lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-5880/41

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 27.03.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-5880/41
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.03.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1678
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AÕS § 56 lg 1Kinnistusraamatu õigsuse eeldamineTsMS § 177 lg 2, 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaAÕS § 561 lg 1AÕS § 65 lg 1Ebaõige kande parandamineKOS § 2 lg 1KOS § 4 lg 4KOS § 6 lg 1TsMS § 162Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 168 lg 2Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. märts 2017. a Tartu

Tsiviilasja number

2-15-5880

Tsiviilasi

A.K. hagi N.F.i vastu kinnistusraamatu kannete parandamiseks ja kaasomandi lõpetamiseks 3500 eurot

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 17. veebruari 2016. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.K.i apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

7. märts 2017. a

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant: A.K. (hageja), ik XXXX; Vastustaja: N.F. (kostja), ik XXXX

RESOLUTSIOON

1.Jätta A.K.i hagi N.F.i vastu kinnistusraamatu kannete parandamiseks ja kaasomandi lõpetamiseks läbi vaatamata.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 17. veebruari 2016. a otsus.
3.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
4.Jätta menetluskulud A.K.i kanda.

Edasikaebamise kord

Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosalisel on õigus taotleda menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist tsiviilasja lahendanud maakohtult pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist lõikes 2 sätestatud korras. Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-24-10213/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 19.08.20262-26-504/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20262-24-15308/39Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 13.08.20262-25-9431/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
TsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused
TsMS § 423 lg 2Hagi läbivaatamata jätmise alused
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 177

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.A.K. (hageja) esitas N.F.i (kostja) vastu 17.04.2015 hagi, milles palus: A) kustutada korteriomandite nr XXX ja nr XXX kanded, sulgeda registriosad ning avada uus registriosa, kuhu on kantud I jakku katastriüksus XXX, pindala 557 m2, maa sihtotstarve elamumaa 100%, asukoht XXX; II jakku kinnistu kaasomanikena N.F., isikukood XXXX – 234/510 kaasomandi osa omanikuna, ja A.K., isikukood XXXX – 276/510 kaasomandiosa omanikuna; III jaos ning IV jaos kanded puuduvad-õiguslik alus KOS § 6 lg 1; B) alternatiivselt sulgeda registriosa korteriomandi XXX osas tervikuna ning korteriomandis XXX kustutada reaalosa kohta registriosa I jakku sisse kantud reaalosa andmed; II jakku kinnistu kaasomanikena kanda N.F., isikukood XXXX – 234/510 kaasomandi osa omanikuna, ja A.K., isikukood XXXX – 276/510 kaasomandiosa omanikuna; III jaos ning IV jaos kanded puuduvad-õigusliku alusena KOS § 4 lg 4. 09.06.2015 täiendas hageja nõuet ja palus lõpetada N.F.i ja A.K.i kaasomand, andes kaasomand üle A.K.i ainuomandisse, pannes talle kohustuse maksta kohtu deposiitarvele N.F.i kasuks temale kuulunud kaasomandi eest 18811,76 eurot või kohtumenetluses kindlaks tehtud rahaline hüvitis kinnistu 234/510 mõttelise osa turuväärtusest. Hageja palus tuvastada N.F.i nõusolek ülalmärgitud kandemuudatuste tegemiseks ja lugeda, et kohtuotsus asendab eelpoolviidatud N.F.i nõusolekuid. Hagiavalduse kohaselt erastati XXX asuva elamu eluruumid 1996. aastal senistele üürnikele. 29.10.1996 ostis J.F. Tartu linnalt 23,4/51,0 mõttelist osa eluruumist – korterist nr 1, mis koosneb 1 toast, elamispinnaga 23,4 m2, üldpinnaga eluruumis 51 m2 ja mis moodustab 100% elamu korterite üldpinnast. 17.12.1996 ostis A.E. Tartu linnalt 27,6/51,0 mõttelist osa eluruumist – korterist nr 1(2), mis koosneb 2 toast, elamispinnaga 27,6 m2, üldpinnaga eluruumis 51 m2 ja mis moodustab 100% elamu korterite üldpinnast. Tartu linna avalduse alusel avati 18.06.2001 iseseisev kinnistusregistri osa XXX asuvas elamus paiknevatele korteriomanditele, milledel on reaalosadeks vastavalt 1 tuba ja 2 tuba ning mõttelisteks osadeks on vastav osa maatükist ja kinnistu oluliseks osaks olevatest ehitistest, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosa. Omanikena kanti sisse eluruumid ostnud J.F. ja A.E.. Kostja N.F. sai korteri 1 omanikuks pärides selle 2006. aastal J.F.lt. Hageja A.K. omandas korteri 2 müügilepinguga A.E.ilt 20.12.2011. Kinnistusraamatu kanded on valed. Kaasomandi lõpetamist soovis hageja, sest neil on kostjaga erinev arusaamine ümberehitustööde mahust. Hageja kinnitusel ei kasuta kostja talle kuuluvat korteriomandit oma peamise elukohana. Hageja ise ei kasuta oma korterit elukohana, sest selles ei ole elamisväärseid tingimusi.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja märkis, et ta on väikese sissetulekuga ning ei saa võtta laenu, et teha ulatuslikke ümberehitustöid. Kostja märkis, et XXX asuv hoone on tema lapsepõlvekodu, mis on talle väga kallis. Ta ei soovi oma korterit müüa. Ta kinnitab, et elab temale kuuluvas korteris viimased 2 aastat. Kostja kinnitusel on elamus olnud alati korterid –

