Kohtuistung 27.02.2017.a; osalesid hageja lepingulise esindaja adv. Julia Gramma, hageja XXXX, kostja lepingulise esindaja v.adv. Aleksei Ratnikov.
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada tsiviilasjas nr 2-16-113013 menetlus ning kinnitada XXXX ja XXXXi kompromiss järgmistel tingimustel.
2.XXXX loobub tasuta ja tingimusteta enda pärandiosast kinnisasjale asukohaga XXXX, pindala 850 m2, kinnistusregistri registriosa nr XXXX XXXX kasuks. Vastutasuks loobub XXXX tasuta (va käesolevas punktis nimetud rahaline hüvitis summas 4 500 eur) ja tingimusteta enda pärandiosast (sh peale XXXX, isikukoodiga XXXX surma temale kuuluma hakanud osa suhtes) kinnisasjale asukohaga XXXX, XXXX mõttelist osa kinnistust, korteriomandi pind 60,40 m2, kinnistusregistri registriosa nr XXXX XXXXi kasuks.
XXXX tasub 4 500 (neli tuhat viissada) eurot XXXX-le hüvitisena enamsaadud vara eest. XXXX ja XXXX leppisid kokku, et XXXX tasub hüvitise 4500,00 eurot Advokaadibüroo A. Ratnikov & Partners OÜ arvelduskontole EE492200221055427394 AS-is Swedbank kahe (2) pangapäeva jooksul peale käesoleva kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist. Advokaadibüroo A. Ratnikov & Partners OÜ kannab hüvitise 4500,00 eurot XXXX arvelduskontole nr EEXXXXXXXXXXXX, Swedpangas kolme (3) pangapäeva jooksul peale kompromissi p 8 märgitud XXXX nimele omaniku kande muutmist ja kinnistusraamatusse kandmist. XXXX kinnitab, et annab Advokaadibüroo A. Ratnikov & Partners OÜ advokaadi Aleksei Ratnikov-ile tagasivõetamatu nõusoleku antud summa üle
kandmiseks XXXX arveldusarvele. XXXX nõudel esitatakse talle maksekorraldus hüvitise kandmise kohta advokaadibüroo kontole. Hüvitise summa tasumisega viivitamise korral on XXXXl õigus nõuda viivist 0,2% võlgnevuse summast iga maksmisega viivitatud päeva eest.
4.XXXX ja XXXX kinnitavad, et peale kompromissis märgitud vastastikuste kohustuste täitmist ei ole neil mistahes pretensioone ega rahalisi nõudeid üksteise vastu seoses tsiviilasjas nr 2-15-335 esitatud hagi eseme ja XXXX nõuetega XXXX vastu ning seoses XXXX (isikukood XXXX) pärandavara vastuvõtmise ja jagamisega.
5.Kompromissi sõlmimisega loevad XXXX ja XXXX pärandvara koosseisu tuvastamise ja jagamise vaidluse lahendatuks. XXXX ja XXXX kinnitavad, et peale kompromissi täitmist ei ole neil teineteise vastu mingeid nõudeid puutuvalt kinnistute, asukohaga XXXX ja XXXX omandiõigusesse ning kompromissi sõlmimise järgselt jääb kinnistu, asukohaga XXXX XXXX ainuomandisse ja korteriomand XXXX jääb XXXX ainuomandisse ning XXXX tasub XXXXle hüvitise 4 500 eurot vastavalt kompromissi p-le 2 ja 3.
6.Kõik XXXX ja XXXX poolt käesolevas kohtumenetluses kantud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
7.XXXX ja XXXX annavad käesoleva kompromissi allkirjastades tagasivõetamatud nõusolekud kinnisturaamatus järgmiste muudatuste tegemiseks seoses asjaoluga, et nad on kokku leppinud jagada pärandavaraks olevad kinnistud, asukohaga XXXX ja XXXX, ja et antud kinnistute omanikuks on endiselt kinnisraamatusse kantud surnud XXXX (isikukood
XXXX).
8.XXXX ja XXXX annavad tagasivõetamatud nõusolekud kinnisturegistri registriosa number XXXX (korteriomand XXXX) teises jaos omaniku XXXX (isikukood XXXX) kohta olevate andmete kustutamiseks ning XXXX lubab ja XXXX avaldab tahteavalduse vastava õigusmuudatuse kinnistusraamatusse kandmiseks, mille kohaselt kantakse kinnisturegistri registriosa number XXXX teisse jakku omanikuks XXXX (isikukood XXXX). XXXX ja XXXX on kinnisomandi üleandmises kokku leppinud. Vastavalt asjaõigusseaduse § 641 ja § 120 paluvad XXXX ja XXXX kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr XXXX teisest jaost senine kanne XXXX (isikukood XXXX) kohta ja kanda teise jakku korteriomandi omanikuna XXXX (isikukood XXXX). Eelpool toodud on käsitletav asjaõiguslepinguna AÕS § 120 lg 1 teise lause mõttes.
9.XXXX ja XXXX leppisid kokku korteriomandi XXXX asjaõiguslikus üleandmises. XXXX kinnitab, et antud korteriomand on tema otseses valduses.
10.XXXX ja XXXX annavad tagasivõetamatud nõusolekud kinnisturegistri registriosa number XXXX (kinnistu millel asub suvila asukohaga XXXX) teises jaos omaniku XXXXXXXXXXXX (isikukood XXXX) kohta olevate andmete kustutamiseks ning XXXX lubab ja XXXX avaldab tahteavalduse vastava õigusmuudatuse kinnistusraamatusse kandmiseks, mille kohaselt kantakse kinnisturegistri registriosa number XXXX teisse jakku omanikuks XXXX (isikukood XXXX). XXXX ja XXXX on kinnisomandi üleandmises kokku leppinud. Vastavalt asjaõigusseaduse § 641 ja § 120 paluvad XXXX ja XXXX kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr XXXX teisest jaost senine kanne XXXX (isikukood XXXX) kohta ja kanda teise jakku kinnistu omanikuna XXXX, isikukoodiga XXXX. Eespool toodu on käsitletav asjaõiguslepinguna AÕS § 120 lg 1 teise lause mõttes.
11.XXXX ja XXXX leppisid kokku kinnistu, millel asub suvila asukohaga XXXX asjaõiguslikus üleandmises. XXXX annab XXXXle üle kinnistu, millel asub suvila asukohaga XXXX, ning samuti kõik kinnistuga seotud originaaldokumendid (suvila projekt ja maatükki plaan), 1 komplekt võtmeid hiljemalt 15 päeva jooksul peale kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist. Sama tähtaja jooksul kohustub XXXX ära viima kinnistult temale kuuluvad esemed ja vallasasjad.
12.Kompromissi allkirjastamisega kinnitavad pooled, et nad on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning on nendega nõus.
13.Kompromiss jõustub pärast selle allkirjastamist poolte poolt ja tingimusel, et kompromissi kinnitab määrusega kohus, kes ühtlasi lõpetab tsiviilasjas menetluse. Juhul, kui kohus kompromissilepingut ei kinnita või kui kompromissilepingut kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma kompromissileping tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust (sh ei ole käsitletav omaksvõtuna) ning kompromissileping loetakse sel juhul algusest peale kehtetuks.
14.XXXX ja XXXX avaldavad ja kinnitavad, et väljendavad käesolevaga tahteavalduse kinnistusraamatus viidatud kinnisasjade omaniku kannete muutmiseks.
15.XXXX ja XXXX leppisid kokku, et käesolev kompromiss ja kompromissi kinnitav kohtumäärus on alus kinnistusraamatus omaniku kannete muutmiseks, so muid dokumente antud toimingu tegemiseks ei pea pooled vormistama/hankima.
17.Selgitus: määruse jõustumisel tuleb pooltel ise esitada määrus kinnistusosakonnale vastavate kannete tegemiseks kinnistusraamatus. Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada määruse peale määruskaebust hiljemalt 3 päeva jooksul arvates käesoleva kohtumääruse kättetoimetamisest maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot. Menetluse käik
1.Harju Maakohtu menetluses on XXXX hagi XXXXi vastu pärandvara jagamiseks, pärandvara koosseisu tuvastamiseks.
2.29.03.2017.a ja 30.03.2017.a teatasid XXXX hagi XXXX kohtule soovist lõpetada tsiviilasjas nr 2-15-335 menetlus ning kinnitada poolte vahel kompromiss. Pooled on jõudnud kokkuleppele lõpetada kõik käesoleva tsiviilasja vaidlused kompromissiga. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohtu põhjendused
3.TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tulenevalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
4.Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
5.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, asub seisukohale, et kohtule esitatud taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks vastab seadusest tulenevatele
nõuetele, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid ning kuulub rahuldamisele. Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-15-335 lõpetamisele.
6.Pooled on kompromissi tekstis esile toonud palved, taotlused, mille kohaselt paluvad nad teavitada pooli omaniku kannete muutmisest e-posti aadressidel: XXXX ja XXXX. Samuti paluvad pooled kohtul esitada käesolevat kompromissi kinnitanud kohtumääruse kinnisraamatusse vastavate kannete muutmiseks ja tegemiseks. Pooled esitavad kohtule kannete muutmiste tegemiseks vajalikud riigilõivu tasumist tõendavad maksekorraldused 3 päeva jooksul peale kompromissi kinnitanud kohtumääruse jõustumist. XXXX ja XXXX on ühtlasi kokku leppinud, et kohtu poolt tehtud määrus kompromissi kinnitamiseks esitatakse kinnistusraamatule, mille alusel teeb kinnistusraamat vastavad omanikukande muutmised. Kohtu on seisukohal, et eelnimetatud palvete näol on tegemist poolte poolt kohtule esitatud taotlustega, mitte konkreetsete kohtu poolt kinnitamisele kuuluvate kompromissi tingimustega. Kuivõrd kohus ei pööra täitmisele asjas tehtud lõpplahendeid, sj määrust, millega menetlus on lõpetatud ja kompromiss kinnitatud, siis ei saada kohus kinnitatud ja jõustunud kompromissimäärust kinnistusosakonnale täitmiseks. Kohus selgitab, et edastab määruseid kinnistusosakonnale vaid TsMS § 387 lg 2 sätestatud juhul ning menetluspoole taotlusel. Käesoleval juhul ei ole eelnimetatud eeldused täidetud. Pooltel on õigus esitada käesolev kohtumäärus selle jõustumisel kinnistusosakonnale.
7.Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilasjas nr 2-15-335 menetluse lõpetamise protsessuaalsetest tagajärgedest.
8.Pooled taotlesid määruskaebuse esitamise tähtaja vähendamist kolme päevani alates kompromissi kinnitava kohtumääruse kättetoimetamisest pooltele. Poolte taotlus määruskaebuse esitamise õiguse tähtaja vähendamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt TsMS § 661 lg-le 4.
9.Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
10.TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (TsMS § 150 lg 4). Hageja palub kohtul tagastada pool tsiviilasjas 2-15-335 hagi esitamisel tasutud riigilõivust XXXX arveldusarvele nr EEXXXXXXXXXXXX, AS-s Swedbank. Toimikust nähtub, et hageja on hagi esitamisel tasunud kokku riigilõivu summas 300 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada ning XXXXle tuleb tagastada pool tsiviilasja 2-15-335 menetlemisel tasutud riigilõivust, so 150 eurot XXXX arveldusarvele nr EEXXXXXXXXXXXX, AS-s Swedbank.
/allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.