4.Jätta menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja T.I (edaspidi Hageja) esitas 10.10.2014 aastal Harju Maakohtusse hagi saamata jäänud töötasu ja töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja hüvitise nõudes (I t 1-8, 61-68).
2.Eelnevalt enne Harju Maakohtusse pöördumist oli T.I esitanud 17.04.2014 aastal avalduse Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjonile (töövaidlusasi nr 4-1/771-2014, edaspidi TVK) järgmised nõuded: - välja nõuda tehtud ületunni eest töötasu ajavahemikus 01.08.2013-04.04.2014. Arvutuskäik on väljatoodud eraldi lehel koos summaga. – nõuda tööandjalt täpsustusi minule tehtud hoiatuste kohta (14.11.2013 ja 04.04.2014) kuna pole nendega nõus. Kui hoiatused osutuvad mittetõendatuks soovin asuda tagasi tööle oma ametikohale. – T.I esitas 24.07.2014 TVK avalduse täpsustuse (TVK 94-98) koos järgmiste nõuetega – mõista X OÜ-lt välja 5094 eurot perioodil 01.08.2013 kuni 04.04.2014 tehtud ületundide eest - tuvastada X OÜ 04.04.2014 töölepingu ülesütlemise tühisus ning lugeda tööleping lõppenuks 04.05.2014 – mõista töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamisel tööandjalt avaldaja kasuks välja hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 2(16)
Tsiviilasi nr: 2-14-58873 – mõista tööandjalt avaldaja kasuks välja hüvitis töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtaja mittejärgimise eest 30 kalendripäeva keskmise töötasu ulatuses.
3.Töövaidluskomisjoni 10.09.2014 a otsusega kohaldati avaldaja nõudele töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks aegumist. Muus osas jäeti avaldus rahuldamata.
4.Hagiavalduse kohaselt asus hageja kostja juurde 01.04.2012 tööle metsaveoauto juhina. Töölepingu kohaselt töötas hageja täiskohaga, ühekuulise arvestusperioodiga summeeritud tööaja arvestuse alusel. Hageja töötas igakuiselt rohkem tunde, kui olid kuu normtunnid, millest kujunesid iga kuu lõpus ületunnid. Alates 01.08.2013 ei ole kostja hagejale ületundide eest tasunud ehkki töötaja esitas sellekohaseid nõudmisi.
5.Kostja ütles töölepingu 04.04.2014 avaldusega erakorraliselt üles, tuginedes varem tehtud hoiatustele. Hageja leiab, et ülesütlemiseks puudus õiguslik alus ning töölepingu ülesütlemine on tühine. Hageja ei ole 04.04.2014 hoiatuses märgitud rikkumist toime pannud. Hageja palub lugeda tööleping tööandjaga lõppenuks alates 05.05.2014. Kuna mõjuvat põhjust töölepingu etteteatamistähtaja mittejärgimiseks ei olnud, siis palub hageja mõista kostjalt välja ühe kuu keskmise töötasu summas 1 235,91 eurot. Töölepingu ülesütlemise tühisusest tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista kolme kuu keskmine töötasu summas 3 707,73 eurot.
6.Hageja on seisukohal, et töötaja polt 17.04.2014 esitatud avaldus sisaldas tahet ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, seega on nõue hageja arvates erinevalt TVK seisukohalt esitatud tähtaegselt.
7.Hageja töötas kostja juures summeeritud tööaja arvestuse aluseel. Mingisugust kinnitatud tööajakava tööandja ei teinud. Tööülesandeid jagas hagejale vahetult kostja, seega oli iga kord poolte vahel kokkulepe konkreetse tööülesande teostamiseks. Töörohkuse tõttu tekkisid hagejal igakuiselt ületunnid. Tööandja tööajaarvestust ei pidanud. Tegelikkuses teatas hageja iga kuu lõpus tööandajale tehtud töötunnid ning tööandja tasus vastavalt sellele tasu, sh normkoormust ületavate tundide eest sularahas.
8.Hageja tööülesanneteks oli metsamaterjali autole laadimine, veoks vajaliku dokumentatsiooni koostamine, veoteenus metsamaterjali saaja asukohta ning seal materjali maha laadimine. Samuti oli hageja ülesandeks veoauto korras hoidmine, sh vajalike remonttööde teostamine. Iga metsamaterjali veo kohta oli koostatud veoseleht, mille esitamisest tööandja kogu töövaidluskomisjoni menetluse jooksul hoidus.
9.Hageja töökohal on kohustuslik autojuhi sõidu- ja puhkeaega registreeriva sõidumeeriku kasutamine. Hageja kasutas oma autos mehaanilist sõidumeerikut, kuid kuna hageja tööpäevad olid lubatust kordades pikemad, siis kasutas hageja päeval mitu meerikut. Osa sõidumeerikuid jäid hageja valdusesse ja need on hageja esitanud, kuid ülejäänud on kostja valduses. Kuni asja juurde pole kostja poolt esitatud kõiki hageja tööd puudutavaid veoselehti ja puuduvad sõidumeerikud, on hagejal keeruline tõendada kogu tehtud tööd.
10.Hagejal õnnestus osad veoselehed hankida ja näitena toob hageja esile, et juba ainuüksi kahele firmale vedude teostamine võttis hagejal aega 138,17 töötundi arvestades veo aega, koorma peale laadimisele ja dokumentide vormistamisele kulunud 1 tund ja 1 tund veose maha laadimisele. Ületundide eest kostja hagejale tasu maksnud ei ole ja seetõttu palub hageja kostjalt välja mõista ületundide eest 5094 eurot.
3(16)
Tsiviilasi nr: 2-14-58873 Kostja vastus
11.Harju Maakohus võttis hagiavalduse valesti menetlusse, kuna hageja elukohaks on XXX. Hageja omab elanikeregistri kohaselt sissekirjutust T.I talus, XXX, Võrumaal. Seega on tegemist vale kohtualluvusega TsMS § 92 mõistes. Tulenevalt TsMS § 76 tuleks asi anda lahendamiseks üle Tartu MK Võru kohtumajale. Kostja hagis esitatud nõuetega ei nõustu ja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
12.Kostja märgib oma vastuses töötasu nõude puhul ületundide eest muuhulgas järgmist: et hageja pole tõendanud ületunnitöö tegemist. Hageja on põhistanud ületunnitöö tegemise väiteid omapoolse arusaamatu tabeliga, hageja paljasõnaliste väidetega ning kahe ettevõtte veoselehtedega, samuti suvalise valikuga veoki sõidumeeriku ketastest. Kostja on seisukohal nii TVK menetluses kui kohtu menetluses, et pelgalt sõidumeeriku ketas ei tõenda hageja poolt ületunni töö tegemist, kuna hageja töötas summeeritud tööaja kokkuleppe alusel. Seda asjaolu pole hageja vaidlustanud ega arvestanud tööaja arvestuses. Lisaks märgib kostja, et hageja pole tõendanud, et tööandja oleks nõudnud avaldajalt ületunnitöö tegemist. Kostja on seisukohal, et hageja nõue ületunnitöö eest 5094 euro nõudmiseks pole tõendatud.