nii ENSV kui ka taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ajal. Kostja on nõus tegema hädavajalikku remonti, kuid soovib enne asjad teise korteriomanikuga läbi arutada. Kostja on nõus, et hageja ehitaks enda verandale eraldi WC ja köögi.

MAAKOHTU LAHEND

3.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole tegu ebaõige esmakinnistamisega ja sellest tulenevate kinnistusraamatu kannete parandamisega AÕS § 65 lg 1 mõttes. Hageja on viidanud Riigikohtu lahendile asjas nr 3-2-1-26-03 ning märkinud, et selles peetakse võimalikuks teha ebaõiges registriosa avamise kandes parandusi, kui pärast esmakinnistamist on kinnistusraamatusse veel kandeid tehtud, sh kui kinnisasi on edasi võõrandatud. Samas märgib hageja ka ise, et Riigikohus on silmas pidanud olukorda, kus kinnisasja omandaja oli pahauskne. Täiendavalt tuleb veel märkida, et lahendis käsitletaval juhul oli linnavalitsus oma korralduse, mille alusel esitati registriosa avamise avaldus, tunnistanud kehtetuks. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest tuleneks kellegi pahausksus ja Tartu linna vastava korralduse kehtetuks tunnistamine. Maakohus leidis, et antud juhul pole nimetatud Riigikohtu lahend asjakohane. Maakohus märkis, et hageja on hagi aluseks nimetanud AÕS § 65 lg 1, mille kohaselt isik, kelle õigusi on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. AÕS § 56 lg 1 kohaselt kinnistusraamatusse kantud andmete õigust eeldatakse. Hageja ostis korteriomandi ning ei saanud seda omandades eeldada, et kanne on ebaõige. Seega ei saa hageja õigusi rikkuda asjaolu, et kinnistusraamatusse on kantud korteriomandid ning hagejal ei teki kaasomandile omaseid õiguseid, sh näiteks kaasomandi ostueesõigust. Kinnistusraamatu ebaõige kanne oleks võinud rikkuda eluruumide erastamise õigustatud subjekti A.E. õigusi, kes ei ole aga enne korteriomandi müüki vastavat hagi esitanud. Maakohus leidis, et eluruumide erastamise seaduse § 211 kohaselt on korteriomandi omanikuks õigus saada eluruumi vallasasjana omaval isikul. Avalduse korteriomandi seadmiseks esitab valla- või linnavalitsusele eluruumide erastamise kohustatud subjekt. Sama seaduse § 211 lg 1 kohaselt peab korteriomandi kinnistamiseks eluruumide erastamise kohustatud subjekt esitama kinnistusosakonnale ühepoolse notariaalselt kinnitatud kinnistamisavalduse ja dokumendi (plaani) ehitise, eluruumide ja mitteeluruumide, reaalosade ja mõtteliste osade suuruse ja paiknemise kohta ning muud seadusest tulenevad kinnistamiseks vajalikud dokumendid. Lõike 4 kohaselt sõlmitakse eluruumi vallasasjana võõrandamise korral pärast notariaalselt tõestatud kinnistamisavalduse esitamist koos võlaõiguslepinguga ka asjaõigusleping eluruumi omandaja kandmiseks kinnistusraamatusse. Antud juhul on eluruumi erastamise kohustatud subjekt esitanud notariaalse avalduse korteriomandi kinnistamiseks. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on korteriomandi ese ja sisu määratud 18.06.2001 asjaõiguslepingutega. Seega on kinnistusraamatu kande ning korteriomandi seadmise aluseks kehtivad kinnistamisavaldus ning asjaõiguslepingud ja nende alusel on kinnistusraamatusse kantud omanikena A.E. ja J.F.. AÕS § 561 lg 1 järgi kui isik tehinguga omandab kinnisomandi või piiratud asjaõiguse kinnistusraamatusse kantud andmetele tuginedes, loetakse kinnistusraamatusse kantud andmed tema suhtes õigeks, välja arvatud juhul, kui kinnistusraamatusse kantud andmete õigsuse vastu on kinnistusraamatusse kantud vastuväide või juhul, kui omandaja teadis või pidi teadma, et kinnistusraamatusse kantud andmed on ebaõiged. Maakohus ei tuvastanud, et esmakanded

oleksid ebaõiged. A.E. võõrandas oma korteriomandi hagejale ja hageja on omanikuna kinnistusraamatusse kantud 20.12.2011. Hageja on teadnud, et omandas 276/510 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruumi 2 , mille üldpind on 27,60 m2 ja mille tähistus plaanil on II. Kaasomandi teostamine on kitsendatud korteriomandi nr XXX koosseisu kuuluvate reaalosadega seotud õigustega. Muus osas on korteriomandi ese ja sisu määratud 18.06.2001 asjaõigustega. Maakohus möönis, et vaatamata kinnistusraamatusse kantud korteriomandile omavad pooled ikkagi kinnistu (maa) osas kaasomandiõigust. Arvestada tuleb asjaolu, et enne erastamist kasutati elamut mitme perekonna poolt, kes omasid eluruumide erastamise õigust. Puudub alus korteriomandite lõpetamiseks. Hageja esitatud pildimaterjalist on näha, et hageja ja kostja omand on amortiseerunud. Kostja elab seal. Hagejal on võimalik läbi korteriomandiseaduse leida õiguskaitsevahendeid korteriomanike kaasomandi eseme korrashoiu (remondi) ja valitsemise kulude hüvitamiseks ja kostja korteriomandi võimalikuks võõrandamiseks. Maakohus märkis, et vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ei määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada, teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada või saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule või rahuldada hagi kinnistusraamatu kande parandamiseks ja saata maakohtule uueks läbivaatamiseks kaasomandi lõpetamise nõue. Apellant palus mõista vastustajalt välja menetluskulud. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on väär maakohtu järeldus, et kinnistusraamatusse kantud korteriomandid on õiged, kuna menetlusvigu esmakinnistamisel ei tehtud. Maakohus ei tuvastanud korteriomandite kannete aluseks olnud asjaõiguslepinguid. Maakohus viitas asjaõiguslepingutele, mida ei eksisteeri. Omaniku tahteavalduseta tehtud kanded on ebaõiged. Korteriomandite kinnistamisel tuleb veenduda, et reaalosa vastaks KOS § 2 lg 1 tingimustele; 2) on väär kohtu järeldus, et kuna kinnistusraamatu kannete õigust eeldatakse, siis ostis hageja korteriomandi ega saanud seda omandades eeldada, et kanne on ebaõige. Võõrandatakse omandiõigust, mitte selle eset. Maakohus jättis tähelepanuta hageja viite näivalt kinnistusraamatusse kantud korteriomanditele. Apellant ei pidanud eeldama kande ebaõigsust ning ebaõigsus on kandega tõendatud; 3) on kinnistatud korteriomandite reaalosad ühises omandis ja see on tõendatud kinnistusraamatu kandes viidatud plaaniga. Plaan on kande osa; 4) rikub hageja õigusi asjaolu, et tema omandiõiguse ese ei ole vastavuses tegeliku õigusliku olukorraga; 5) pidid asjaõiguslepingud omanikega olema juba sõlmitud juba siis, kui erastamiseks kohustatud subjekti ühepoolne kinnistamisavaldus esitati. Kui 18.06.2001 oleks sõlmitud asjaõiguslepingud omanikega, siis oleksid kinnistamisavalduse esitanud ka omanikud; 6) on väär maakohtu järeldus, et kinnistusraamatu ebaõige kanne oleks võinud rikkuda eluruumide erastamiseks õigustatud subjekti õigusi, kes ei ole enne korteriomandi müüki esitanud vastavat hagi.
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta läbivaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel. Hageja esitas hagi samal alusel ja sama eseme suhtes, mida on kohtud eelnevalt kolmel korral (tsiviilasjad nr 2-12-1500; nr 2-12-35720; nr 2-13-11010) keeldunud menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel. Ringkonnakohus märgib, et hageja poolt käesolevas asjas esitatud nõue ja nõude aluseks olevad faktilised asjaolud ei ole muutunud ning hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on otsuses õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ning esitanud põhjendused, mis kinnitavad hagejal nõudeõiguse puudumist. Ringkonnakohus leiab aga, et maakohtul puudus alus esitatud hagi menetleda ning maakohus oleks pidanud menetlusökonoomiat silmas pidades kasutama menetlusseadustikus ettenähtud õigust ja hagi menetlemisest keelduma. Hagimenetluses on kaks poolt ning õigusliku perspektiivita hagi menetlemine seab kostja positsiooni, kus ta peab vastu vaidlema ning oma õigusi kaitsma olukorras, kus hagejal nõudeõigus puudub. Ringkonnakohus jätab TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks TsMS § 177 lg 4 alusel.

/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.08.20262-24-547/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-23-10536/63Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium