4.Riigi Tugiteenuste Keskusel hüvitada riigi vahenditest ajutise pankrotihaldurile Ly Müürsoole ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Pankrotihalduri tasu kanda OÜ Sentire M.K (registrikood 10539935), mille kaudu ajutine haldur tegutseb, arvelduskontole nr EE452200221011718199 Swedbank AS-is. Ülejäänud ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused summas 543,60 jätta võlgniku kanda.
5.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 13. september 2016, algusega kell 09:40. Üldkoosolek toimub Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas (Harju Maakohus, Kentmanni 13, 15 158 Tallinn, V korrus, saal nr 517).
2-16-11044
6.Kohustada võlgnikku XXXXt (isikukood XXXX) kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.
7.Kohustada võlgnikku XXXXt (isikukood XXXX) ilmuma vande andmiseks 13. septembril 2016 kell 09:30 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajja (Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja, Kentmanni 13, 15158 Tallinn, V korrus, saal nr 517).
8.Hoiatada võlgnikku XXXXt (isikukood XXXX), et vande andmise kohustuse mittetäitmisel (s.h vande andmise kohustuse täitmiseks kohtusse ilmumata jätmisel või vande andmisest keeldumisel) võib kohus teda trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti.
10.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast (PankrS § 93 lg 1). Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).
11.Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 10 nimetatud tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
12.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
13.Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
14.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
15.Kohtumäärus saata võlgnikule, ajutisele pankrotihaldurile ning Rahandusministeeriumile.
16.Saata kohtumäärus pärast jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg 3). Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (PankrS § 31 lg 7). Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse. Asjaolud
1.XXXX(avaldaja/võlgnik) esitas 19.07.2016 Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse. Avalduse kohaselt on võlgnik varatu,
2-16-11044 töötu ning ei ole võimeline võetud kohustusi täita. Peamine võlg tekkis korteriomandi ostu tagajärjel, mille jaoks võetud laenumakseid ei suutnud võlgnik tasuda. Võlgnikul on kaks alaealist last ning on hetkel viiendat kuud rase. Võlgnik on maksejõuetu ning palub kuulutada välja enda pankroti ja algatada enda suhtest kohustustest vabastamise menetlus.
2.04.08.2016 võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse, määras ajutiseks pankrotihalduriks Ly Müürsoo ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi 23.08.2016.
3.18.08.2016 esitas Ly Müürsoo ajutise pankrotihalduri aruande. Võlgniku vara Järelepärimiste tulemusena pankadesse selgus, et XXXXomab alljärgnevaid arvestuskontosid: • Swedbank AS-is arvelduskontosid: nr XXXXXXXXXXXXXXX, mille saldo seisuga 10.08.2016.a. oli 0 eurot (kontol on broneering summas 30,72 eurot kaardi kuutasudest); nr XXXXXXXXXXX, mille saldo seisuga 10.08.2016.a. oli 0 eurot (kontol on broneering summas 16,32 eurot kaardi kuutasudest); • Danske Bank A/S Eesti filiaalis arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXX, mille saldo seisuga 10.08.2016.a. oli 0 eurot. Swedbank AS vastusest nähtub, et XXXX’le kuulub kogumispensionikonto nr XXXXXXXXXXXXXXX, millel on seisuga 10.08.2016.a.. Kohustusliku Pensionifondi Danske Pension 50 (II sammas) 1213,203 osakut turuväärtusega 1562,34 eurot. Swedbank Pensionifond K3 (II sammas) 648,856 osakut turuväärtusega 759,60 eurot. IFS § 109 lg 2 sätestab, et pensionifondi osakuid ei või võõrandada ega koormata. Seega ei kuulu II samba pensionifondi osakud pankrotivara hulka. Maksu- ja Tolliameti andmetel on XXXX saanud maksustatavat tulu Sotsiaalkindlustusametist (emapalk) kuni juunini 2016.a.. Järelepärimise tulemusena Maanteeametisse selgus, et liiklusregistris XXXX nimele/vastutava kasutajana sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette registreeritud ei ole. Viimase viie aasta jooksul sõidukeid võõrandatud ei ole. XXXX omas AS-is SEB Pank arvelduskontot nr EE271010010814272017, mis suleti 02.06.2015.a.. Seega XXXX ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt vara ei ole. Võlgniku kohustused Võlgnevused teadaolevatele võlausaldajatele: • Swedbank AS-le summas 47,04 eurot (kaardi kuutasudest); • Danske Bank A/S Eesti filiaalile summas 29 780,66 eurot (võla tasumise kokkulepe RA260608PA); • Telia Eesti AS-le summas 398,50 eurot; • AS Starman teatas, et AS Starman sulges 29.08.2008.a. teenused ja võlgnevus on 99,07 eurot. 18.02.2009.a. edastas AS Starman võlgnevuse Lindorff Eesti AS-le. Lindorff Eesti AS teatas, et nende menetluses puuduvad nõuded XXXXsuhtes. Samas kohtutäitur Urmas Tärno teatas, et AS Starman nõue on 346,97 eurot. Ajutine haldur võtab lõppjärelduses aluseks kohtutäituri poolt edastatud summa, sest selle aluseks on kohtumäärusega välja mõistetud summa. Võlgnevuse olemasolu ja suurus vajab väljaselgitamist pankrotimenetluse käigus; • Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametile summas 136 eurot; • OG Elektra AS-le summas 26,40 eurot; • Politsei ja Piirivalveametile summas 60 eurot; • Riigi Tugiteenuste Keskusele summas 1520,17 eurot.
2-16-11044
Tele2 Eesti AS teatas, et võlgnevus Tele2 Eesti AS-ile on 05.12.2011.a. loovutatud inkassofirmale AS-le PlusPlus Capital. AS PlusPlus Capital ei ole ajutise pankrotihaldurile järelepärimisele vastanud. Võlgnevuse olemasolu ja suurus vajab väljaselgitamist pankrotimenetluse käigus Võlgnevused kohtutäituritele on järgmised: • Kohtutäitur Kaja Lilloja’le summas 506,46 eurot; • Kohtutäitur Kaire Põlts’ile summas 40,76 eurot; • Kohtutäitur Risto Sepp’ale summas 37,76 eurot; • Kohtutäitur Kristiina Feinman’ile summas 38,38 eurot; • Kohtutäitur Toomas Saarma’le summas 37,76 eurot; • Kohtutäitur Priit Petter’ile summas 183,47 eurot; • Kohtutäitur Katrin Vellet’ile summas 37,76 eurot; • Kohtutäitur Urmas Tärno’le summas 134,22 eurot. Ajutisele haldurile teadaolevaid kohustusi on kokku vähemalt summas 33 331,91 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel on XXXXsaanud maksustatavat tulu Sotsiaalkindlustusametist (emapalk) kuni juunini 2016.a.. Kuna XXXXigakuine sissetulek on väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalk, siis ta oma sissetulekust ei suuda kohustusi täita. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et XXXXon püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maksejõuetuse põhjuseks on vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel ehk muu asjaolu PankrS mõttes. Ajutine haldur leiab, et kuna XXXXon esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja oma avalduses on XXXXkinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, siis peab kohus XXXXpankroti välja kuulutama. Ajutise pankrotihalduri tehtud töö aruande kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 10 tundi, arvestusega 80 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 800 eurot ning vajalikud kulutused summas 50 eurot. Summale lisandub käibemaks summas 170 eurot, seega on ajutise halduri tasu kokku 1020 eurot. Ajutine pankrotihaldur taotleb ajutise pankrotihalduri tasu ja vajalike kulude hüvitise määramist summas 543,60 eurot pankrotivara arvelt Ly Müürsoo kasuks ning menetlusabina hüvitada riigi vahenditest ajutise pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot.
4.23.08.2016 kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde ja ajutine pankrotihaldur oma aruande juurde. Võlgnikul vastuväiteid ajutise pankrotihalduri tasu ja aruande osas ei olnud. Ly Müürsoo on nõus jätkama pankrotihaldurina. Kohtumääruse põhjendused
5.Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. XXXXesitas kohtule võlgniku pankrotiavalduse. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku
2-16-11044 majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutise halduri hinnangul võlgnikul vara puuduvad, kuid kohustusi on vähemalt 33 331,91 euro ulatuses. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu, kuivõrd võlgniku varad ületavad kohustusi ja selline seisund ei ole ajutine. Ajutine haldur ei ole tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi tuvastanud. Ajutine haldur leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Kohus tuvastab ajutise pankrotihalduri aruande põhjal, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg-st 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduriga, et maksejõuetuse põhjuseks tuleb pidada muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti PankrS § 31 lg 1 alusel. Pankroti väljakuulutamise aeg on 26.08.2016 kl 11.00. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi 13.09.2016 kell 09:40 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas, Tallinnas, Kentmanni 13, V korrus, saal 517.
6.Ly Müürsoo on andnud nõusoleku enda nimetamiseks XXXXpankrotihalduriks. Kohus määrab Ly Müürsoo võlgniku pankrotihalduriks.
7.PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).
8.PankrS § 33 lg 1 sätestab, et pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus määrab pankrotimääruse kohta viivitamata teate (pankrotiteade) avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded.
9.PankrS § 85 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti
2-16-11044 väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. Kohus kohustab võlgnikku XXXXt andma kohtus vande vara ja võlgade õigsuse kohta. Kohus kohustab võlgnikku XXXXt ilmuma vande andmiseks kohtusse kohtumääruse resolutsioonis märgitud ajal.
10.PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lg-s 11 sätestatust (Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses). Ajutise pankrotihalduri tehtud töö aruande kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 10 tundi, arvestusega 80 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 800 eurot ning vajalikud kulutused summas 50 eurot. Summale lisanduv käibemaks summas 170 eurot, kokku 1020 eurot. Ajutine pankrotihaldur taotleb ajutise pankrotihalduri tasu ja vajalike kulude hüvitise määramist summas 543,60 eurot pankrotivara arvelt Ly Müürsoo kasuks ning menetlusabina hüvitada riigi vahenditest ajutise pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Käesoleval juhul puudub võlgnikul vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Kuivõrd aga võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse, tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotiseadus võimaldab ajutise halduri tasu ja hüvitatavaid kulutusi hüvitada riigi vahenditest vaid raugemise korral. Seega oleneb ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest sellest, kas raugemisaluse olemasolu korral tuleb siiski võlgniku pankrot välja kuulutada või mitte. Kuna seaduse eesmärk ei tohiks olla sarnastes olukordades võlgnike ajutiste haldurite erinev kohtlemine, tuleb PankrS § 23 lg 4 kohaldada ka juhtudel, kui võlgnikul vara pole, kuid pankrot tuleb välja kuulutada, sest võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse.
2-16-11044 PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise tasu 800 eurot ning vajalikud kulutused summas 50 eurot. Summale lisanduv käibemaks summas 170 eurot, kokku 1020 eurot. Ajutise halduri tunnitasu 80 eurot jääb seadusega sätestatud ülemmäära piiresse. Kohus, tutvunud ajutise halduri poolt esitatud menetlusabi taotlusega ning tuvastanud, et puuduvad vahendid menetluskulude katmiseks, määrab ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused riigi vahenditest 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Riigi Tugiteenuste Keskusel tasuda riigi vahenditest 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Pankrotihalduri tasu kanda OÜ Sentire M.K (registrikood 10539935), mille kaudu ajutine haldur tegutseb, arvelduskontole nr EE452200221011718199 Swedbank AS-is. Ülejäänud ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud summas 543,60 eurot jätta võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.