F OÜ hagi JV vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 17.06.2016 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
0 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
F OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: F OÜ (reg kood XXXXXXXXXXX; asukoht XXX), lepinguline esindaja Jaanus Silm (e-post: XXX) Kostja: JV (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Valev Plato (e-post: XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 17.06.2016 otsus osaliselt menetluskulude, so õigusabikulude jaotuse osas. Muus osas jätta Pärnu Maakohtu 17.06.2016 otsus muutmata.
2.Teha menetluskulude, so õigusabikulude jaotuse osas uus otsus, millega jätta poolte õigusabikulud maakohtus JV (V) kanda. Menetluskulude, so õigusabikulude rahalise kindlaksmääramise osas saata asi tagasi samale maakohtule uueks arutamiseks.
4.F OÜ menetluskulud ringkonnakohtus jätta 90 % ulatuses JV (V) kanda, ülejäänud poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
1(5)
Tsiviilasi nr: 2-15-19345
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.21.08.2015 sõlmisid pooled tähtajatu töölepingu nr 2108-2015, mille alusel asus kostja hageja juurde tööle autojuhi ametikohal. 11.12.2015 sai hageja kätte kostja avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lg 2 p 2 ja p 3 alusel, mille kohaselt tööandja on oluliselt ja korduvalt rikkunud poolte vahel sõlmitud töölepingut.
2.Tööandja ülesütlemisavalduses esitatud põhjendustega ei nõustu ning on seisukohal, et töötajal puudus alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Töötaja on põhistanud ülesütlemisavaldust sellega, et a) korraldamata oli töötaja kasutuses oleva sõiduki tehnohooldus, b) sõidukil kasutati normidele mittevastavaid rehve, c) ei ole esitatud töötasu arvestust ja päevarahade kalkulatsioone ning d) tööandja on oluliselt viivitanud töötasu ja päevarahade maksmisega. Kokkuvõtlikult on töötaja leidnud, et tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega ja seadnud reaalsesse ohtu töötaja elu ja tervise.
3.Ülesütlemisavalduses esitatud etteheited on tööandjale üllatuslikud ega vasta tõele. Töötaja kasutuses olnud sõidukile oli vajalik ja nõutav tehnohooldus teostatud vastavalt Volvo esinduse ja sõiduki kasutusjuhendile Volvo ametlikus esinduses ning sõidukil kasutati seaduse nõuetele vastavaid rehve. Kostja ei ole oma väiteid veoki ja rehvide seisukorra suhtes millegagi tõendanud. Hageja on esitanud kohtule sõiduki hooldusajaloo, millest nähtub, et veokile on teostatud regulaarset hooldust selle omandamisest peale ja mingeid vigu ei ole tuvastatud.
4.Töötaja ei ole kunagi esitanud nõuet töötasu arvestuse ja päevarahade kalkulatsiooni esitamiseks enne ülesütlemisavalduse esitamist. Töötasu ja päevarahade arvestus esitati kostjale 15.12.2015, seega vahetult pärast päringu saamist. Vastavalt töölepingule on töötasu väljamaksmise tähtaeg iga kuu 15. kuupäev. Tööandja on töötajatele töötasu välja maksnud alati enne nimetatud kuupäeva, milline asjaolu on tõndatav panga väljavõtetega. Kostja ei ole kunagi pöördunud tööandja poole nõude või avaldusega, et talle on jäetud osa töötasust välja maksmata. Kui käsitleda töötasu maksmisega viivitusena (mida hageja ei arva) 2015. aasta septembris ja oktoobris päevarahadest kinni peetud elukindlustust ning telefoni ülekulu, on töötajale välja makstmata päevarahade summa 49,24 eurot, mida ei saa pidada oluliseks lepingu rikkumiseks. Hageja on seisukohal, et tööandja ei ole rikkunud töötajaga sõlmitud töölepingut, sh rikkunud seda oluliselt.
5.Hageja palub tuvastada JV töölepingu ülesütlemise tühisus ja lõpetada poolte vahel sõlmitud tööleping nr 2108-2015 11.12.2015. TLS § 109 lg 4 sätestatud hüvitise nõudest hageja loobub.
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-15-19345 Kostja seisukoht
6.Hageja ei vastanud kostja kirjalikule päringule (11.12.2015) esitada arvestus töötasu ja lähetuses viibitud päevarahade kohta. Eelkõige puudub kostjal selgus päevarahade osas ja eriti Saksamaal viibitud päevade eest. Kuna arvestus puudub, on kostjal raske väita, kas talle on kõik ettenähtu välja makstud või on esinenud viivitusi ja palub selle kohtul välja selgitada. Tulenevalt hageja juhatuse liikme kinnitatud „Ohutusjuhendist autojuhile“ on töötajal õigus nõuda tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis– ja isikukaitsevahendeid. Arvestades kostja käsutusse antud sõiduki tehnilist seisukorda ja isikukaitsevahendite puudumist (turvasaapad, tööriided, helkurvest), ei saanud töötaja ühte ega teist. Auto halvast tehnilisest seisukorrast informeeris kostja tööandjat näiteks 03.04.2015.
7.Kostja kui autojuhi seisukohast on kõige olulisem veoki rehvide olukord, mis ei vastanud mingitele kehtivatele nõuetele. Kostja oli sunnitud sõitma veokiga, mille turvisemustri sügavus oli väiksem kui 1,6 mm. Lisaks sellele oli tegemist lõigatud rehvidega, mille kasutamine on näiteks Rootsi Kuningriigis keelatud. Kostja informeeris tööandjat korduvalt rehvide olukorrast, kuid sai iga kord vastuseks, et teeme selle reisi veel ära. Asjaolu, et rehvid ei vastanud nõuetele kinnitab see, et 10.12.2015 vahetati need Tartus Ringtee 61a asuvas rehvitöökojas ära. Selliste rehvidega sõites seadis kostja ohtu nii enda ja kaasliiklejate elu ja tervise, tööandja vara veoki ja haagise näol ning veose. Kohatu on hageja väide, et esitatud etteheited tulid tööandjale üllatusena. Kostja on korduvalt eelkirjeldatud küsimustes hageja poole pöördunud. Kostja möönab, et tööandja ei ole töötasu väljamaksmisega viivitanud, küsimus on vaid summas. Kostja ütles töölepingu erakorraliselt üles. Maakohtu otsus
8.Maakohus rahuldas hagi ja luges tuvastatuks, et JV poolt töölepingu nr 2108-2015 erakorraline ülesütlemine 11.12.2015 on tühine ja lõpetas JV ja F OÜ vahel sõlmitud töölepingu nr 2108-2015 alates 11.12.2015. Poolte õigusabikulud jättis maakohus nende endi kanda. Mõistis JV-lt F OÜ kasuks välja menetluskulud 100 (ükssada) eurot, märkides, et JV on kohustatud tasuma viivist menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
9.Kostja 11.12.2015 töölepingu erakorralisest ülesütlemisavaldusest nähtuvalt on töötaja lepingu üles öelnud TLS § 91 lg 2 p 2 ja p 3 alusel, s.o põhjustel, et tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega ning töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule ja tervisele.
10.Kohus leiab, et kõnesolevas asjas selliseid tööandjapoolseid olulisi rikkumisi tõendamist leidnud ei ole. 19.05.2016 toimunud kohtuistungil tunnistas hageja, et tööandja ei ole palga maksmisega viivitanud. Ebaõige on ülesütlemisavalduses esitatud väide, et tööandja on jätnud korraldamata töötaja kasutuses olnud sõiduki tehnohoolduse. Kohtumenetluses taandus poolte vaidlus sellele, kas kostja kasutuses olnud veoki rehvid vastasid kehtivatele nõuetele. Asjaolu, et kostja sõitis mitmetes riikides, võttes kaasa ka perekonnaliikmeid, lubab arvata, et otsene oht elule või tervisele ei olnud siiski eeldatav.
11.Eeltoodu tõttu puudus töötajal seadusest tulenev alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Seega on TLS § 104 lg 1 järgi ülesütlemine tühine ning hagi kuulub rahuldamisele. TLS § 107 lg 2 järgi tuleb poolte vahel sõlmitud tööleping nr 21082015 lõpetada alates 11.12.2015.
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-15-19345
12.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
13.Töösuhe on alluvussuhe, kus töötaja on nõrgem pool. Kuigi töötajal puudus kõnesoleval juhul seadusest tulenev alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, saab esitatud asjaolude põhjal väita, et ka tööandja käitumine töötaja suhtes ei olnud igakülgselt korrektne ja lugupidav. Tegemist ei olnud tööandja jaoks õiguslikult keeruka olukorraga, mistõttu võinuks selle lahendada läbirääkimiste teel või töövaidluskomisjonis, seega oluliselt vähem kulukal viisil kui kohtumenetlus. Hageja kohtumenetluses tehtud kompromissettepanek viitab tööandja soovile kostjale mitte enam väljamakseid teha ja tasaarvestada töötaja lõpparve menetluskulude nõudega, mis võis olla ka kohtusse pöördumise üheks põhjuseks.
14.Eeltoodust tulenevalt peab kohus õiglaseks, et oma õiguskulud kannab kumbki pool ise. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot ja tasumisega viivitamise korral viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Apellatsioonkaebus
15.Apellant vaidlustab kohtuotsuse osas, millega maakohus jättis apellandi lepingulise esindaja kulud vastustajalt välja mõistmata. Antud juhul puuduvad sellised äärmuslikud ja erakordsed asjaolud, mis annaksid aluse kalduda kõrvale menetluskulude jaotamise üldisest põhimõttest. Kui lugeda kohtu poolt esile toodud asjaolu (alluvussuhe) aga erandlikuks, siis saaks alati töötaja puhul jätta tööandja poolt oma õiguste kaitsmiseks tehtud kulutused tööandja kanda.
16.Asjaolu, et tegemist on töösuhtest tuleneva vaidlusega ei anna alust TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks. Teise põhjusena on välja toodud asjaolu, et tööandja oleks võinud lahendada vaidluse läbirääkimiste teel või töövaidluskomisjonis, seega vähem kulukal viisil. Poolte vahel ei polnud võimalik vaidlust lahendada läbirääkimistega, kuna kostja vaidles hagile vastu.
17.Tööandja oli sunnitud pöörduma oma õiguste kaitseks kohtusse, kuna koheselt peale töölepingu ülesütlemise avalduse esitamist ja enne kohtusse pöördumist oli töötaja nimel peetud suhtlust juba töötaja valitud juristi vahendamisel, kes jätkas töötaja esindamist ka maakohtus. Tööandja oli sunnitud vaidlustama ülesütlemise, sest selle kehtima jäämisel tulnuks tööandjal tasuda töötajale 3 kuu keskmise suuruse töötasu hüvitis. Asjaolu, et tööandja valis vaidluse lahendamiseks maakohtu, mitte töövaidluskomisjoni, ei muuda kulude tekkimist ega muuda seda kostja jaoks äärmiselt ebaõiglaseks.
18.Kogu ajakulu 20 töötunni ulatuses on vajalik ja põhjendatud, lepingulise esindaja tunnihind tavapärane. Apellant palub tühistada maakohtu otsuse vaidlustatud osas ning teha uus otsus, millega kostjalt mõistetakse hageja kasuks lepingulise esindaja kulu 2 000 euro ulatuses.
Vastus apellatsioonkaebusele
19.Vastustaja vaidles apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
20.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Pärnu Maakohtu 17.06.2016 otsus tuleb osaliselt menetluskulude, so õigusabikulude jaotuse osas tühistada. Muus osas jätta Pärnu Maakohtu 17.06.2016 otsus muutmata. Ringkonnakohus saab teha menetluskulude, so õigusabikulude jaotuse osas uue otsuse, millega jätab F OÜ õigusabikulud JV kanda, menetluskulude, so õigusabikulude rahalise kindlaksmääramise osas tuleb saata asi tagasi samale maakohtule uueks arutamiseks. F OÜ apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
21.Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas vaid osaliselt, so õigusabikulude jaotuse osas. Kuna muus osas menetluskulude jaotust ja rahalist kindlaksmääramist vaidlustatud ei ole, siis ülejäänud osas juhindudes TsMS § 651 lg-st 1 ringkonnakohus maakohtu seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli.
22.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et käesolevas asjas tuleb kohaldada TsMS § 162 lg-t 4, mille järgi on võimalik jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kuna TsMS ei sätesta töövaidluse lahendamisel menetluskulude jaotamise erisust, tuleb sellise vaidluse korral arvestada menetluskulude jaotamise üldisi põhimõtteid.
23.Selleks, et kohaldada TsMS § 162 lg-t 4, mis lubab erandlikel asjaoludel jätta kohtukulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, ei piisa seisukohast, et pooltel oli võimalik küsimus lahendada kohtuvälises korras või, et hageja oleks pidanud pöörduma töövaidluskomisjoni. Käesolevast asjast ei nähtu ka seda, et vaidluse oleks võinud kohtuvälises korras lahendada, sest menetluses vaidles kostja hagile vastu. TsMS § 3 lg 3 järgi seaduses ettenähtud juhul peab isik olema enne kohtusse pöördumist läbinud kohtueelse menetluse. Kuna käesoleva asja kohtueelse menetluse läbimist seadus ette ei näe, ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht, et hageja oleks pidanud vaidluse lahendamiseks pöörduma töövaidluskomisjoni.
24.Maakohtu otsuse kohaselt hagi rahuldati. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb hageja õigusabikulud maakohtus jätta kostja kanda. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, sest alternatiivselt ei soovinud hageja asja tagasisaatmist maakohtule uueks arutamiseks vaidlustatud osas, siis arvestades apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatust tuleb F OÜ menetluskulud ringkonnakohtus jätta 90 % ulatuses JV (V) kanda, ülejäänud poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.