lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-19345/62

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 31.03.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-19345/62
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
31.03.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1188
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 178 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 651 lg 1Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatusTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-15-19345/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium14.09.20162-15-19345/52Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja29.12.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Reet Allikvere, Iko Nõmm, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. märts 2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-19345

Tsiviilasi

F OÜ hagi JV vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 29. detsembri 2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

F OÜ apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

0 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad maakohtus

Hageja: F OÜ (registrikood lepinguline esindaja Jaanus Silm

XXXXXXXXXXX),

Kostja: JV (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Jätta Pärnu Maakohtu 29. detsembri 2016 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 09.09.20262-25-3959/20Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 02.09.20262-26-10331/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 25.08.20262-26-3601/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.08.20262-26-9504/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 14.08.20262-25-8343/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.08.20262-22-18174/82Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.F OÜ esitas 23.12.2015 Pärnu Maakohtule hagi JV vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ja hüvitise 390 euro väljamõistmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja loobus 19.05.2016 kohtuistungil hüvitise nõudest.
2.Maakohus rahuldas 17.06.2016 otsusega hagi. Kohus tuvastas töölepingu ülesütlemise tühisuse ja lõpetas poolte vahel sõlmitud töölepingu alates 11.12.2015. Poolte õigusabikulud jättis kohus poolte endi kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja tasutud riigilõivu hüvitamiseks 100 eurot. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 14.09.2016 otsusega maakohtu otsuse õigusabikulude jaotuse osas ja tegi uue otsuse, millega jättis poolte õigusabikulud maakohtus kostja kanda ning saatis asja õigusabikulude rahaliseks kindlaksmääramiseks tagasi samale maakohtule uueks arutamiseks. Muus osas jäi maakohtu otsus muutmata. Hageja menetluskulud ringkonnakohtus jättis kohus 90% ulatuses kostja kanda, ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda.
3.Hageja 19.05.2016 menetluskulude nimekirja kohaselt osutati talle maakohtus õigusabi 20 tundi tunnihinnaga 100 eurot, lisaks tasus hageja riigilõivu 100 eurot. Hageja palus mõista kostjalt menetluskulude hüvitisena välja 2100 eurot ja viivise menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.02.12.2016 menetluskulude nimekirja kohaselt osutati hagejale ringkonnakohtus õigusabi 2 tundi, tunnihinnaga 100 eurot. Lisaks tasus hageja riigilõivu 225 eurot. Hageja taotleb ringkonnakohtus kantud menetluskulude hüvitamist lähtudes menetluskulude jaotusest summas 382,50 eurot. Kostja vastuväited
5.Hageja 19.05.2016 esitatud menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabikulud on ebaproportsionaalselt suured ja ebamõistlikud. Hageja kulud oleks olnud väiksemad, kui ta oleks kostjale seadusjärgse hüvitise välja maksnud. 02.12.2016 menetluskulude nimekirjale kostja vastuväiteid ei esitanud. Esimese astme kohtu otsus
6.Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja maakohtu menetluses kantud õigusabikulude hüvitamiseks 400 eurot ja ringkonnakohtu menetluses kantud kulude hüvitamiseks 382 eurot.
7.Hageja õigusabikulud on võrreldes asja keerukuse ja sellele eeldatavalt kulutatud ajaga ebamõistlikult ja ebaproportsionaalselt suured. Menetluskulude nimekirja järgi kulus hageja esindajal kohtuistungitel osalemisele 5 tundi. Protokollide järgi kestsid kohtuistungid kokku 2 tundi ja 45 minutit. Ebamõistlikult palju aega kulus ka muudeks õigustoiminguteks – 6 tundi hagiavalduse koostamisele, 3 tundi ja 30 minutit teiseks kohtuistungiks ettevalmistamisele, kliendiga nõupidamisele (kes osales isiklikult kohtuistungil) ja kirjaliku kohtukõne koostamisele.
8.Menetluskulude hüvitamise mõistlikuse piiriks võiks rahalise nõude puhul olla hagi hind (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15). Konkreetse asja keerukust ja mahtu arvestades võib vajalik ja põhjendatud kulu olla ka väiksem kui tsiviilasja hind. Käesoleva tsiviilasja hind oli 390 eurot. Seega on 2000 euro suurune õigusabikulu on ka hagi hinnast lähtuvalt ebamõistlikult suur.
9.Arvestades vaidluse vähest keerukust tööandja jaoks, hagi hinda ning eeldatavat ja mõistlikku aega õigusabitoimingutele, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista maakohtu menetluse õigusabikulude katteks 400 eurot.
10.Hageja menetluskulud apellatsiooniastmes on vajalikud ja põhjendatud ning tuleb arvestades menetluskulude jaotust kostjalt välja mõista summas 382,50 eurot. Apellatsioonkaebus
11.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus jättis hageja menetluskulud maakohtus 1600 euro ulatuses välja mõistmata ja teha tühistatud osas uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitisena välja täiendavalt 1600 eurot. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
12.Maakohus kohaldas ebaõigesti tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg-t 1 ja § 162 lg-t 2 ning ületas diskretsiooninorme, jättes selgelt vajalikud ja põhjendatud kulud olulises osas välja mõistmata.
13.Ekslik on maakohtu viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-4-15, mis käsitleb menetluskulude väljamõistmist rahaliste nõuetega tsiviilasjades. Käesoleval juhul ei esitanud hageja rahalist nõuet, vaid tuvastusnõude.
14.Arvestades hageja menetlusdokumentide mahtu, tsiviilasja asjaolusid, kahte toimunud kohtuistungit ja asjaolu, et kostja vaidles hagile samuti lepingulist esindajat kasutades lõpuni vastu, ei ole 20 töötundi ebamõistlik ega ebavajalik. Samuti on lepingulise esindaja tunnihind tavapärane. Kostja lepingulise esindaja ajakulu oli samas suurusjärgus. Sisuliselt leidis maakohus, et tööandja pidi menetluses hakkama saama ilma lepingulise esindajata.
15.Vaidlus ei olnud lihtne ega vähemahukas. Töötaja tugines mitmele tööandja rikkumisele, mille kõigi ümberlükkamiseks tuli koguda tõendeid, neid analüüsida ja esitada kohtule koos menetlusdokumentidega. Vastus apellatsioonkaebusele
16.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
17.Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles kohus rahuldas hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja maakohtu menetluses kantud õigusabikulude katteks 400 eurot ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 382 eurot. Kohtuotsus on selles osas jõustunud.
18.Kohtuotsus on vaidlustatud osas, millega kohus jättis hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse rahuldamata maakohtus kantud õigusabikulude osas summas 1600 eurot. TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
19.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks vaidlustatud osas. Apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
20.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud.
21.Iseenesest on õige apellatsioonkaebuse väide, et maakohus viitas ebaõigesti Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-4-15, milles käsitleti menetluskulude hüvitamise mõistlikku piiri rahalise nõude korral. Käesolevas asjas ei lahendanud kohus otsusega rahalist nõuet, sest hageja loobus sellest viimasel kohtuistungil. Kohus tuvastas kostjapoolse töölepingu ülesütlemise tühisuse ja lõpetas poolte vahel sõlmitud töölepingu. Samas ei viinud see viide Riigikohtu lahendile maakohtus kantud õigusabikulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel ebaõige otsuse tegemiseni. Tegelikult ei lähtunud ka maakohus hüvitamisele kuuluvate õigusabikulude suuruse kindlakstegemisel hagi hinnast 390 eurost, sest mõistis kahe kohtuastme õigusabikulude katteks kostjalt välja 580 eurot (maakohtus kantud õigusabikulud 400 eurot ja ringkonnakohtus kantud õigusabikulud 180 eurot, s.o 90% 200-st eurost).
22.Maakohtu otsusest ei tulene, et tööandja oleks pidanud menetluses osalema ilma esindajata, nagu leiab hageja. Maakohus võttis õigusabikulude kindlaksmääramisel õigesti arvesse nii vaidluse vähese keerukuse tööandja jaoks, tsiviilasja mahu kui ka mõistliku aja õigusabitoimingutele. Kohus hindas hageja esindaja menetlustoiminguid ja märkis otsuses, millistele menetluskulude nimekirjas märgitud konkreetsetele toimingutele kulutatud aeg on kohtu hinnangul ebamõistlik ning vähendas sellest tulenevalt hagejale väljamõistetava hüvitise suurust. Ka tsiviilasja mahu ja keerukuse hindamine on maakohtu kaalutlusotsus. Pealegi tekkis osa õigusabikuludest seoses hageja rahalise nõude menetlemisega, millest ta alles menetluse lõpus loobus. Asjaolu, et hageja maakohtu hinnangutega ei nõustu, ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu otsustuse muutmiseks.
23.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Reet Allikvere

Iko Nõmm

Ande Tänav

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.08.20262-26-153/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 05.08.20262-25-22503/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja