Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-26-03 Otsuse kuupäev Tartu, 14. aprill 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja H. Jõks Kohtuasi AS Tabal hagi Karske Eesti OÜ ja Eesti Vabariigi vastu kinnistusraamatu kande kustutamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 15. novembri 2002. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/756/02 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS Tabal kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 3. märts 2003. a Istungil osalenud isikud Hageja esindaja vandeadvokaat J. Leppik ja kostja esindaja vandeadvokaat T. Meidra Resolutsioon
omandiõiguse kohta õige. Kostja omandas Tallinnas Kadaka tee 185d asuva kinnisasja heauskselt kinnistusraamatu kandele tuginedes.
AÕS RakS § 10 lg 5 annab õigustatud isikule nõudeõiguse, kui pärast esmakinnistamist langeb kandealus ära. Linnavalitsus tühistas maa tagastamise korralduse ajal, kui kostja oli vaadeldava kinnisasja suhtes teine omanik. Seega leidis kohus õigesti, et riigi kandmine omanikuna kinnistusraamatusse on välistatud, kuivõrd maa tagastamise aluseks olnud linnavalitsuse korraldus tühistati pärast esmakinnistamisele järgnenud kande tegemist.
omanikuna kinnistusraamatusse pärast esmakinnistamisele järgnenud kannete tegemist rikuks õiguskindluse ning kinnistusraamatu avaliku usaldatavuse põhimõtteid. AÕS RakS § 10 lg 5 kohaldamine oleks mõeldav üksnes juhul, kui esmakinnistamisele järgnenud kanded on seaduses sätestatud korras kustutatud. Registriosa sulgemine saab toimuda vaid juhul, kui maa tagastamise aluseks olnud otsus on tühistatud pärast esmakinnistamist ja registriosa mis tahes jaos ei ole ühtegi teist jõusolevat kannet, välja arvatud registriosa avamisel tehtud kanded. Kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna riigi sissekandmine ei ole eesmärk omaette, vaid see peab kindlustama maareformieelse olukorra taastamise. Kostja Karske Eesti OÜ on kinnisasja omandanud heauskselt, toetudes kinnistusraamatu kandele. Riigivaraseaduse § 2 kohaselt on riigivara riigile kuuluv kinnis- ja vallasvara, mis võetakse arvele riiklikus riigivara registris, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Riigivaraseaduse § 23 lg 1 sätestab, et riigivara täieneb seaduste ja tehingute alusel. Riigivara ei saa täieneda kohtuotsuse alusel.
kohaselt on maareformi käigus tagastatud maa esmakinnistamise (registriosa avamise) õiguslikuks aluseks valla- või linnavalitsuse poolt esitatud kirjalik kinnistamisavaldus ja valla- või linnavalitsuse korraldus. Kolleegium leiab, et kui maa tagastamise korraldus on kehtetuks tunnistatud, siis on see kehtetu tagasiulatuvalt, ka kande õiguslik alus on tagasiulatuvalt ära langenud ja kinnistusraamatu kanne on seega ebaõige.
seaduse normi ei saa mingil juhul kohaldada, kui pärast esmakinnistamist on kinnistusraamatusse veel kandeid tehtud, sh kui kinnisasi on edasi võõrandatud või koormatud piiratud asjaõigustega. Selline kitsas tõlgendus ei tagaks normi eesmärgi saavutamist ega pakuks õigustatud isikule kaitset nende isikute vastu, kes on kinnisasja või piiratud asjaõiguse omandamisel olnud pahausksed. Kui kinnisasi on edasi võõrandatud või koormatud kolmanda isiku kasuks piiratud asjaõigustega, siis on isikul, kelle õigust ebaõige kandega rikuti, võimalus tõendada kinnisasja või piiratud asjaõiguse omandaja pahausksust ja nõuda kande kustutamist. Kui kinnisasja järgmine omandaja või piiratud asjaõiguse omaja on heauskne, siis jäävad nende õigused püsima. Viimasel juhul ei saa registriosa KRS § 72 lg 2 alusel sulgeda. Kui registriosa selle normi kohaselt sulgeda ei saa, siis ei ole võimalik hagejale rikkumiseelset olukorda ennistada. Järelikult puudub sellisel juhul ka alus riigi omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks AÕS RakS § 10 lg 5 alusel. Kui riigi omanikuna sissekandmist pidada eesmärgiks omaette, võib tekkida olukord, kus ehitise endine omanik ei saa maad ostueesõigusega erastada ega nõuda hoonestusõiguse seadmist, sest registriosa ei saa sulgeda, ja isik, kes oli omanikuna sisse kantud, jääb kinnisasjast ilma. Vaid piiratud asjaõiguse omaja õiguslik seisund ei muutuks. Selline tulemus poleks kooskõlas punktis 14 käsitletud seadusemuudatuse eesmärgiga.
J. Odari eriarvamus Seni kuni kehtis maa tagastamise korraldus, oli kinnistusraamatu kanne õige, sest oli tehtud kehtiva korralduse alusel. Pärast korralduse tühistamist langes kande tegemise alus ära. Kuna kinnistusraamatu kanne oli õige maa tagastamise korralduse kehtetuks tunnistamiseni, ei saa ebaõigesti, nagu hiljem selgus, omanikuna kinnistusraamatusse kantud isikult kinnisasja omandanud isikule ette heita, et ta pidi enne maa tagastamise korralduse kehtetuks tunnistamist toimunud
kinnisasja omandamise puhul teadma, et kinnistusraamatu kanne oli ebaõige ja tema on seetõttu pahauskne omandaja (p. 14). Kinnistusraamatu kande õigsust eeldatakse kooskõlas AÕS §-ga 56 lg 1. J. Odar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.