud korteri võõrandamise kohustuse otsusest. Samuti on alusetu väita, et hageja pole andnud kostjale mõistlikku tähtaega korteri müümiseks vabatahtlikult, sest kostja sai üldkoosoleku otsuse koos saatekirjaga kätte 23.01.2016, mida kinnitab väljastusteade. Hagiavaldus esitati kohtusse alles 18.04.2016, seega kolm kuud hiljem.
2.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja märkis, et üldkoosolekust võttis osa 17 korteriomanikku, ülejäänud andsid volitused juhatuse esimehele. Juhatuse esimees võttis korteriomanike asemel otsused vastu seetõttu, et juhatuse esimees suhtub kostjasse ja tema tütresse vaenulikult. Kostja ja tema tütar käituvad adekvaatselt, nad ei ole kedagi tülitanud ega ole agressiivsed või ohtlikud. Kostja korter on halvas seisus ning vajab kapitaalremonti, mistõttu on korterit raske võõrandada. Võõrandamisnõude tingimuslikuks materiaalõiguslikuks eelduseks on, et korteriomanik on oma kohustuse rikkumisest teadlik, samuti, et talle on esitatud kohtuväliselt omandi võõrandamise nõue, mille korteriomanik on jätnud täitmata (KOS § 14 lg 2 p 3 ja lg 5). Hagiavalduse kohaselt otsustati 30.11.2015 toimunud üldkoosolekul nõuda kostjalt korteriomandi võõrandamist seoses majaelanike järjepideva kiusamise ja terroriseerimisega, kuid eelnevalt ei ole hageja kostjale kohtuvälist võõrandamisnõuet esitanud ega selle vabatahtlikuks täitmiseks mõistlikku tähtaega andnud. Seetõttu on täitmata KOS § 14 lg 5 kohaldamise eeldused. Veelgi enam, hageja ei ole kostjat teavitanud ka üldkoosoleku otsusest, kuigi esitab kohtule tähtkirja väljastusteate, millel olev allkiri ei kuulu kostjale. Kostja ei olnud 30.11.2015 üldkoosolekust, selle päevakorrast ning toimumise ajast ja kohast teadlik. 30.11.2015 otsust ja selle protokolli kostjale ei antud ning selle olemasolust sai ta teada alles käesoleva hagiavalduse ja selle lisade kättesaamisel. 30.11.2015 üldkoosoleku otsuse kohaselt esitab KÜ X korteriomandi X suhtes sundvõõrandamise hagiavalduse seoses majanaabrite järjepideva kiusamise ja terroriseerimisega ning volitab KÜ Y. esindama antud kohtuvaidluses Õigusbüroo Iustus. Ühtegi teist otsust, kus kostjale oleks esitatud KOS § 14 lg 1 kohane korteriomandi võõrandamisnõue, vastu ei võetud ning kostjale korteriomandi vabatahtlikuks võõrandamise võimalust ei antud. Lisaks otsustati 30.11.2015 üldkoosolekul korter 3 korteriomandi suhtes umbisikuliselt (st nimeliselt kohustatud isikut näitamata) võõrandamise hagiavalduse esitamine, mis lubaks järeldada, nagu annaks üldkoosoleku otsus õiguse esitada ükskõik millise korter 3 omaniku vastu hagiavalduse (st ka juhul, kui selleks ei ole X.X. ). Kostja sai 30.11.2015 üldkoosoleku otsusest teada hagiavalduse kättesaamisel, millega kostjalt võeti KÜS § 13 lg 3 sätestatud õigus kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates pöörduda korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kohtusse.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda.
Maakohtu põhjenduste kohaselt on hageja poolt DVD-plaatidel esitatud videomaterjalidega tõendatud, et kostja ja temaga koos elav tütar on väga argessiivse käitumisega, nad ropendavad, vahet pidamata sõimavad majaelanikke ning karjuvad, millega rikuvad teiste majaelanike rahu ja takistavad teistel korteriomanikel oma korteriomandite tavapärast kasutamist. Maakohus leidis, et ainuüksi käesolevas tsiviilasjas esitatud videomaterjalid on iseenesest piisavad selleks, et nõuda kostjalt KOS § 14 lg 1 sätetatud korras korteriomandi võõrandamist, tingimusel, kui võõrandamise otsustavad korteriomanikud ühiselt. Samas ei piisa sellest hagiavalduse rahuldamiseks. Hagiavalduse esitamisel on hageja tuginenud kostja 30.11.2015 üldkoosoleku protokollitud otsusele nr 16. Maakohus asus seisukohale, et kuna 30.11.2015 kokku kutsutud üldkoosoleku päevakorras ei olnud punkti „X.X. ’i korteriomandi sundvõõrandamise otsustamine“, siis ei olnud üldkoosolek üldse pädev ka korteriomandi nr 3 suhtes sundvõõrandamiseks hagiavalduse esitamist otsustama. Üldkoosolek oleks saanud päevakorras mitteoleva sundvõõrandamise küsimust MTÜS § 21 lg 3 tulenevalt otsustada üksnes siis, kui üldkoosolekul oleks osalenud kõik korteriühistu liikmed. 30.11.2015 otsuse kohaselt hääletas otsuse poolt 27 liiget 44-st (I kd, II kd, tl 15, 53-66, 67-71, 72-73). 30.11.2015 üldkoosolekul ei ole korteriomanikud otsustanud kohustada kostjat korteriomandit võõrandama, ei ole määranud tähtaega, mille jooksul tuleks kostjal korteriomand vabatahtlikult võõrandada ega hoiatanud kostjat, et määratud ajaks korteriomandi vabatahtlikult võõrandamata jätmisel esitab korteriühistu kostja vastu hagi korteriomandi võõrandamiseks kohustamiseks. Hagiavalduse juurde lisatud 08.01.2015 dateeritud (I kd, tl 25) ja hageja 01.03.2017 seisukoha juurde lisatud 08.01.2016 dateeritud (II kd, tl 91) tõendi kohaselt palus KÜ Y. juhatuse esimees kostjal vastavalt üldkoosoleku otsusele korteriomand võõrandada ja asuda elama mujale. AS-i Eesti Post väljastusteate koopia kohaselt on hageja 09.01.2016 saatnud kostjale tähitud kirja, mis on 23.01.2016 kostjale kätte toimetatud (I kd, tl 186, 187). Kohus ei nõustunud kostja vastuväidetega, et ta pole tähitud kirja kätte saanud ning et kättesaamise kohta antud allkiri kostjale ei kuulu. Kohus leidis, et olukorras, kus tähitud kiri saadeti kostjale postiteenuseid osutava ettevõtte vahendusel, puudub alus kahelda saadetise kostjale isiklikult kättetoimetamises. Samas juhatuse poolt saadetud korteriomandi võõrandamise nõudel ei ole käesolevas menetluses mingit tähtsust, sest korteriomanike üldkoosolek ei ole vastu võtnud otsust kostja korteriomandi võõrandamiseks kohustamiseks ega määranud tähtaega korteriomandi vabatahtlikuks võõrandamiseks, mille saabumisel oleks hageja saanud kohtusse hagi esitada. Hagiavalduse aluseks olevate asjaolude alusel ei ole võimalik hagi rahuldada. Iseenesest on õige kostja väide, et tal oli KÜS § 13 lg 3 alusel õigus pöörduda kohtusse korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühistamiseks. Samas on kostja saanud üldkoosoleku otsuse kätte 23.01.2016, kuid otsuse tühistamise nõuet ei ole kostja esitanud. Seega ei oma kostja sellekohane vastuväide vaidluses tähtsust.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt leidis maakohus õigesti, et hagiga on tõendatud, et on piisav alus nõuda kostjalt KOS § 14 lg 1 sätestatud korras korteriomandi võõrandamist tingimusel, kui võõrandamise otsustavad korteriomanikud ühiselt.
Hageja ei nõustu maakohtuga, et korteriühistu juhatus peab üldkoosoleku kokkukutsumise päevakorras sõnaselgelt ette kirjutama, mida üldkoosolek peab tegema ja millise otsuse vastu võtma. Antud juhul üldkoosoleku kokkukutsumise päevakorras oli täiesti õigesti kirjas neutraalne punkt: „langetada edasised tegevused (otsused) Y. korteri X elanike X.X. ’i ja N.P.’i terrori suhtes, mis on suunatud kaaskodanikele“. Hageja on seisukohal, et üldkoosolek on selle jaoks, et otsustada üldisi küsimusi, milleks oli vastu võetud otsus „esitada korteriomandi 3 suhtes sundvõõrandamise hagiavaldus“. Üldkoosolek ei pea otsustama korralduslikke küsimusi, vaid nendega tegeleb juhatus, kes viib ellu üldkoosoleku otsuseid.
5.Kostja (vastustaja) vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Hageja vastuväide, et korteriühistu ei pea üldkoosoleku kokkukutsumise päevakorras sõnaselgelt ette kirjutama, mida üldkoosolek peab tegema, on vastuolus KOS § 17 lõikega 2, mille kohaselt on korteriomanike üldkoosoleku otsuse vastuvõtmiseks vaja, et otsuse projekti sisu oleks üldkoosoleku kutses esitatud päevakorras kirjeldatud. Hageja väide, et korteriühistu üldkoosolek on üldiste küsimuste otsustamiseks ning selleks oligi vastu võetud otsus, on vastuolus KOS § 14 lõikega 3. Korteriomandi võõrandamise nõude üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel – st kogu otsustamise õigus on antud üksnes korteriomanike enamusele (üldkoosolekule), mitte korteriühistu juhatusele. Kostja jääb kogu kohtumenetluses jooksul väidetu juurde, et hageja jättis kostjale 30.11.2015 üldkoosoleku otsuse teatavaks tegemata ning kostja sai KÜ Y. üldkoosoleku otsusest teada hagiavalduse ja selle lisade kättesaamisel. Kostja on kogu menetluse jooksul rõhutanud, et hageja poolt esitatud tähtkirja väljastusteate ähmasel ärakirjal olev allkiri ei kuulu kostjale. Olukorras, kus kostja on vaidlustanud oma allkirja ehtsuse hageja esitatud väljastusteate ärakirjal, pidanuks hageja selle kostja väite ümber lükkama.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata, arvestades ringkonnakohtu põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
7.Hageja on esitanud 31.11.2015 üldkoosoleku otsuse tegemise ajal kehtinud korteriomandi seaduse (redaktsioon 22.05.2014 kuni 31.12.2017; edaspidi KOS) § 14 lg 5 alusel hagi kostja vastu korteriomandi võõrandamise otsustamiseks. Esmalt selgitab ringkonnakohus, et pooled ja maakohus on ekslikult nimetanud KOS § 14 lg-s 1 sisalduvat korteri võõrandamise nõuet sundvõõrandamiseks. Sundvõõrandamine on kinnisasja võõrandamine omaniku nõusolekuta üldistes huvides, õiglase ja kohese hüvitamise eest, mille üle otsustab üldjuhul Vabariigi Valitsus (kinnisasja sundvõõrandamise seadus § 2 lg-d 1 ja 2).
8.Korteriomandi võõrandamise kohustuse sätestas KOS § 14. KOS § 14 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. KOS § 14 lg 3 kohaselt otsustavad KOS § 14 lg 1 nimetatud nõude esitamise üle korteriomanikud häälteenamuse alusel. Sama paragrahvi lõike 5 alusel, kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või
kaasomandi eseme valitseja hagi alusel. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. Võõrandamisnõude võivad korteriomanikud KOS § 14 lg 2 p-de 1-3 järgi esitada eelkõige juhul, kui korteriomanik on korduvalt jätnud täitmata KOS §-s 11. Riigikohus on 27.11.2007 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-110-07 p-s 12 selgitanud, et kohus peab tegema kindlaks, kas kostja häiris oma tegevusega teisi korteriomanikke viisil, mis on võõrandamisnõude esitamise aluseks. Lisaks märkis Riigikohus, et „Korteriomandi võõrandamise nõue on omandiõiguse puutumatuse tõttu äärmuslik abinõu, mistõttu tuleks välistada kergekäeliselt ebameeldivast elanikust vabanemise võimalus. Õige on seetõttu ringkonnakohtu järeldus, et kostja pidi olema teadlik võõrandamisnõude aluseks olnud etteheidetest/.../. Oluline on siiski võõrandamisnõude aluseks olevate materiaalsete eelduste olemasolu kontrollimine.“
9.Maakohus luges hageja poolt DVD-plaatidel esitatud videomaterjalidega tõendatuks, et kostja ja tema tütar on väga agressiivse käitumisega ning rikuvad teiste majaelanike rahu ja takistavad teistel korteriomanikel oma korteriomandite tavapärast kasutamist. Hageja on esitanud ringkonnakohtule küll täiendavaid tõendeid, kuid kuna maakohus on juba tuvastanud, et kostja rikub oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite kasutamist (KOS § 14 lg 2 p 3) ning pooled nimetatud asjaolu tuvastatuse üle apellatsioonimenetluses ei vaidle, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks nimetatud asjaolu kinnituseks esitatud tõendeid uuesti hinnata (TsMS § 652 lg 5). Samal põhjusel ei pea ringkonnakohus vajalikuks hinnata apellatsioonimenetluses esitatud uusi tõendeid, mis on esitatud eeltoodud asjaolu tõendamiseks.
10.Järgmisena võtab ringkonnakohus seisukoha, kas korteriühistu 31.11.2015 toimunud üldkoosolek oli pädev kostja korteriomandi võõrandamiseks kohustamisele suunatud otsuseid vastu võtma.
10.1.Maakohus leidis, et kuna korteriühistu üldkoosoleku päevakorras ei olnud punkti „X.X. korteriomandi sundvõõrandamise otsustamine“, siis ei olnud üldkoosolek üldse pädev ka korteriomandi nr 3 suhtes võõrandamiseks kohustamise hagiavalduse esitamist otsustama. Hageja ei nõustu nimetatud maakohtu seisukohaga ning on seisukohal, et üldkoosoleku kokkukutsumise päevakorras oli õigesti kirjas punkt: „langetada edasised tegevused (otsused) Y. korteri X elanike X.X. ja N.P. terrori suhtes, mis on suunatud kaaskodanikele“.
10.2.Riigikohus on selgitanud, et korteriühistuseadusest tulenevalt võib KOS § 14 lg 5 alusel hagi esitada ka korteriühistu (Riigikohtu 16.09.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-04 p 17; 30.01.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-187-12 p 14). Kuivõrd 31.11.2015 üldkoosoleku kokkukutsumise ja toimumise ajal kehtis korteriühistuseadus (redaktsioon 23.03.2014...31.12.2015, edaspidi KÜS), siis tuleb kohaldada üldkoosoleku kokkukutsumise korra hindamisel KÜS-i asjakohaseid sätteid. KÜS § 1 lg 2 kohaselt rakendatakse KÜS-is reguleerimata küsimustes korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) sätteid. MTÜS § 20 lg 6 kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks. Lisaks tuleneb MTÜS § 241 lõikest 1, et üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu
võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.
10.3.30.11.2015 toimunud üldkoosoleku päevakorra punktis oli kirjas „Langetada edasised tegevused (otsused) KÜ Y. korter X elanike X.X. -i ja N.P.-i terrori suhtes mis on suunatud kaaskodanikele (meie maja elanikele).“ Arvestades, et korteriomandi võõrandamise nõue on omandiõiguse puutumatuse tõttu äärmuslik abinõu, siis on koosoleku päevakorra näitamine teates oluline selleks, et asjast puudutatud korteriomanikud saaksid ennast koosolekuks ette valmistada ja teaksid, milliseid küsimusi koosolekul arutama hakatakse ning milliseid otsuseid koosolekul tõenäoliselt tegema hakatakse. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et eeltoodud päevakorra punkti sõnastus ei olnud piisavalt täpne selleks, et kostja võinuks mõistlikult järeldada, et 31.11.2015 üldkoosolekul kavatseti otsustada nõuda kostjalt korteri võõrandamist. Päevakorra punktist ei ole võimalik aru saada, et üldkoosolekul otsustatakse kostjate korteri võõrandamise nõude esitamise üle. Tulenevalt vaidluse olemusest – korteriomaniku kohustamine võõrandamaks talle kuuluv ja tema poolt isiklikult kasutatav eluruum – on oluline, et eelkõige kostja, aga ka teised korteriühistu liikmed oleksid olnud teadlikud arutelule tuleva küsimuse konkreetsest sisust. Järelikult rikuti 30.11.2015 üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Kuivõrd üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine toob kaasa MTÜS § 241 lg 1 kohaselt otsuse tühisuse, siis puudub KOS § 14 lõikes 3 nõutud otsus, mille alusel võib nõuda kostjalt korteriomandi võõrandamist. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodule tuginedes jättis maakohus õigesti hagi rahuldamata.
11.Asjakohane ei ole hageja seisukoht, et üldkoosolek ongi selle jaoks, et otsustada üldisi küsimusi ning selleks oligi vastu võetud otsus: „esitada korteriomandi 3 suhtes sundvõõrandamise hagiavaldus“ ja et üldkoosolek ei peagi otsustama korralduslikke küsimusi, vaid selle jaoks on korteriühistul juhatus, kes on pädev ellu viima üldkoosoleku otsuseid ning seoses sellega otsustama, millisel viisil vastustajat teavitada üldkoosoleku otsusest, millise tähtaja anda vabatahtlikuks üldkoosoleku otsuse täitmiseks jne. Üldkoosoleku päevakord ei pidanud sisaldama teavet kõigis korralduslikes küsimustes (mh seda, missugune tähtaeg antakse kostjale üldkoosoleku otsuse vabatahtlikuks täitmiseks või kuidas toimub kostja teavitamine otsusest), vaid päevakorrast pidanuks selgelt nähtuma, et üldkoosolekul langetatakse otsus selle kohta, kas esitada kostja vastu nõue kohustamaks teda oma korteri võõrandamiseks KOS § 14 lg 1 alusel. Kui koosoleku päevakorras oleks märgitud nt „korteriomandi nr 3 suhtes (sund-)võõrandamisnõude esitamise otsustamine“ või „korteri nr 3 omaniku kohustamine korteri sundkorras võõrandamiseks“, siis oleks üldkoosolek olnud pädev selles küsimuses otsust langetama. Praegusel juhul nähtus päevakorrast aga üldsõnaliselt, et arutatakse erinevaid võimalusi olukorra lahendamiseks. Ringkonnakohus leiab, et kuna 30.11.2015 üldkoosolekul vastuvõetud otsus on tühine, siis ei oma käesoleva asja lahendamisel tähendust ka nimetatud otsuse täitmist puudutavad väited.
12.31.11.2015 üldkoosoleku otsuse tühisuse tõttu puudub vajadus hinnata, kas nimetatud otsus toimetati kostjale kätte ning samuti, kas väljastusteatel olev allkiri kuulub kostjale.
13.Kuivõrd ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata, jäävad apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
Maakohus, jättes hagi rahuldamata, jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda, kuid samas on maakohus oma otsuse punktis 27 märkinud, et kostja esindaja õigusabi tasu ja õigusabi kulud tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda. 17. aprilli 2017. a määrusega on kohus määranud kostja esindaja riigi õigusabi tasu ja kulude suuruseks 604,32 eurot ning see on välja mõistetud riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt. Muud menetluskulud kostjal asja materjalidest nähtuvalt puudusid. Ringkonnakohus märgib, et maakohtul tulnuks riigi õigusabi seaduse § 27 lg 1 p 1, TsMS § 180 lg 4 ja TsMS § 190 lg 5 teise lause alusel mõista kostjale osutatud riigi õigusabi kulud välja hagejalt. Maakohtu lahendeid ei ole selles osas vaidlustatud ja need on vastavas ulatuses jõustunud. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonimenetluses tekkinud ulatuses tuleb kostja esindaja kulud mõista välja hagejalt. Tartu Ringkonnakohtu 19. jaanuari 2018. a määrusega rahuldati osaliselt vandeadvokaat Marje Mängeli 3. novembri 2017 taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohus määras riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude suuruseks käesolevas asjas X.X. le ringkonnakohtu menetluses osutatud õigusabi eest 192 eurot, sh käibemaks 20 %. Seega tuleb hagejalt (apellandilt) mõista välja riigituludesse 192 eurot kostjale osutatud riigi õigusabi tasu katteks.
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.