Rahuldada XXXX (XXXX) avaldus Tunnistada XXXX (isikukood XXXX) surnuks. XXXX eeldatavaks surmaajaks lugeda XXXX. Toimetada isiku surnuks tunnistamise määrus kätte avaldajale ja siseministrile. Avaldada määruse resolutsooni p-d 2 ja 3 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Saata surnuks tunnistamise määrus jõustumisest alates 10 päeva jooksul perekonnaseisuasutusele isiku surmaakti koostamiseks.
Surnuks tunnistamise määruse peale võib esitada määruskaebuse väljaandes Ametlikud Teadaanded määruse avaldamisest alates 30 päeva jooksul. Isiku surnuks tunnistamise määruse peale võib määruskaebuse esitada avaldaja või isik, kellel on õiguslik huvi surnuks tunnistamise tühistamise või surmaaja muutmise vastu.
ASJAOLUD
1.XXXX (XXXX) esitas 28. detsembril 2016 Harju Maakohtule avalduse XXXX surnuks tunnistamiseks ja surmaaja tuvastamiseks. Avaldusest nähtub, et avaldaja on teadmata kadunud isiku XXXX ema ja XXXX on XXXX õde. XXXX jäi kadunuks 23 aastat tagasi. Avaldaja pöördus poja otsimiseks politsei poole, kuid tulemusi otsingud ei andnud. Käesoleva ajani ei ole XXXX elusoleku kohta mingeid andmeid. XXXX isa XXXX suri XXXX. Avaldaja abikaasana ja tütar on XXXX seadusjärgsed pärijad. Lisaks avaldajale ja tütrele oleks seadusjärgseks pärijaks ka XXXX poeg XXXX, kuid tema elusoleku kohta viimase 23 aasta jooksul andmed puuduvad. Avaldaja arvab, et XXXX ei ole enam elus. Avaldaja taotleb kohtult XXXX surnuks tunnistamist. Kui XXXX eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, palub avaldaja lugeda surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed, st 1994. aasta lõpp (viimased andmed elusoleku kohta 1993. aastast). Kuna XXXX on surnud isiku XXXX poeg, siis on avaldajal XXXX surnuks tunnistamise avalduse esitamiseks õiguslik huvi pärimisõiguslike küsimuste lahendamiseks aga ka üldise ebamäärase olukorra lõpetamiseks. XXXX viimane elukoht oli XXXX. Registri andmete kohaselt on XXXX abielu lahutatud. XXXX poeg XXXX on surnud XXXX.
2.Kohus võttis 5. jaanuaril 2017 avalduse menetlusse. Kohus palus avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade, milles kutsuda teadmata kadunud isikut ning kõiki, kes midagi XXXXist teavad, esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta. Siseministril tuli võtta seisukoht isiku surnuks tunnistamise võimalikkuse kohta.
3.Teadmata kadunud isiku surnuks tunnistamise taotlemise teade ilmud väljaandes Ametlikud Teadaanded 6. jaanuaril 2017.
4.Siseminister esitas seisukoha 3. veebruaril 2017. Seisukohast nähtub, et Politsei- ja Piirivalveameti andmetel oli XXXX teadmata kadununa otsitav alates 15. augustist 1994. Arhiivi andmetel lõpetati otsimine 4. septembril 1996 märkega „muu põhjus“. Kodakondsuse ja migratsiooni arhiivist pärinevad viimased andmed XXXX kohta aadressbüroo kartoteegist, kus on arhiveeritud lahkumise registreerimise teade seoses 25. jaanuari 1996 kohtuotsusega tsiviilajas 2-9581/95. Lahkumise registreerimise teade on koostatud 5. veebruaril 1996. Piirikontrolli andmekogus ei ole fikseeritud XXXX piiriületusi. Eesti rahvastikuregister ei sisalda andmeid isiku elu ja tegevuse kohta pärast tema kadumist. Isiku oleku kohta (elus või surnud) registris andmed puuduvad.
2-16-19402
Siseministeeriumil ei ole vastuväiteid isiku surnuks tunnistamisele.
5.Ärakuulamisel avaldaja ja puudutatud isik XXXX selgitasid, et viimased andmed XXXX kohta on 1993. aastast.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et esitatud avaldus tuleb rahuldada. TsMS § 509 lg 1 kohaselt algatab kohus isiku surnuks tunnistamise menetluse üksnes avalduse alusel. Tulenevalt TsMS § 510 lg 1 avaldab kohus pärast isiku surnuks tunnistamise avadluse menetlusse võtmist väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsub teadmata kadunud isikut kohtu määratud tähtaja jooksul üles esitama kohtule andmed tema elusoleku kohta. XXXXkohta kohtule andmeid ei esitatud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 19 lg 1 kohaselt võib kohus teadmata kadunud isiku surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. TsÜS § 19 lg 2 järgi, kui ei ole võimalik kindlaks määrata teadmata kadunud isiku elusoleku kohta viimaste andmete saamise päeva, arvutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega viimaste andmete saamise kuule järgneva kuu esimesest päevast, kui aga seda kuud ei ole võimalik kindlaks määrata, siis järgmise aasta esimesest päevast.
7.Viimased andmed XXXX kohta on avaldajal 1993. aastast, mil XXXX läks kaduma. Avaldaja andmetel oli XXXX viimane elukoht XXXX. Isiku surnuks tunnistamise avaldus esitatakse teadmata kadunud isiku viimase elukoha järgi.
8.Siseministeeriumi seisukohast tulenevalt on XXXXelukohast lahkumise teade koostatud
5.veebruaril 1996 ja seda on tehtud 25. jaanuari 1996 kohtuotsuse alusel. XXXX oli teadmata kadununa otsitav alates 15. augustist 1994. Tema otsimine lõpetati 4. septembril 1996 märkega „muu põhjus“. Avalduse esitamise ajaks on XXXX olnud teadmata kadunud 23 aastat.
9.Kohus leiab, et avaldaja on teinud omaltpoolt kõik, et leida oma poeg. XXXX asukohta pole suutnud tuvastada ka politsei. Kuna 23 aasta jooksul ei ole õnnestunud saada mingisugust teavet XXXX kohta, mis annaks alust eeldada, et isik on elus, leiab kohus, et tema surm on tõenäoline.
10.Kohus märgib, et kui surnuks tunnistatud isik on tegelikult elus, ei tulene temale surnuks tunnistamisest õiguslikke tagajärgi, surnuks tunnistatud isiku taasilmumisel või tema elusoleku kindlakstegemisel tühistab kohus tema surnuks tunnistamise (TsÜS § 21). Surnuks tunnistamise tühistamise avalduse võib esitada väljailmunud isik või siseminister isiku surnuks tunnistanud kohtule (TsMS § 513 lg 1). Juhul, kui XXXX ilmub välja või ilmnevad usaldusväärsed ja tegelikkusele vastavad andmed tema elusoleku kohta, tühistab kohus surnuks tunnistamise.
11.Isiku surm on asjaolu, mille täpse aja kindlaksmääramine on oluline mitmete õiguslike tagajärgede tõttu. Surnuks tunnistamine TsÜS § 19 järgi tähendab kohtulikku isiku surma kinnitamist. Tegemist on sättega, mis reguleerib juhtumeid, kui isiku surm on tõenäoline, kuid
2-16-19402 see ei ole kindel. Surnuks tunnistatud isiku surmaaeg määratalse kindlaks surma oletatava aja põhjal TsÜS § 20 alusel. TsÜS § 20 lg 1 järgi loetakse surnuks tunnistatud isiku surmaajaks tema eeldatav surmaaeg. Vastavalt sama paragrahvi 2. lõikele, kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed. Viimased andmed XXXX elusoleku kohta pärinevad 1993. aastast. Seega tuleb tema surmaajaks lugeda XXXX. Kohus selgitab, et kui pärast isiku surnuks tunnistamist on teatavaks saanud isiku tegelik surmaaeg, võib kohus surnuks tunnistatud isiku surmaaega muuta (TsÜS § 23).
12.Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.