Kohtuasja number
2-04-447 (kuni 01.01.2006.a. nr 2/277-4022/04)
Otsuse kuupäev ja koht
07.juuni 2006.a., Tallinn Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Krista Kirspuu JR hagi HB vastu võla nõudes
Kohtuasi Asja läbivaatamise kuupäev
24.mai 2006.a.
Istungil osalenud isikud Hageja esindajad vandeadvokaat PK ja advokaat MV Kostja HB ja tema esindaja vandeadvokaat SS Tõlk Taira Aasa Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Hagi rahuldada. Mõista välja HB`lt JR kasuks 421 000 (nelisada kakskümmend üks tuhat) krooni sh. kohtukulude katteks 21 000 krooni. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse kohaselt kandis hageja kostja arveldusarvele Hansapangas 02.03.2000.a. 400 000 krooni. Vastavalt poolte kokkuleppele pidi kostja nimetatud summa tasuma hageja eest AS asutamiseks viimase aktsiakapitali. AS on äriregistrisse kantud ning asutajaks oli kostja. Seega tasus kostja hageja eest aktsiakapitali sissemakse enda nimel ja sai ise AS ainuaktsionäriks. Kostja oleks pidanud tegutsema hageja poolt antud käsundi alusel, milleks oli hageja nimel aktsiakapitali sissemakse tegemine. Kuna kostja kohustust ei täitnud, siis
palub hageja kostjalt välja mõista 400 000 krooni, kohtukulud jätta kostja kanda. Asja menetluse jooksul muutis hageja hagi alust ning täpsustas, et poolte vahel puudus leping, mille alusel oleks kostjal olnud õigus omandada hageja arvel 400 000 krooni.
Kostja hagi ei tunnista. Hageja kostjale käsundit andnud ei ole, oma raha ajutiseks kasutamiseks andnud ei ole. Hageja ja kostja olid sõbrad. Kostja jättis hageja kätte raha hoiule, tingimusega, et kui kostja tuleb Eestisse siis hageja kannab selle raha talle üle. Seda hageja ka tegi. Kostja palub jätta hagi rahuldamata, kohtukulud jätta hageja kanda. Vastuväidete täpsustuse kohaselt lõpetasid pooled omavahelised tööõiguslikud suhted. Töösuhte lõpetamisel kostjale kompensatsiooni ei makstud. Tulenevalt sellest, et hageja ei olnud kostjale 4 aasta jooksul praktiliselt palka maksnud ning ei tasunud kompensatsiooni, leppisid pooled kokku, et senise töö hüvitamiseks tasub hageja kostjale 400 000 krooni ja kostjale kuuluva äriühingu AS arvele 540 000 SEK-i. Nimetatud kokkuleppe hageja täitis.
Kohus, kuulanud vande all ära hageja seletused ning kuulanud ära kostja ja poolte esindajate seletused, uurinud ja hinnanud kõiki esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada. Asja materjalidele lisatud kinnituse ja maksekorraldusega (tlk 8-10) on tõendatud, et hageja kandis 02.03.2000.a. kostja arveldusarvele AS-is 400 000 Eesti krooni. Hageja ja kostja seisukoha järgi poolte vahel käsunduslepingut, mille alusel oleks raha üle kantud, sõlmitud ei olnud. Kohus leiab, et kuigi hageja seletustest nähtub, et soov lepingu sõlmimiseks hageja poolt oli, tuleb asjas arvestada ka hageja seletusi, mille kohaselt ei olnud raha ülekande aluseks lepingut. Seetõttu leiab kohus, et põhjendatud on hageja väide, mille kohaselt tuleb asjas eristada lepingu sõlmimist ja läbirääkimisi. Kohus leiab, et asjast nähtub, et pooled lepingu sõlmimiseni ei jõudnud. Lepingu sõlmimiseks poolte vahel oleks olnud vaja kahte tahteavaldust ning lepingulise võlasuhte tekkimiseks pidanuks pooled saavutama kokkuleppe lepingu olulistes tingimustes. Nimetatud asjaolude olemasolu asjas tõendamist ei leidnud. Kostja algsed väited, et poolte vahel oli sõlmitud hoiuleping ning hilisemad väited, et hageja kandis kostjale vaidlusaluse rahasumma üle töölepingust tuleneva kohustuse täitmiseks ei ole samuti tõendamist leidnud. Kohus leiab, et asjas esitatud tõendid, sh. Rootsi Maksuameti poolt väljastatud deklaratsioonid ei tõenda veenvalt hageja kohustust tasuda töösuhtest tulenevalt kostjale 400 000 krooni. Eeltoodu alusel leiab kohus, et asjas ei ole tõendamist leidnud lepingulise aluse olemasolu hageja poolt 400 000 krooni kostjale ülekandmiseks. Ülekande teostamise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 168 sätestas, et alusetu rikastumise korral kohaldatakse selle maa seadust kus alusetu rikastumine aset leidis. Kuna asja materjalidest nähtub, et ülekanne teostati EV asuvasse panka ja asjas puudub vaidlus selles, et ülekantud rahasumma kavatses kostja kasutada EV elama, siis leiab kohus, et alusetu rikastumine toimus E ning seetõttu tuleb asjas kohaldada Eesti seadust. Tsiviilkoodeksi § 477 lg 1 kohaselt isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud alusteta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Kuna asjas on tõendamist leidnud, et kostja omandas hageja arvel 400 000 krooni, ilma et tal oleks olnud selleks lepingust tulenevat alust, siis leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 järgi enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja 30.04.2004.a. makekorraldusega riigilõivu 21 000 krooni. Kehtinud TsMS § 60 lg 1 järgi tuleb nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuna muid kohtukulusid asjas ei esitatud, siis poolte võimalikud muud kohtukulud tuleb jätta nende endi kanda.
Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.