Avaldaja I XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX) Avaldaja II XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX), epost: XXXX Puudutatud isik XXXX (isikukood XXXX)
Ärakuulamine toimus
23.märtsil 2017
RESOLUTSIOON
Rahuldada XXXX ja XXXX avaldus. Tunnistada XXXX ( isikukood XXXX) surnuks. XXXX eeldatavaks surmaajaks lugeda XXXX. Avaldada määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3 väljaandes Ametlukud Teadaanded. Toimetada isiku surnuks tunnistamise määrus kätte avaldajatele ja siseministrile. Saata surnuks tunnistamise määrus jõustumisest alates 10 päeva jooksul perekonnaseisuasutusele isiku surmaakti koostamiseks.
7.Menetluskulud jätta avaldaja kanda.
Edasikaebamise kord Surnuks tunnistamise määruse peale võib esitada määruskaebuse väljaandes Ametlikud Teadaanded määruse avaldamisest alates 30 päeva jooksul. Isiku surnuks tunnistamise määruse peale võib määruskaebuse esitada avaldaja või isik, kellel on õiguslik huvi surnuks tunnistamise tühistamise või surmaaja muutmise vastu.
1.XXXX ja XXXX esitasid 19. detsembril 2016 avalduse XXXX surnuks tunnistamiseks. Avaldusest nähtub, et 29. juunil 1999 avaldaja abikaasa XXXX sõitis oma sõiduautoga XXXX. Seejärel suundus ta oma vanemate juurde XXXX. Kahjuks ei ole ta kuni tänase päevani jõudnud ei vanemate juurde ega tulnud ka Eestisse tagasi. Viimast korda suhtles avaldaja abikaasaga telefoni teel, so siis kui ta oli oktoobris XXXX, pärast seda on tema telefon olnud välja lülitatud. Tallinna Linnakohtu 24. juuli 2002. a otsusega tsiviilasjas (2/3/22-6939/01) kuulutati XXXX teadmata kadunuks alates 29. juunist 1999.
23.novembril 2007 pöördus avaldaja Harju Maakohtu poole XXXX surnuks tunnistamise nõudes. Kohus jättis avalduse rahuldamata, kuna kohtul oli õiguskaitseorganite vastus selle kohta, et tagaotsitava XXXX asukoht on tuvastatud ning tagaotsimistoimik on lõpetatud, samuti polnud kohtul XXXX kinnitust, et isik, kes elab XXXX linnas ei ole tema abikaasa. 2. oktoobril 2007 suunati avaldus Keskkriminaalpolitsei Kriminaalteabe osakonda kontrolli teostamiseks, kuid rohkem kui 8 aastat ei olnud mingeid teateid kontrolli tulemuste kohta.
25.märtsi 2016 esitas XXXX taas avalduse koos palvega uuendada tagaotsimistoimikut. 7. aprillil 2016 vastati, et taas alustati tagaotsimistoimik teadmata kadunud isiku XXXX asukoha tuvastamiseks. 22. novembril 2016 saabus vastus Põhja prefektuuri selle kohta, et tagaotsimistoimiku raames tehtud päringule saabus vastus Venemaa Föderatsiooni Interpolist, mille kohaselt ei ole nende kontrollitud kõikvõimalikes andmebaasides andmeid teadmata kadunud XXXX kohta.
29.juunist 1999 on möödunud rohkem kui 17 aastat. Selle aja jooksul ei ole laekunud infot, et XXXX oleks elus.
2.Kohus võttis 5. jaanuaril 2017 avalduse menetlusse. Kohus palus avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade, milles kutsuda teadmata kadunud isikut ning kõiki, kes midagi XXXXst teavad, esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta. Siseministril tuli võtta seisukoht isiku surnuks tunnistamise võimalikkuse kohta.
3.Teadmata kadunud isiku surnuks tunnistamise taotlemise teade ilmud väljaandes Ametlikud Teadaanded 6. jaanuaril 2017.
4.Siseminister esitas seisukoha 3. veebruaril 2017. Seisukohast nähtub, et Politsei- ja Piirivalveameti saabunud teabe kohaselt alustati XXXX teadmata kadununa tagaotsimist taas
7.aprillil 2016 Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna poolt seoses XXXX pöördumisega. 18. aprillil 2016 esitas Politsei- ja Piirivalveamet Interpoli Moskva büroole taas päringu XXXX asukoha selgitamiseks, millele 26. augustil 2016 saabus vastus, et sellenimelist isikut XXXX ei leidu, samuti puuduvad andmed sõrmejäljekartoteegis. Politsei- ja Piirivalveamet teavitas lisaks, et XXXXle väljastati elamisluba kehtivusega 14. juuni 1996 – 14. juuni 2001. Uut elamisloa taotlust isik esitanud ei ole. Säilinud andmetel lahkus XXXX Eestist Narva piiripunkti kaudu 29. juunil 1999 kell 12.41. Eesti rahvastikuregister ei sisalda andmeid XXXX elu ja tegevuse kohta pärast tema kadumist. Registri andmetel on isik sündinud XXXX krais. Andmed isiku oleku kohta (elus või surnud) puuduvad.
2-16-19013 Siseministreeriumil ei ole vastuväiteid isiku surnuks tunnistamisele.
5.Ärakuulamisel avaldajad selgitasid, et viimased andmed XXXX elusoleku kohta on 1999. aastast. Avaldajad palusid kohtul kindlaks määrata ka puudutatud isiku eeldatav surmaaeg.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et esitatud avaldus tuleb rahuldada. TsMS § 509 lg 1 kohaselt algatab kohus isiku surnuks tunnistamise menetluse üksnes avalduse alusel. TsMS § 510 lg 1 alusel avaldab kohus pärast isiku surnuks tunnistamise avalduse menetlusse võtmist väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsub teadmata kadunud isikut kohtu määratud tähtaja jooksul üles esitama kohtule andmed tema elusoleku kohta. XXXX kohta kohtule andmeid ei esitatud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 19 lg 1 kohaselt võib kohus teadmata kadunud isiku surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. TsÜS § 19 lg 2 järgi, kui ei ole võimalik kindlaks määrata teadmata kadunud isiku elusoleku kohta viimaste andmete saamise päeva, arvutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega viimaste andmete saamise kuule järgneva kuu esimesest päevast, kui aga seda kuud ei ole võimalik kindlaks määrata, siis järgmise aasta esimesest päevast. Avaldajate andmetel oli XXXX viimane elukoht XXXX. Isiku surnuks tunnistamise avaldus esitatakse teadmata kadunud isiku viimase elukoha järgi.
7.Viimased andmed XXXX kohta on avaldajatel 1999. aastast, kui avaldaja I ei saanud pärast 1999. aasta oktoobrit puudutatud isikuga kontakti. Puudutatud isik lahkus autoga Eestist 29. juunil 1999 XXXX, et sõita XXXX ja seejärel oma vanemate juurde XXXX. Oktoobris 1999. aastal oli avaldajatel viimane kontakt puudutatud isikuga.
8.Siseministeeriumi seisukohast tulenevalt on XXXX lahkunud Eestist Narva maantee piiripunkti kaudu 29. juunil 1999 kell 12.41. XXXX on 24. juuli 2002. a kohtuotsusega tunnistatud teadmata kadunuks alates 29. juunist 1999.
9.Avaldusest nähtub, et 2. oktoobril 2007 suunati avaldus Keskkriminaalpolitsei Kriminaalteabe osakonda kontrolli teostamiseks, kuid rohkem kui 8 aastat ei olnud mingeid teateid kontrolli tulemuste kohta. 25. märtsi 2016 esitas XXXX taas avalduse uuendada tagaotsimistoimik.. 22. novembril 2016 saabus vastus Põhja prefektuuri selle kohta, et tagaotsimistoimiku raames tehtud päringule saabus vastus Venemaa Föderatsiooni Interpolist, mille kohaselt ei ole nende kontrollitud kõikvõimalikes andmebaasides andmeid teadmata kadunud XXXX kohta. Avalduse esitamise ajaks on XXXX olnud teadmata kadunud 17 aastat.
10.Kohus leiab, et avaldajad on teinud omaltpoolt kõik, et leida oma abikaasa ja isa. XXXX asukohta pole suutnud tuvastada ka politsei. Kuna 17 aasta jooksul ei ole õnnestunud saada mingisugust teavet XXXX kohta, mis annaks alust eeldada, et isik on elus, leiab kohus, et tema surm on tõenäoline.
2-16-19013
11.Kohus märgib, et kui surnuks tunnistatud isik on tegelikult elus, ei tulene temale surnuks tunnistamisest õiguslikke tagajärgi, surnuks tunnistatud isiku taasilmumisel või tema elusoleku kindlakstegemisel tühistab kohus tema surnuks tunnistamise (TsÜS § 21). Surnuks tunnistamise tühistamise avalduse võib esitada väljailmunud isik või siseminister isiku surnuks tunnistanud kohtule (TsMS § 513 lg 1). Juhul, kui XXXX ilmub välja või ilmnevad usaldusväärsed ja tegelikkusele vastavad andmed tema elusoleku kohta, tühistab kohus surnuks tunnistamise.
12.Isiku surm on asjaolu, mille täpse aja kindlaksmääramine on oluline mitmete õiguslike tagajärgede tõttu. Surnuks tunnistamine TsÜS § 19 järgi tähendab kohtulikku isiku surma kinnitamist. Tegemist on sättega, mis reguleerib juhtumeid, kui isiku surm on tõenäoline, kuid see ei ole kindel. Surnuks tunnistatud isiku surmaaeg määratakse kindlaks surma oletatava aja põhjal TsÜS § 20 alusel. TsÜS § 20 lg 1 järgi loetakse surnuks tunnistatud isiku surmaajaks tema eeldatav surmaaeg. Vastavalt sama paragrahvi 2. lõikele, kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed. Viimased andmed XXXX elusoleku kohta pärinevad 1999. aastast. Seega tuleb tema surmaajaks lugeda XXXX. Kohus selgitab, et kui pärast isiku surnuks tunnistamist on teatavaks saanud isiku tegelik surmaaeg, võib kohus surnuks tunnistatud isiku surmaaega muuta (TsÜS § 23).
13.Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.