13.Teise hageja nõude – töölepingu erakorralise ülesütlemise tuvastamise nõude - osas märgib kostja, et hagis on kohut püütud eksitada väitega, et hageja vaidlustas juba avalduses TVK –le ebaselge väljenduse teel erakorralise ülesütlemise, kuid tegelikult töötaja poolt esitatud avalduses sellist nõuet ei esinenud. Töötaja ei vaidlustanud sõnaselgelt ja tähtaegselt tööandja poolset töölepingu erakorralist ülesütlemise avaldust. Kostja seisukohast vaidlustas töötaja T.I oma esimeste taotlustega hoiatusi, kuigi sellestki oli vähemalt esimese hoiatuse tegemisest möödas rohkem kui 30 päeva s.o. ka see taotlus on aegunud. Alles 25.07.2014, s.o. rohkem kui 2 kuud hiljem laekus TVK töötaja avalduse täpsustus. Kostja leiab, et kuna 25.07.2014 TVK esitatud avalduses puudus hoiatuste täpsustuse nõue ja nõue ametikohale tagasi asumiseks, siis on hageja loobunud sõnaselgelt 25.07.2014 esitatud avaldusega viimati nimetatud kahest nõudest. Kuna hageja pole põhistanud asjaolu, mis takistas temal kaebuse esitamist töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, jääb kostja endiselt taotluse juurde ja palub kohtul kohaldada aegumist alates 06.05.2014 erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja sellest tulenevalt ka hüvitise nõudest. Kostja esindaja osundab, et hageja pole vaidlustanud kostja tehtud kahte hoiatust, mistõttu on need jõus, tõendades ühtlasi hageja poolseid töölepingu rikkumisi. Seega välistab TLS § 106 hagejal töölepingu erakorralise ülesütlemise vaidlustamise.
14.Kostja leiab, et hageja hüvitise nõue töölepingu etteteatamata erakorralise ülesütlemise eest, summas 1235,91 eurot ei ole põhjendatud. Olukorras, kus probleemne töötaja rikub korduvalt tööandja vara ja varastab tööandja vara, ei saa nõuda töösuhte jätkamist etteteatamistähtajal. Kostjale on arusaamatu, kuidas on hageja arvestanud 1236,91 euro hüvitise nõude. Kostja ei nõustu hageja hüvitise nõudega töölepingu ülesütlemise tühisuse eest avaldaja 3 kuupalga ulatuses, summas 3707,73 eurot TLS § 107 lg 2 alusel. Kostja märgib, et asjaoludest ja esitatud tõenditest tulenevalt ei ole nimetatud nõue ei põhjendatud ega rahuldatav. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Esimese astme kohtu lahend
15.Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis välja X Osaühingult T.I kasuks perioodi 01.08.2013-04.04.2014 eest saamata jäänud töötasu summas 5 094 eurot hüvitisena ületundide eest, luges X Osaühingu 04.04.2014 T.I töölepingu erakorralise 4(16)
Tsiviilasi nr: 2-14-58873 ülesütlemise kehtivaks, jättis rahuldamata T.I hüvitise nõue X Osaühingu vastu summas 3 707,73 eurot töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse eest, jättis rahuldamata T.I hüvitise nõue X Osaühingu vastu summas 1 235,91 eurot töölepingu erakorralise ülesütlemise etteteatamise tähtaja mittejärgimise eest. Poolte menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
16.Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses palus hageja nõuda tööandjalt täpsustusi hagejalt tehtud hoiatuste kohta (14.11.2013 ja 04.04.2014) kuna pole nendega nõus. Avaldaja teatas, et kui hoiatused osutuvad mittetõendatuks, soovib asuda tagasi tööle oma ametikohale. Maakohus leidis, et hageja avalduse nõuet arvestades soovis hageja talle tehtud hoiatusi vaidlustada. TVK andis võimaluse hagejal oma nõuet täpsustada ja 24.07.2014 täpsustatud avalduses palus hageja tuvastada 04.04.2014 töölepingu ülesütlemise tühisus ja lugeda tööleping lõppenuks 04.05.2014. Kuna avaldus esitati töövaidluskomisjonile17.04.2014 ning selleks ajaks ei olnud 30 kalendripäeva möödunud, tuleb kostja väide aegumise kohaldamiseks jätta rahuldamata.
17.Kohus tuvastas hageja vande all antud ütlustega ja vaidlust pole selles, et hagejale tasuti tööle asumisest kuni 2013 .a augustini ületundide ees kokkuleppel kostjaga hageja enda peetud tööaja arvestuse alusel. Alates 2013.a ei muutnud tööandja töökorraldust ega ületunnitöö eest pooltega kokkulepitut. Kuna hageja tõendas ületunnitöö tegemist ning kostja jättis oma vastuväited tõendamata, on ületunnitöö tegemine tõendatud. Kohus leiab, et sõidumeerikud ei asenda konkreetse töötaja tööajaarvestust. Kohtumenetluses on tuvastatud, et pooled rikkusid sõidumeerikute kasutamise korda, kasutades mitut sõidumeerikut päevas või olid sõidumeerikud ettenähtust kauem hageja valduses või ei edastatud neid üldse tähtaegselt. Lisaks olid hagejal ka teised tööülesanded peale vedamise.
18.Kohus leiab, et veoseleht pole tõendiks, millest nähtuks tööaeg/ületunnitööde tegemiseks kulunud aeg, sest need ei kajasta kogu tööaja pikkust. Siiski saab veoselehelt nähtuvate andmetega ümber lükata väite, et tööl oleku aeg oli tegelikult puhkepäev.
19.Kohus, tutvunud kostja koostatud ja kohtule esitatud hageja tööaja arvestusega, loeb selle tabeli ebausaldusväärseks, sest veoselehed ja tööajagraafikutes sisalduv ei kattu. Asjas on tunnistajate ütlustega tõendatud, et hageja tegi veoautole hooldustöid.
20.Kuna hageja ei ole pidanud nõuetekohast tööajaarvestust, ei saa tal olla arvestust ka selle kohta kas hageja ületunnitöid tegi. Kohus leab, et hageja väited ületunnitöö tegemise osas on tõendatud. Kuna kostja pole hagejale ületunnitöö eest maksnud on hüvitis tehtud ületunnitöö eest summas 5 094 eurot põhjendatud.
21.Poolte vahel on vaidlus ka selles, kas kostja erakorraline töölepingu ülesütlemine on kehtiv. Ülesütlemisavalduses on viide TLS §-le 88 lg-le 1. Kostja selgitas kohtumenetluses, et töölepingu ülesütlemise aluseks oli usalduse kaotus, kuna vaatamata juba tehtud hoiatusele varastas hageja metsaveoauto tankimisel pidevalt kütust. Kohus tuvastas, et hagejale on tehtud hoiatus seoses sõidumeerikute mitteõigeaegse esitamisega ja tööandja vara kahjustamisega, kuna hageja kasutas valesid töövõtteid. Teine hoiatus tehti seoses kütuse vargusega. Samal päeval koos teise hoiatuse tegemisega ütles kostja töölepingu hagejaga üles.
22.Kohus ei nõustu hageja esindaja käsitlusega, et korduv rikkumine peab olema alati samalaadne rikkumine. Tööandja ei pea taluma töötajat, kes korduvalt paneb toime sama või erinevat laadi rikkumisi. Kohus leiab, et enne töölepingu ülesütlemist on tehtud siiski üks nõuetekohane hoiatus, millega kohus arvestab siis, kui töösuhte ülesütlemine nõuab eelnevat hoiatamist. Kohus leiab siiski, et tõendamist leidis hageja poolt kütusevarguse toimepanek, mille kaudu omastas hageja sellega tööandja vara, kuna tangitud kütuse eest tasus tööandja krediitkaardiga ning pani seeega toime
5(16)
Tsiviilasi nr: 2-14-58873 tahtliku rikkumise. Oma käitumisega kaotas hageja tööandja usalduse ning seega ütles kostja töölepingu põhjendatult erakorraliselt üles. Sellise rikkumise puhul polnud eelnev hoiatamine ja töölepingu lõpetamise etteteatamistähtaja järgimine vajalik. Seega jääb rahuldamata hageja nõuded, tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ja sellega seotud hüvitisenõuded.
23.Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis jäävad mõlema poole menetluskulud nende endi kanda. Apellatsioonkaebus
24.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas ning teha selles osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, menetluskulud jätta vastustaja kanda.
25.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kaevatav kohtuotsus põhistuselt vastuoluline ja otseselt seaduse erinormidega vastuolus. Kohus pole tuvastanud, millistel tingimustel ja mis perioodiks oli poolte vahel sõlmitud ületunnitöö kokkulepe ning milline sai see olla kehtivas ulatuses. Tsiviilasja toimikust ega hageja vande alla antud ütlustest see ei tulene. Kohus on rajanud ületunnitöö kokkuleppe tuvastuse oletustele. Õiguskirjanduses tuntakse terminit omaalgatuslik ületunnitöö, mille eest tööandjal ei tule tasuda, kuna puuduvad ületunnitöö lubatavuse eeldused ning poolte kokkulepe või töökäsk ületunnitöö tegemiseks. Kohus on ületunnitöö mahu võtnud hageja esitatud andmetest, kuid need andmed ületavad töölepinguseaduses lubatud ületunnitöö ajanormi.
26.Lahendi tegemisel on tuvastatud asjaolusid, mille kohta puudub tsiviilasja toimikust tuvastatav tõend ja/või jälgitav arvutuskäik. Kostja leiab, et hageja esindaja poolt menetluses esitatud ületundide tabel ei vasta dokumentaalse tõendi tunnustele, kuna seal puudub koostaja ja allkiri. Väidetavalt on tegemist väljakirjutusega hageja poolt peetud vihikust, kuid hoolimata kostja vastuväidetest ei ole menetluses seda vihikut või sellest koopiat esitatud, mistõttu ei saa kostja kontrollida andmete vastavust. Kostja leiab, et kohus on rajanud lahendi kõlbmatule tõendile. Jääb ebaselgeks, kui palju ja kas hageja tegi ületunde augustis 2013 või siis näiteks jaanuaris 2014. Kuna hageja ei ole tõendanud sõidumeerikute üleandmist kostjale, ületundide eest tasunõude esitamist ega ületundide tegemist, ei ole eluliselt usutav, et hageja jätkas olulises mahus ületundide tegemist, kuigi tööandja nende eest ei tasunud. Kohus ei ole esitanud arvestust kuude jooksul teostatud põhjendatud töötundide, ühikuhinna ja summaarse tulemuse saamise kohta.
27.Kohus on lugenud töötaja vande alla antud ütlused usutavaks, tööandja mistahes avalduste tegemist seoses ületunnitööga samas aga lugenud ebausaldusväärseks olukorras, kus kohus on korduvalt tuvastanud hageja poolt kostja vara omastamise ning pettuse, mis faktiliselt tõi kaasa töösuhte lõpetamise. Kohus on põhjendamatult lugenud kostja arvestuse sõidumeerikute alusel ebausaldusväärseks. Kostja selgitas, et autohoolduseks on kostja palganud mehaanikud ja autojuhil tuleb vaid teha tankimine ja õlitamine. Hagejal puudus vajadus teha ületunnitööd, sest hooldusega seotud toimingud tegi hageja valdavalt tööaja sees. Samuti ei ole leidnud kinnitust, et kostja oleks nõudnud hagejalt 8 tunniseid auto hoolduspäevi ja veel lisaks põhitegevust. Korraga autot hooldada ja veoseid vedada võimalik ei ole. Kostja on esitanud vastuväite veoselehtedele, sest veoselehti täitis hageja ise. Kostja on seisukohal, et hageja on võltsinud veoselehti tagantjärgi. Arvestades, kuidas hageja pettis pikema aja jooksul kostjalt välja kütust, ei ole usutav veoselehtede järgi vedamine, kui sõidumeerikud seda ei kajasta. Sellist fenomeni pidi tõendama hageja, kuid kohus on ebaõigesti pööranud tõendamiskoormise ringi.
6(16)
Tsiviilasi nr: 2-14-58873
28.Kostja esitas kohtule sisekorra eeskirjad, mis detailselt kirjeldavad töökorralduse reegleid, kuid kohus ei märkinud, kuidas leidis tuvastamist hageja poolt kostjale igakuiselt üle antud ületunnitöö arvestus. Asjas puuduvad igasugused tõendid, et hageja on arvestusi enne hagi esitamist kostjale edastanud.
29.Kohtul tulnuks arvestada menetluskulude jaotamisel TsMS § 162 lg 5 sätteid ja määrata lahendist sõltumata menetluskulud hageja kanda, kuna hageja elas hagi esitamisel Põlvamaal ning puudus alus hagi esitamiseks Harju Maakohtusse. Asja sisulisel arutamisel kinnitas hageja, et elas ja elab Põlvamaal. Kuna kostja jaoks oli menetlemine Harju Maakohtus kulukas ja hageja ning tema esindaja kuritarvitasid menetlusõigusi, oleks tulnud menetluskulud jaotada teisiti.
30.Vastuapellatsioonkaebuse palus kostja jätta rahuldamata. Vastus apellatsioonkaebusele
31.Hageja vaidles kostja poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Vastuapellatsioonkaebus
32.Vastuapellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse osas, milles tema nõuded jäid rahuldamata ja teha asjas uus lahend, millega rahuldada hagi täielikult. Menetluskulud jätta kostja kanda.
33.Kohus ei ole loogiliselt ja järgitavalt tuvastanud, mis asjaolu on saanud töölepingu ülesütlemise aluseks. Maakohus leidis, et hageja rikkus töökohustusi ja töökorraldusreegleid. Töökohustuste rikkumisest tulenevaks materiaalõiguslikuks aluseks tööleping üles öelda on TLS § 88 lg 1 p 3. Kohus küll eristab töökohustuste rikkumist väidetavast kütuse vargusest, kuid lõppjärelduses ei ole jälgitav, milline neist on saanud ülesütlemise põhistatud aluseks.
34.Maakohus leidis, et tööandja hoiatas töötajat töökohustuste rikkumiste eest ning mõistlikuks ajaks hoiatuse kehtivusest on 1 aasta. Kohus ei ole oma kaalutusõigust põhjendanud. Hageja hinnangul ei täida hoiatuse niivõrd pikk mõjuvusaeg tööõiguse ülesütlemiskaitse põhimõtet, mille kohaselt tuleb töölepingu ülesütlemisest võimalusel hoiduda. Asjaolu, et töötaja ei teinud tööandjale hoiatusega mittenõustumisel vastuväidet, ei muuda hoiatuses märgitut automaatselt kehtivaks ja õiguspäraseks. Kui kohus leidis, et ülesütlemine tugines siiski 14.11.2013 hoiatusele, tulnuks tuvastada lähtuvalt kostjate tõenditest ka hoiatuse sisuks olevate töökohustuste rikkumine, mida kohus teinud ei ole.
35.Kohus on otsuses arvestanud kostja poolt viimasel 15.03.2016 istungil kohtule salalikult ja ebaeetiliselt esitatud tõendeid. Kostja esitas oma sõnade kohaselt TVK menetluses USB-pulgal esitatud videod ka CD plaadil. Kohtuistungil CD-d ei kontrollitud, kuivõrd kostja kinnitas, et tegemist on samade videotega, mis esitati juba menetluses. Tegelikkuses oli CD-l veel 5 fotot, mida varem polnud esitatud. Sellist käitumist ei saa tolereerida, kuid kahetsusväärselt on kohus rajanud otsuse ka neile tõenditele. Maakohus rajas otsuse lubamatutele tõenditele ja sellest tulenevalt tuleb ümber hinnata ka asjaolud, mis kohus nende järgi tuvastas.
36.Kohus on tuvastanud töökohustuste rikkumised tuginedes tõenditele, millest ei saa hagejale kohustusi töösuhtest tuleneda, sest hageja poolt puudub nendel allkiri. Kohus pole arvestanud, et U ja M andsid ütlusi selliste asjaolude kohta, mille kohta neil endal vahetu kogemus puudus. Maakohus on tuvastanud kütuse omastamise sellega, et kütus tangiti kanistrisse. Üksnes kanistri olemasolu ei tähenda automaatselt kütuse omastamist. Kohus tuvastas, et hageja kasutas tanklas 5-6 liitrist kanistrit, seevastu veekanister oli hageja sõiduauto pakiruumis kordades suurem. Tõendamiskoormis
7(16)
Tsiviilasi nr: 2-14-58873 varguse küsimuses lasus kostjal, mida kostja aga lubatavate tõenditega ei ole teinud. Omastamise tuvastamine pelgalt eraldi kanistritesse tankimise fakti alusel ei ole põhjendatud, kuivõrd videotest nähtav kütusekanister ei ole sama. Ringkonnakohtu seisukoht
37.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta lõppjärelduses muutmata, kuid muuta tuleb osaliselt otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
38.Vastates apellatsioonkaebuses, vastuapellatsioonkaebuses ja nende vastustes esitatud väidetele käsitleb kolleegium esmalt hageja töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude esitamise tähtaega, seejärel töölepingu lõpetamise kehtivusega seonduvat, sellest tulenevaid hüvitisenõudeid ning seejärel tasunõuet ületunnitöö eest.
39.TLS § 105 lg 1 järgi peab kohtule või töövaidluskomisjonile esitama ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks avalduse 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Sama paragrahvi lg 2 järgi, kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. ITVS § 6 lg 2 järgi on töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumise tähtaeg 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest.
40.ITVS § 14 lg 3 p-de 4 ja 5 järgi märgitakse töövaidluskomisjonile esitatavas avalduses avaldaja selgelt ja ühemõtteliselt väljendatud nõue ning nõude aluseks olevate asjaolude kirjeldus, millega nõuet põhjendatakse, ja nõude õiguslik alus. Sellest sättest tulenevalt peab avaldus töövaidluskomisjonile sisaldama selget ja ühemõttelist nõuet. Samas sätestab ITVS § 17 lg 1, et avalduse läbivaatamise ettevalmistamise käigus selgitab töövaidluskomisjoni juhataja välja töövaidluse asjaolud ning tal on õigus neid kontrollida tööandja juures. ITVS § 22 lg 2 sätestab, et komisjonil on õigus täpsustada nõuete õiguslikku kvalifikatsiooni, kui see on vajalik poolte seaduslike õiguste ja huvide kaitseks. Seega tuleb töövaidlust lahendaval organil vastavalt ITVS sätestatule välja selgitada, millised nõuded on töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik oma avalduses esitanud, sh tuleb ebaselgete nõuete korral lubada avaldajal oma nõuet täpsustada.
41.Hageja avaldas töövaidluskomisjoni poole pöördudes, et ta ei ole nõus temale tööandja poolt 14.11.2013 ja 04.04.2014 tehtud hoiatustega ning soovib tööandja juures oma ametikohal edasi töötada. Kuna tööandja ütles 04.04.2014 hagejaga sõlmitud töölepingu üles, siis on põhjendatud maakohtu seisukoht, et mõistlikule isikule pidi olema arusaadav, et hageja soovib vaidlustada töölepingu ülesütlemist, sest avaldusest töövaidluskomisjonile nähtub, et hageja ei olnud nõus töölepingu lõpetamisega. Töövaidluskomisjon andis hagejale võimaluse oma nõudeid täpsustada ning hageja kõrvaldas pärast seda puuduse avalduses. Seetõttu on väär kostja seisukoht, et hageja töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõue esitati aegunult.
42.Vastuapellatsioonkaebuses ei nõustu hageja maakohtu poolt tuvastatuga, et kostja 04.04.2014 töölepingu ülesütlemine on kehtiv. Erinevalt vastuapellatsioonkaebuses väljendatust leiab ringkonnakohus, et maakohus on selgelt väljendanud seisukohta, mille kohaselt esines 04.04.2014 töölepingu ülesütlemiseks alus ka ilma eelneva hoiatamiseta. Maakohus on kostja poolt hagejale tehtud hoiatuste sisu ja mõjuaega põhjalikult analüüsinud, kuid lõppjäreldusena leidnud, et tööandja hoiatamiskohustuse täitmine enne töölepingu ülesütlemist ei olnud käesolevas asjas tõendamist leidnud asjaoludel vajalik. Kuna maakohus leidis, et töötaja täiendav hoiatamine enne töölepingu ülesütlemist ei olnud vajalik, ei ole põhjendatud vastuapellatsioonkaebuse väited, et hoiatamine ei toimunud mõistliku aja jooksul.
8(16)
Tsiviilasi nr: 2-14-58873
43.Vastuapellatsioonkaebuse väide, et kohtuotsusest ei ole võimalik aru saada, millist õiguslikku alust töölepingu ülesütlemise kehtivuse tuvastamiseks on maakohus kohaldanud, ei ole ringkonnakohtu arvates põhjendatud. Maakohus tuvastas, et ülesütlemise materiaalõiguslikuks aluseks on TLS § 88 lg 1 p 5. Maakohus tuvastas hageja poolt töökohustuste rikkumise, kuid ei asunud seisukohale, et töölepingu ülesütlemise materiaalõiguslikuks aluseks on TLS § 88 lg 1 p 3. Põhjendamatu on vastuapellatsioonkaebuse käsitlus sellest, nagu ei oleks teo tegemine, mis põhjustab tööandja usalduse kaotuse töötaja vastu, töökohustuste rikkumine. TLS § 88 lg 1 p 5 järgi tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. TLS § 88 lg 1 p 5 alusel töölepingu lõpetamise materiaalõiguslikuks eelduseks ongi töökohustuste rikkumise tuvastamine, kusjuures sellisel määral, et töötaja poolt kohustuste rikkumise erilise raskuse tõttu ei saa tööandja poolt oodata, et ta teeb töötajale vaid hoiatuse, andes võimaluse kokkulepitud tööd edasi teha. Maakohus tuvastas, et hageja rikkus lojaalsuskohustust omastades kostja vara. Ka lojaalsuskohustuse rikkumine on käsitletav töökohustuse rikkumisena.
44.Käesolevas asjas tuvastas maakohus, et hageja pani toime kostja vara omastamise, mistõttu oli töölepingu ülesütlemine usalduse kaotuse tõttu põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et töölepingu ülesütlemine oli põhjendatud, sh ilma eelnevat hoiatust tegemata. Kuna asjas ei ole tõendatud, et hagejale tutvustati kostja töökorralduse reegleid (I kd, tlk 166-175), siis ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht hageja poolt nimetatud reeglite rikkumise kohta. See ei muuda aga ringkonnakohtu arvates ebaõigeks maakohtu järeldust selle kohta, et tööleping lõpetati hagejaga põhjendatult. TLS § 88 lg 1 p 5 sätestab lahtise loetelu, milliste töötaja tegude tagajärjel on töölepingu ülesütlemine põhjendatud usalduse kaotuse tõttu. Käesolevas asjas tuvastati, et hageja omastas kostja vara (diislikütust). Selleks, et töötajaga tööleping usalduse kaotuse tõttu lõpetada, polnud ringkonnakohtu hinnangul käesolevas asjas vaja tuvastada, kas hageja rikkus tööandja poolt kehtestatud töökorralduse juhendit. Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel puudus kokkulepe, mille järgi võis hageja tööandja kulul kütust tankida isiklikuks tarbeks (kasvõi hilisema hüvitamise või tasaarvestusega).
45.Kuna hageja võttis õigeks, et ta tema kasutuses olnud tööandja sõidukit tankides tankis kütust eraldi ka 5-liitristesse kanistritesse, siis oli töölepingu ülesütlemise kehtivuse tuvastamiseks vaja kostjal tõendada, et hageja kasutas kanistritesse tangitud kütust isiklikuks otstarbeks. Kostja soovis seda tõendada tunnistaja ütlustega, poole seletustega, dokumentaalsete tõenditega, videomaterjalidega ning fotodega.
46.Maakohus on rajanud otsuse mh CD-le, millel lisaks videomaterjalile kütuse tankimise kohta on ka fotod, millest nähtub, et veoauto tõstuki kabiini soojendamiseks mõeldud kütuse paaki oli võimalik tankida otse tankla kütuse tankimiseks mõeldud püstolist. Hageja väidab apellatsioonkaebuses, et fotode asja materjali juurde võtmist ei ole kostja maakohtus taotlenud. Kostja võttis ringkonnakohtu istungil õigeks, et fotode esitamise vajadus tekkis asja sisulisel arutamisel (sisuline arutamine toimus 2-l istungil), mistõttu ta esitas kohtu poolt nõutud CD-l (mälupulga asendamiseks) koos videomaterjaliga ka fotod.
47.Asjast ei nähtu, et kostja oleks taotlenud maakohtult täiendavate tõendite ehk fotode juurdevõtmist. TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitatud tõendi vastuvõtmise taotlust menetleb kohus TsMS § 331 lg 1 järgi üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kuna kostja hilinenult esitatud tõendite vastuvõtmist
9(16)
Tsiviilasi nr: 2-14-58873 ei taotlenud, puudub ka kohtu otsustus tõendite juurdevõtmise kohta. Seega on põhjendatud hageja väide, et maakohus rajas otsuse osaliselt tõenditele, mille juurdevõtmisest hageja ei teadnud ning mille juurdevõtmise kohta kohtu otsustus puudub. Asjaolu, et kostja esitas need koos videomaterjaliga kohtule ning füüsiliselt on need tõenditena kohtutoimikus, ei tähenda seda, et nendega oleks saanud lahendi tegemisel arvestada. Ringkonnakohtu menetluses ei taotlenud kostja nende tõendite (CD-l olevad fotod) asja juurde võtmist. Seetõttu CD-l olevaid fotosid tõenditena arvestada ei saa.
48.See ei tähenda ringkonnakohtu arvates, et tõendamist ei leidnud veoauto tõstuki kabiini soojendamiseks mõeldud kütusepaagi tankimise võimalus otse tankla püstolist. Tunnistaja U ütlustest (III kd, tlk 35) nähtub, et paaki on võimalik tankida otse tankla püstolist. Tunnistaja põhjendas oma väidet sellega, et on ise tankimist selliselt näinud. Samuti teadis tunnistaja, et paagiava läbimõõt on 4 cm ja tankla püstoli oma on 2 cm. Kuigi tunnistaja U ütlustest nähtuvalt ei teadnud ta, kui pikk on tankuri voolik ning kui suur oli konkreetse tankla püstoli läbimõõt, kus kostja ettevõtte kütust tankis, ei muuda see tunnistaja ütlusi ebausaldusväärseks. Kuna tunnistaja on tankla püstolist otse tõstuki kabiini soojendamiseks mõeldud kütusepaagi tankimist näinud ning kostja juures töötava automehhaanikuna on usutav, et ta teab kostja sõidukite tehnilisi andmeid, sh paagiava läbimõõtu, siis on usutavad tema ütlused selle kohta, et tavapäraselt saab tankuri püstoliga sinna paaki tankida. Hageja ei ole menetluses väitnud, et tanklas, mida ta tankimiseks kasutas, oli tavapärasest erinev püstol. Hageja vande all antud seletustest nähtub, et püstol ei ulatunud paagini ning paagiava oli väiksem kui püstoli läbimõõt. Samas ei ole hageja konkretiseerinud, kui suur oli paagiava ja püstoli läbimõõt, samuti seda, millise pikkusega pidanuks püstolivoolik olema, et paagini jõuda. Hinnates hageja vande all antud seletusi ja tunnistaja U ütlusi, leiab ringkonnakohus, et U ütlused selle kohta, et vajadusel oleks saanud tõstuki kabiini soojendamiseks mõeldud kütusepaaki ka otse tankurist tankida, on veenvamad, kuna need on konkreetsemad.
49.Seetõttu leidis maakohus õigesti, et mõistlik selgitus, miks oli vaja hagejal kütust tankida kanistrisse, puudub. See asjaolu ainuüksi ei anna küll alust asuda seisukohale, et hageja omastas kütust isiklikuks otstarbeks, nagu maakohus on leidnud, sest tõstuki kabiini soojenduspaaki oli samuti vaja kütust tankida, kuid koosmõjus teiste tõenditega võib nimetatul olla oluline tähendus.
50.Väidetavalt GPS järgi reaalselt sõiduki paaki jõudnud kütuse koguse ja kostja poolt tasutud kütuse koguse võrdleva analüüsi järgi koostatud tabelist (I kd, tlk 176-178; TVK tlk 70) nähtub, et hageja on tankinud vahetevahel ühe tankimisega rohkem kui 10 l võrreldes kogusega, mis veoauto kütusepaaki jõudis. Samuti on paaki jõudnud kütuse ja GPS vahe kütuse koguses nähtav mitmel üksteisele järgneval päeval toimunud tankimisega. Kuna kostja koostatud tabelis olevate andmete õigust ei ole võimalik kontrollida, sest kostja ei ole esitanud andmete algallikaid tõenditena kohtule, siis veenvalt tabelis märgitud päeval vastavas koguses kütuse tankimine tõendamist ei leidnud. Seega ei ole tõendatud kostja koostatud kütuse puudujäägi koguse kohta märgitu. Kuna hageja võttis aga õigeks, et veoauto kütusepaaki lastud kütust oligi vähem kui reaalselt tangiti, sest ta tankis kütust ka eraldi kanistritesse, sealhulgas mõnikord harva ka mitmesse kanistrisse, puudub vaidlus, et makstud kütuse ja veoauto paaki läinud kütuse koguses oli vahe. Seega tuleb kostja väite, et hageja omastas tööandjalt isiklikuks tarbeks kütust, tõendamiseks hinnata mh hageja väiteid selle kohta, et ta kasutas kogu kanistritesse tangitud kütuse tõstuki kabiini soojendamiseks.
10(16)
Tsiviilasi nr: 2-14-58873
51.Hageja vande all antud ütluste kohaselt kulus 8-tunnise tööpäeva jooksul tõstuki kabiini soojendamiseks umbes 5 liitrit kütust. Kostja väidete kohaselt on soojendi väike ja ökonoomne Airtronic D2. Sellele väitele ei ole hageja vastu vaielnud. Kostja on asjas esitanud Airtronic D2 tehnilised andmed (TVK toimik, lk 69) ning selle järgi kulub täisvõimsusel soojendit kasutades kütust 0,28 liitrit tunnis. Lihtsa arvutuse järgi on tuvastatav, et 8 tunniste tööpäeva korral ei saanud kuluda soojendamiseks 5 liitrit kütust.
52.Ringkonnakohtus avaldas hageja, et mõnikord harva, pikemate tööpäevade korral tankis ta kütust kahte 5 liitrisesse kanistrisse. Arvestades soojendi tehnilistes andmetes väljendatut, sai ühe paagitäie kütusega soojendit kasutada 18 tundi järjest täisvõimsusel. Seega ei ole hageja väited, et ta vajas mõnikord pikemate tööpäevade korral soojendi jaoks kütust 2 kanistritäit, põhjendatud. Kostja on asjas esile toonud, et soojenduseks mõeldud kütusepaagi tankimiseks puudus igasugune vajadus soojal ajal. Sellele väitele hageja omapoolset selgitust andnud ei ole. Asjas esitatud videod kütuse tankimise kohta pärinevad märtsist–aprillist. Seega ei ole usutav ka see, et nimetatud ajal oli soojendit vaja kasutada täisvõimsusel.
53.Kostja seadusliku esindaja vande all antud seletustest nähtub, et kostjani jõudis teave võimalikust hageja poolt toimepandud kütuse omastamisest, misjärel püüdis ta omal käel kontrollida, kas hageja selline käitumine vastab tõele. Kostja seadusliku esindaja seletustega ja tunnistaja EM ütlustega on tõendatud, et peale tööpäeva lõppu võttis hageja tööülesannete täitmiseks kasutatavast veoautost umbes 25 liitrise kanistri ja pani selle oma isiklikuks otstarbeks kasutatava sõiduki pakiruumi. Selle asjaolu on hageja vande all antud seletustega ka õigeks võtnud. Tunnistajate ütlused ja poolte seletused kattuvad ka selles, et kostja seaduslik esindaja nõudis hageja elukohas kanistri sisu tutvustamist, kuid hageja keeldus sellest.
54.Hageja seletuste ja tunnistaja C ütluste kohaselt kasutas hageja 25 liitri suurust kanistrit vee hoidmiseks. Kostja vande all antud seletustega ja tunnistaja EM ütlustega on tõendatud, et hageja väitis kanistri sisuks oleva vee. Samas nähtub hageja vande all antud seletustest, et kanister oli tookord tühi. Hageja seletuste järgi keeldus ta kanistri sisu tutvustamast, kuna sõiduki pagasnikus olid kostjale kuuluvad tööriistad, mis tema käes olla ei tohtinud ning ta arvas, et kui kostja esindaja seda näeb, siis tuleb sellest probleem. Ringkonnakohus peab vajalikuks osutada, et hageja seletustes on vastuolu – kui kanister oli tühi, poleks selle sisu saanud tutvustada. Lisaks leiab ringkonnakohus, et elulises situatsioonis, kus tööandja esindaja nõuab kanistri sisu ettenäitamist, millest võib järeldada, et töötajat kahtlustatakse kütuse omastamises, ei ole ustutav, et töötaja sellest keeldub vaid seetõttu, et tal võib olla mõni tööandja tööriist pagasnikus. Maakohus leidis põhjendatult, et hageja oleks saanud lihtsa toiminguga igasugused etteheited tööandja vara omastamise kohta välistada. Asjaolu, et hageja poolt kütuse tankimine tanklas toimus 5 liitris(t)esse kanistri(te)sse, kuid hiljem ta viis koju 25 liitrise kanistri, ei anna alust eelpoolnimetatust teistsuguse järelduse tegemiseks.
55.Arvestades asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab ringkonnakohus, et kostja väide hageja poolt kütuse omastamise kohta leidis tõendamist. Seega oli ka töölepingu ülesütlemine põhjendatud.
56.Ringkonnakohus leiab, et tunnistaja EM ütluseid ei saa lugeda ebausaldusväärseks ainult seetõttu, et ta mingit konkreetset faktilist olukorda ei mäletanud. Tunnistaja ütlusest nähtub piisavalt selliseid asjaolusid, millest võib järeldada, et ilma kohal viibimata ei oleks tunnistaja nende kohta ütlusi anda teadnud.
57.TLS § 97 lg 3 järgi käesoleva seaduse § 88 lõikes 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist
11(16)
Tsiviilasi nr: 2-14-58873 kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. TLS § 100 lg 5 järgi, kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Kuna TLS § 97 lg-s 3 on sätestatud, et tööandja võib teatud juhtudel töölepingu üles öelda ka etteteatamistähtaega järgimata ning käesolevas asjas tuvastas kohus, et töölepingu lõpetamine hagejaga oli etteteatamistähtaega järgimata põhjendatud, jättis maakohus põhjendatult hageja hüvitisenõude töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtaja mittejärgimise eest 30 kalendripäeva keskmise töötasu ulatuses rahuldamata. Hageja teise hüvitisenõude rahuldamise eelduseks oli see, et tuvastatakse töölepingu ülesütlemise tühisus. Kuna töölepingu ülesütlemise tühisus tõendamist ei leidnud, jättis maakohus õigesti rahuldamata sellega seotud hageja hüvitisenõude ja nõude lugeda tööleping lõppenuks 04.05.2014.
58.Apellatsioonkaebuses vaidlustab kostja maakohtu otsuse osas, millega kostjalt mõisteti välja hageja kasuks tasu ületunnitöö eest. Poolte vahel sõlmitud töölepingu p 41 järgi töötaja asub tööle täistööajaga 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta. Töötaja töötab summeeritud tööaja arvestusega vastavalt tööandja poolt kinnitatud tööajakavale, summeeritud arvestusperioodi pikkuseks on üks kalendrikuu. Arvestusperioodi algus ning tööajakava koostamise/esitamise kord on sätestatud tööandja töökorralduse reeglites. Tööaja algus, lõpp ja vaheajad tööpäeva kestel tulenevad tehtava töö vajadusest ning on reguleeritud töökorralduse reeglites või muus ettevõttesiseses dokumendis.
59.Käesolevas asjas kostja poolt asja materjalidele lisatud töökorralduse reeglite tutvustamine hagejale on tõendamata. Hageja ei ole omaks võtnud, et talle konkreetseid reegleid tutvustati. Seega nimetatud dokumendis tööaja ja ületunnitöö kohta sätestatut arvestada ei saa. Hageja vande all antud seletustest nähtub, et töötatud tundide osas pidas arvestust hageja, kes teatas need iga kuu lõpus kostjale. Kostja seadusliku esindaja vande all antud seletustest nähtub, et töölepingus on kirjas töötaja jaoks vajalik töötamise instruktaaž. Samuti nähtub kostja seadusliku esindaja seletustest, et kuni 2013.a augustini toimus tööaja arvestamine ilmselt graafiku järgi, kuid alates 2013.aasta augustist toimus tööaja arvestamine sõidumeerikute alusel, kusjuures tööaja arvestamise muudatust alates 2013.a augustist töötajatele ei tutvustatud. Eelpool nimetatud kostja esindaja vande all antud seletused ei ole kooskõlas asjas esitatud teiste kostja väidetega. Kostja väidab nimelt, et hageja ei ole temale sõidumeerikuid üle andnud. Seega ei saanud tööaja arvestus toimuda sõidumeerikute järgi. Juhul, kui sõidumeerikute järgi siiski tööaja arvestus toimus, siis on kostja põhjendamatult keeldunud hageja taotletud tõendite kohtule esitamisest.
60.Asjas on esitatud tööandja tööaja arvestuse tabelid (TVK toimik lk 58-66) perioodi august 2013-aprill 2014 kohta. Maakohus leidis, et tööaja arvestuse tabelid on kostja poolt koostatud tööajakava, millega tööandja planeeris töötajate tööd, kuid tööajakavaga ei saa tõendada tööaja arvestamist. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu ning leiab, et kuna kostja esitas need tabelid, et tõendada hageja tööaega ning tema väidete kohaselt arvestati igakuist töötasu hagejale nimetatud tabelites märgitud tööpäevade järgi, siis saab neid tabeleid aluseks võttes tuvastada, kas hageja on ületunnitööd teinud. Hiljem on kostja küll hageja poolt esitatud sõidumeerikute järgi teinud uue arvestuse tööaja kohta, kuid kuna asjas ei ole kõiki sõidumeerikuid esitatud, siis ei saa nimetatud hilisemat töötasu arvestust pidada veenvaks. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja poolt sõidumeerikute järgi tehtud tööaja arvestuse tabel (I kd, tlk 158) ei ole usaldusväärne. See, et asja materjalide juures puuduvad vaidlusaluse perioodi kohta osaliselt sõidumeerikud, näitab juba see,
12(16)
Tsiviilasi nr: 2-14-58873 et esineb pikki perioode, mille jooksul hageja poolt töö tegemine on tõendamata. Kuna kirjalikus töölepingus märgitud töötasu kostja hagejale maksis, siis ei ole usutav, et hageja neil perioodidel tööd üldse ei teinud.
61.Maakohus leidis õigesti, et kuna hageja nõuab ületunnitöö eest töötasu, siis on hageja kohustus tõendada, et ta ületunnitööd tegi. Ringkonnakohus osutab, et hageja kohustus on tõendada ka ületunnitöö tegemise kokkulepet. Maakohtu otsuse järgi puudub poolte vahel vaidlus selles, et enne 2013.a augustit arvestas tööaega hageja, kostja tasus hagejale ületundide eest sularahas. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja alates töövaidluskomisjonile esitatud vastusest hageja avaldusele väitnud, et vaidlusaluse perioodi suhtes ei ole hageja tõendanud kokkulepet ületunnitöö tegemiseks ning ületundide tegemist. Selle kohta, kas enne 2013.a augustit oli pooltel kokkulepe ületundide tegemiseks, kostja arvamust avaldanud ei ole. Ringkonnakohus on seisukohal, et juhul, kui leiab tõendamist ületunnitöö tegemine, siis tõendab see ka pooltevahelist kokkulepet ületunnitöö tegemiseks, arvestades hageja töö iseloomu. Ületunnitööd sai hageja teha juhul, kui kostja teatas, millisele kostja kliendile vedu teostada.
62.Poolte vahel on vaidlus selles, kas sõidumeerikutega on võimalik tööaega kindlaks teha. Apellatsioonkaebuses kritiseerib kostja maakohtu seisukohta, et sõidumeerikutega pole võimalik tõendada ületunnitööd. Ringkonnakohus leiab, et kostja väide ei ole täpne. Maakohus on otsuses sisuliselt leidnud, et asjas esitatud sõidumeerikud ei saa olla hageja tööaja arvestamise aluseks seetõttu, et kõiki meerikuid pole esitatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Oluline on ringkonnakohtu arvates asjaolu, et asjas esitas sõidumeerikuid vaid hageja. Kostja väidete järgi ei ole hageja talle sõidumeerikuid andnud. Nagu eelpool juba esile toodud, on nimetatud kostja väide vastuolus kostja seadusliku esindaja vande all antud seletustega, et alates 2013.a augustist arvestas ta tööaega sõidumeerikute järgi. Lisaks ei ole kostja vaidlusalusel ajavahemikul hagejale kordagi ette heitnud, et ta on jätnud sõidumeerikud kostjale täiesti üle andmata. 14.11.2013 on kostja teinud hagejale hoiatuse (TVK toimik, lk 5), et hageja on jäänud sõidumeerikute esitamisega viivitusse, kuid sellele järgneval perioodil kuni aprillini 2014.a ei ole kostja hagejale sõidumeerikute hilisemat esitamist ette heitnud, rääkimata etteheidetest, et hageja neid üldse pole esitanud. Kostja on asjas väitnud, et töövaidluskomisjonis antud seletustes kinnitas hageja, et sõidumeerikud on tema käes. Töövaidluskomisjonis toimunud istungi protokollist nähtub (TVK toimik, tlk 87) hageja väide, et tema käes ei ole rohkem sõidumeerikuid. Seega on kostja hageja seletusi moonutanud. Hageja ei ole väitnud, et kõik sõidumeerikud vaidlusaluse perioodi kohta on tema käes. Eelpooltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et veenev ei ole kostja väide selle kohta, et tema käes pole kunagi sõidumeerikuid olnud.
63.Maakohus jättis hageja taotluse veolehtede esitamiseks rahuldamata, leides, et veoselehed ja seal märgitud marsruut ei tõenda tööaja pikkust või ületunnitöö pikkust. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga täies ulatuses ei nõustu. TsMS § 229 lg 1 järgi tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõuded ja vastuväited põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kuna veoselehelt nähtub veo algus ja veose sihtpunkt, vedamiseks oli vajalik ka veos peale ja maha laadida, siis on ringkonnakohtu arvates veoselehed asjakohased tõendid, sest võimaldavad tõenäolise tööaja kindlaks teha. Asjas esitas veoselehti ainult hageja. Hageja taotlusel nõudis ringkonnakohus veoselehtede esitamist ka kostja klientidelt. Kostja teatas, et temal veoselehti ei ole.
13(16)
Tsiviilasi nr: 2-14-58873
64.Keskkonnaministri 21.12.2006 määruse nr 84 metsamaterjali veoeeskiri, metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti ja müüdud või ostetud raieõiguse või metsamaterjali kohta esitatavad nõuded § 4 lg 2 sätestab, et kui metsamaterjali omanik ja vedaja on erinevad isikud, peab metsamaterjali vedajal, kui ta veab metsamaterjali väljaspool selle omaniku kinnistut avalikult kasutataval teel „Teeseaduse“ § 4 lõike 1 tähenduses, olema kaasas või vormistatud elektrooniliselt metsamaterjali sortimenti, kogust ja kuuluvust tõendav veoseleht. Elektrooniline veoseleht peab olema kättesaadav vastavalt käesoleva määruse § 5 lõikele 41., § 5 lg 4 järgi paberil veoseleht vormistatakse kolmes eksemplaris, millest esimene kuulub metsamaterjali omanikule, teine saajale ja kolmas vedajale. Kui metsamaterjali omaniku, vedaja ja saaja isikud kattuvad, siis vormistatakse veoselehe eksemplare vastavalt veost tegelikult omanikuna, vedajana ja saajana osa võtvate isikute arvule. Seega osutas hageja õigesti, et kostjal peavad veoselehed olemas olema. Hageja nõudis ületunnitöö eest tasu juba töövaidluskomisjonis, samuti nõudis ta kostjalt veoselehti 24.07.2014 töövaidluskomisjoni esitatud avalduses. Töövaidluskomisjoni pöördus hageja vähem kui kuu aega pärast töölepingu kostja poolt ülesütlemist. Seega teadis kostja, et asjas võib olla vajalik veoselehtede säilitamine.
65.Käesolevas asjas vaidles tööandja nii ületunnitöö tegemise kokkuleppele kui ka hageja poolt arvestatud ületunnitööle vastu. Maakohus selgitas, et töötajal võivad olla piiratud võimalused ületunnitöö tõendamiseks ning seetõttu tuleb arvestada ka seda, kas kaudsed tõendid tõendavad töötaja väidet ületunnitöö tegemise kohta (II kd, tlk 168). Seega andis maakohus pooltele teada, et asjas ei piisa ainult kostja vastuväidetest hagile.
66.Ringkonnakohus osutab, et hea usu põhimõttest tulenevalt on võimalik, et asjaolu tõendamise koormus pöördub eelduste esinemise võimalikkusele viitavate asjaolude esitamise järel ümber, eelkõige, kui tõendada tuleb asjaolu, mille esinemine on kostja kontrolli all, hagejal ei ole objektiivselt võimalik tõendeid esitada ja kostja keeldub asjaolu tõendamisele kaasa aitamast. Asjaolu, et maakohus teatas tõendamiskoormuse ümberpööramisest, vaidluse all ei ole (kostja apellatsioonkaebuse p 4.9). Käesolevast asjast nähtub, et kostja ei ole võimaliku ületunnitöö tõendamisele kaasa aidanud. Vastuseks hageja taotlustele teatas kostja, et tema käes ei ole sõidumeerikuid ega veoselehti. Nagu eelpooltoodust nähtub, ei ole kostjal sõidumeerikute puudumine usutav. Tähelepanuväärne on sealjuures asjaolu, et veel apellatsioonimenetluses väitis tööandja, et ainsad tõendid, mis ületunnitööd saavad tõendada on sõidumeerikud. Veenev ei ole ka kostja väide, et temal ei ole (olnud) veoselehti. Kostja ei esitanud ühtegi veoselehte ega lükanud veenvalt ümber ka seda (teiste veoslehtede esitamisega), et hageja tööajatabelis märgitud veoselehtede järgi veoseid ei vedanud (näiteks vedas veoseid teistele klientidele või, et veoselehtede väljanõudmise taotluses märgitud firmad ei ole kostjaga üldse olnud lepingulistes suhetes). Kuna kütuse omastamise kohta esitatud väidetest nähtuvalt on kostjal olemas hageja kasutuses olnud veoauto GPS andmed, siis soovi korral oleks kostja saanud ka neid andmeid kasutades hageja võimaliku tööaja kohta väiteid ja neid tõendavaid tõendeid esitada. Menetluses on hageja sellele võimalusele ka viidanud, aga kostja omapoolseid väiteid sellele esitanud ei ole. Hageja ületunnitöö eest tasunõude tõendatust hinnates tuleb eelpooltooduga arvestada.
67.Kostja esitas asjas tööajatabelid, millest nähtuvalt tegi hageja tööd arvestusega 5 päeva nädalas 8 tundi päevas. TLS § 28 lg 2 p 4 järgi on tööandja kohustuseks pidada tööaja arvestust. Käesolevas asjas on hageja ringkonnakohtus kostja nõusolekul esitanud tõendina vihiku, millest nähtub tema tööajarvestus ning selle alusel on ta koostanud tabeli tehtud töötundide ja töö iseloomu kohta. Arvestades poolte tööajaarvestusi ja
14(16)
Tsiviilasi nr: 2-14-58873 võrreldes seda veoselehtedel olevate andmetega, nähtub hageja töötamine ka nendel päevadel, mida kostja esitatud tööaja arvestuses tööpäevadena pole märgitud ning ka ajaliselt on tulemustes olulisi lahknevusi.
68.Ringkonnakohus leiab, et hageja on veenvalt tõendanud ületunnitöö tegemise ja seetõttu rahuldas maakohus hageja ületunnitöö tegemise eest tasunõude põhjendatult. Kuigi kõikidele hageja tööajaarvestuses märgitud veose vedamise töötundidele ei ole tõendina lisatud vastavat veoselehte, on see mõistetav, sest osad kostja kliendid teatasid, et neil ei ole veoselehed säilinud. Arvestades poolte esitatud väiteid ja nende poolt esitatud tõendeid, leiab ringkonnakohus seetõttu, et hageja on veenvamalt tõendanud kogu vormistatud tabelis märgitud töö tegemist. Kostja seadusliku esindaja vande all antud seletustest nähtuvalt kohtus ta hagejaga peaaegu igal hommikul, kui kokku ei saanud, siis helistati. Seega pidi kostjal olema ülevaade, kas ja millal hageja tööl käis ja milliseid ülesandeid tööandja nõudmisel täitis. Usutav ei ole, et hageja omaalgatuslikult hakkas kostja klientidele metsamaterjali vedama, nagu kostja on apellatsioonimenetluses avaldanud - viidates hageja omaalgatuslikule ületunnitööle, mis hüvitamisele ei kuulu.
69.Asjas vaidles kostja vastu ka hageja väitele, et veose laadimiseks ei kulu hageja väidetud poolt tundi. Kuna kostja seaduslik esindaja ei osanud vastata küsimusele, kui palju tema arvates veose laadimiseks aega kulub, siis leiab ringkonnakohus, et kostja vastuväited ei ole põhjendatud.
70.Apellatsioonimenetluses avaldas kostja, et ei nõustu hageja väidetega poolhaake laadimise kohta. Poolhaake laadimisele tugines hageja juba töövaidluskomisjonis (TVK toimik lk 10; tlk 124-147; tlk 150). Kostja töövaidluskomisjonis ja maakohtus sellele hageja väitele, et hageja ülesandeks oli ka teisele veoautole koorma laadimine ja mahalaadimine, kuna teisel veokil ei olnud laadijat (nn poolhaake laadimine), vastu ei vaielnud. Ringkonnakohus leiab, et kostja, esitades vastuväite sellele, et hageja kohustuseks ei olnud sisuliselt poolhaake laadimine, on selle esitanud hilinenult. Seetõttu ringkonnakohus nimetatud väitega ei arvesta.
71.Asjas väitis kostja, et hageja kohustuseks ei olnud veoauto remont, mistõttu tööaja arvestuse tabelis auto remondina märgitud tööaega ei saa arvestada. Ringkonnakohus kostja seisukohaga ei nõustu. Tunnistaja U ütlustest nähtub, et hagejaga koos vahetati metsaveomasina õli, keevitati, vahetati tõstukit ja rattarummu. Seejuures on tunnistaja andnud ütlusi, et tõstuki vahetamine võis võtta rohkem kui 1 päev. Seega on hageja väide, et tema tööaja sees oli ka tema kasutuses olnud sõiduki remontimine, tõendatud. Hageja on tööaja arvestuse tabelis väitnud, et ta remontis autot 01-02. ja 05-09. augustil. Kostja augusti tööajatabelis (TVK toimik, tlk 66) on märgitud, et nimetatud kuupäevadel oli hageja tööl. Järgnevalt on hageja väidetavalt tööks kasutatavat autot remontinud 14., osaliselt 15., 19., 21-22. augustil. Kostja augusti tööajatabeli järgi on hageja nendel päevadel töötanud. Septembri tööaja arvestuse järgi remontis hageja autot 02-03., osaliselt 11., 16., osaliselt 19., 25-26. septembril. Kostja tööaja arvestuse järgi (TVK toimik, lk 65) järgi on hageja nimetatud kuupäevadel töötanud. Oktoobris on hageja tööajaarvestuse järgi autoremont osaliselt toimunud 11., 16., 21- 22., 25. kuupäeval ning täistööajana 28-31. kuupäeval. Kõikidel nimetatud oktoobri kuupäevadel on kostja tööajaarvestuse järgi hageja töötanud (TVK toimik, lk 64). Sama jätkub nii novembri, detsembri, jaanuari, veebruari ja märtsi hageja poolt märgitud remondipäevadega. Kostja tööajatabelis (TVK toimik lk 59-62) on need märgitud tööpäevadeks. Seega ei ole põhjendatud kostja väited, et hageja tööajatabelis märgitud remondiks kulunud aeg ei kuulu tööajana arvestamisele.
72.Kostja väide, et hageja käis tööajaarvestuses märgitud remondi ajal kostja remonditöökojas isiklikku autot remontimas ei ole tunnistaja U ütlustega kooskõlas.
15(16)
Tsiviilasi nr: 2-14-58873 Esiteks on tunnistaja väitnud, et hageja ilmselt vahetas oma isiklikul autol vaid õli ja teiseks ei nähtu tunnistaja ütlustest, et ta tegi seda tööajal.
73.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei ole maakohtu otsusest võimalik aru saada, kuidas kohus väljamõistetud ületunnitöö tasu arvestas. Maakohus on viidanud hageja arvestusele tasu kujunemise kohta ja leidnud, et arvutuskäik on selge ja arusaadav. Ringkonnakohus osutab, et tööajatabelis (IV kd, tlk 177-195) on hageja märkinud iga töötatud kuupäeva kohta töö alguse ja lõpu kellaaja ning eraldi esile toonud tööaja, mille eest on kostja hagejale juba tasunud. Ületundide arv ning nende kujunemine on nimetatud dokumendis selgelt jälgitav. Tabelis on iga kuu lõpus kokkuvõtvalt märgitud hageja arvestatud ületundide arv ning see kattub asjas esitatud hageja arvestusega nõude suuruse kujunemise kohta (I kd, tlk 10-11). Arvestuse kohaselt on hageja lähtunud töölepingus kokkulepitud töötasust ning ületundide arvu korrutanud töötasu koefitsendiga 1,5. Kokkuvõtvalt on ringkonnakohus seisukohal, et hageja on piisavalt veenvalt tõendanud ületunnitöö tegemist kogu väidetud ulatuses. Kostja vastupidist tõendanud ei ole. Seega on hageja ületunnitöö tegemise eest esitatud tasunõue tõendatud.
74.Apellatsioonkaebuse väited maakohtu poolt ebaõigesti jaotatud menetluskulude kohta ei ole põhjendatud. Asjas leidis hagi esitamisel tõendamist, et hageja elas ja töötas Tallinnas. Seega oli hagi esitatud õigele kohtule. Menetluskulude jaotus
75.Kuna nii apellatsioonkaebus, kui vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis arvestades kaebustes vaidlustatud maakohtu otsuse ulatust ning vaidluse olemust, jätab ringkonnakohus TsMS § 163 lg 1 järgi poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik