2-16-11044/21 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

summas 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot riigile hüvita-mise kohustusest; kohustada Xxxx(pankrotis) tasuma riigile pankrotimenetluse kulud kokku 555,60 eurot koos käibemaksuga ja määrata tasumiseks tähtaeg; pankrotimenetlu-ses hüvitamata jäänud pankrotimenetluse kulud kokku summas 79,67 eurot (hüvitamata ajutise pankrotihalduri tasu) jätta Xxxx(pankrotis) kanda; vabastada Ly Müürsoo Xxxx(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest; otsustada Xxxx(pankrotis) kohus-tustest vabastamise menetluse algatamine, selle algatamisel jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi; edastada kohtulahend Riigi Tugi-teenuste Keskusele. Pankrotihaldur Ly Müürsoo poolt Xxxx(pankrotis) pankrotimenetluses koostatud ning kohtule esitatud taotlus ning aruanne on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohtule halduri poolt 15.03.2017 esitatud taotluse kohaselt puuduvad Xxxx(pankrotis) pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on Harju Maakohtu 17.03.2017 määruse alusel teinud 17.03.2017 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded Xxxx(pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isiku-tele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 1 200 eurot hiljemalt 27.03.2017. Tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täien-davaid kulusid. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpeta-miseks raugemise tõttu. Kohus, tutvunud pankrotihalduri taotlusega leiab, et Xxxx(pankrotis) pankroti-menetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Vaidlused nõuete ja nende rahuldamisjärkude üle puuduvad. Teistelt isikutelt saada olev vara puudub. Pankroti-haldur pankrotimenetluses hagisid esitanud pole ja ei kavatse neid ka esitada. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et Xxxx(pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Pankrotihalduri sõnul olid maksejõuetuse põhjuseks vastutustundetu käitu-mine kohustuste võtmisel. Kohus nõustub pankrotihalduri hinnanguga ning leiab, et makse-jõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Võlgnik võlausaldaja nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus Xxxx(pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.

Xxxx(pankrotis) pankrotimenetluses on võlausaldajate nõuded jäänud rahuldamata järgmiselt: Harjumaa tööpiirkonna kohtutäitur Urmas Tärno 19,62 eurot; Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet 19,16 eurot; Harju tööpiirkonna kohtutäitur Kaja Lilloja 118,26 eurot; Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu 1 520,17 eurot; Tallinna kohtutäitur Risto Sepp 19,16 eurot; Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts 22,17 eurot; Tallinna kohtutäitur Kristiina Fein-man 19,78 eurot; Tallinna Linnakantselei 136 eurot. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt PankrS § 65 lg 11 kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg 1-3 kohaselt halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 180 lg 2 kohaselt Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kuivõrd võlgniku pankrotimenetluses puudus vara, mida haldur oleks saanud müüa, ka ei olnud halduril võimalik esitada vara tagasivõitmise või tagasinõudmise hagisid, siis taotleb Ly Müürsoo tasu määramist lähtuvalt PankrS § 23 lõigetest 1-3. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Haldur on Xxxx(pankrotis) pankroti-menetluses teinud toimingud arvestusega 80 eurot tunnis kokku 9,5 tundi ehk tasu kokku 760 eurot, millele lisandub käibemaks 152 eurot, kokku 912 eurot. Võlgnik Xxxx(pankrotis) on kinnitanud, et nimetatud tasu määramine ei riku võlgniku ega võlausaldaja huve. Haldur palub määrata tasu büroole OÜ Sentire M.K. (registrikood 10539935), mille kaudu haldur tegutseb. Haldur toob veel välja, et pankrotivarast tehtavad väljamaksed on kokku 2 052 eurot, millest 476,40 eurot koos käibemaksuga on hüvitatud riigi vahenditest ja 463,93 eurot (ajutise halduri tasu) saab hüvitada pankrotivara hulka laekuva tagastamisele kuuluva enamkinnipeetud üksikisiku tulumaksu arvelt. 1 111,67 eurot on vahendite puudumise tõttu haldurile hüvitamata. Kohus leiab, et kuivõrd võlgniku puhul on tegemist isikuga, kellele ei saa anda halduri tasu ja kohustuste katteks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, rohkem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks (TsMS § 183 lg 2), ei ole võimalik halduri tasu määramisel lähtuda halduri poolt taotletavast tunnitasust 80 eurot /tund, vaid lähtuda tuleb analoogiliselt riigi õigusabi osutavate advokaatidega Justiitsministri

26.07.2016 määrusest nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korrast, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“, mille § 10 lg 1 esimese lause kohaselt isiku esindaja tasu riigi õigusabi osutamise eest tsiviilasja kohtueelses menetluses on 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 160 euro. Seega kohtu hinnangul käesoleval juhul ei saa halduri tunnitasu ületada 40 eurot /tund, mistõttu kohus määrab halduri tasu suuruseks 9,5 tunni eest 380 eurot, millele lisandub käibemaks 76 eurot, kokku 456 eurot. Pankrotimenetluse kulud on kohus kinnitanud 03.02.2017 määrusega summas 120 eurot. Seega on pankrotihalduri tasu ja kulud kokku 576 eurot. Tulenevalt TsMS § 183 lg 2 ja PankrS § 65 lg 11 annab kohus pankrotivõlgnikule riigi menetlusabi summas 576 eurot, millisest summast 476,40 eurot (397 eurot + km) ei mõisteta riigi tuludesse välja ja ülejäänud summa, st 99,70 eurot (576 eurot - 476,40 eurot) peab võlgnik Xxxx(pankrotis) tagastama riigile kolme kuu jooksul pärast kohustustest vabasta-mise menetluse lõppemist. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Ly Müürsoo tuleb vabastada Xxxx(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. Xxxx(pankrotis) on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse võlgnik esitada mh pankrotiavalduses. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada Xxxx(pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole esitatud ühtegi kolmanda isiku nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta. Kuna usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid liigseid kulutusi, mida võlgnik ei ole võimeline täiendavalt kandma, tuleb jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik