nende Puudutatud isik (eestkostja): Xxxx(isikukood: xxxx, elukoht xxxx) Puudutatud isik 1 (eestkostetav): Xxxx(isikukood: xxxx; elukoht Xxxx) Xxxxesindaja RÕA korras: vandeadvokaat Mariann Tusti Niguliste Advokaadibüroo Tartu mnt 16b-19 Tallinn Puudutatud isik 2: Xxxx(isikukood: xxxx; elukoht: xxxx) Puudutatud isik 3: Xxxx(isikukood: xxxx, elukoht xxxx) Puudutatud isik 4: Xxxx(isikukood: xxxx, elukoht xxxx) Xxxxelukohajärgne linnavalitsus: Tallinna linn (Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu, asukoht Tulika tn 33b, TALLINN, e-post: [email protected]) Isikute ärakuulamise aeg ja 16.03.2017 kohtuistungil koht Menetlusosalised esindajad
ja
RESOLUTSIOON
1.Pikendada Xxxx(isikukood xxxx) üle seatud eestkostet.
2.Jätta Xxxx eestkostja ülesannete täitmine jätkuvalt Xxxx alates 17.03.2017 tähtajaga kuni 5 aastat. Hiljemalt 17.03.2022 kontrollida, kas eestkoste jätkamine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada (PKS § 203 lg 4).
Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja ning muuhulgas kohustatud kaitsma eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid (PKS § 206 lg 1).
5.Xxxxon tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja on kaotanud hääleõiguse.
6.xxxx on keelatud tehingute tegemine ilma eestkostja nõusolekuta (v.a pisitehingud).
7.xxxx on pisitehingute tegemise õigus eestkostja poolt määratud ulatuses.
8.Eestkostja on kohustatud eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete
täitmise kohta esitama kohtule kirjaliku aruande iga aasta 15. juuniks. Teha määrus teatavaks menetlusosalistele. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavakstegemisest. Määruse peale võib eestkostja, eestkostetav, eestkostetava otseliinis sugulane, abikaasa, isiku enda nimetatud usaldusisik või eestkostetava elukohajärgne valla- või linnavalitsus esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Kohtumäärus jõustub kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata (TsMS § 478 lg 3 ja § 466 lg 3). Asjaolud ja kohtu seisukoht
1.Harju Maakohtu 02.06.2011 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-10-39341 seati Xxxxüle eestkoste ja eestkostjaks määrati Xxxxtähtajaga kolm (3) aastat s.o kuni 02.06.2014. Eestkoste oli seatud Xxxxkõigi asjade ajamiseks. Xxxxoli tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks, keelatud oli tehingute tegemine ilma eestkostja nõusolekuta. Xxxxoli lubatud pisitehingute tegemine eestkostja poolt lubatud rahalises määras.
2.24.03.2014 pikendati Harju Maakohtu määrusega Xxxxüle seatud eestkostet ja Xxxxi ametiaega 3 aastat so kuni 24.03.2017.
3.TsMS § 528 lg 2 p 2 kohaselt ei pea eestkostja ametiaja pikendamisel uut ekspertiisi tegema kui eestkoste määramise aluseks olevast ekspertiisist on möödunud vähem kui viis aastat. TsMS § 528 lg 4 kohaselt ei pea eestkostja ametiaja pikendamisel eestkostetavale ekspertiisi tegema, kui eestkostetava ärakuulamisest ja tervislikku seisundist kajastavatest dokumentidest ilmneb, et eestkoste vajadus ei ole ära langenud. 13.12.2016 Harju Maakohtu määrusega kohus algatas käesolevas tsiviilasjas Xxxxeestkoste ja tema eestkostja ametiaja pikendamise menetluse , määras eestkostetavale esindaja ning määras ka kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi.
4.xxxx Xxxxei ole kestvalt võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima. Xxxxvajab oma tervisliku seisundi tõttu eestkostjat. Xxxxei ole oma vaimse seisundi tõttu võimeline iseseisvalt toime tulema oma igapäevase elu korraldamisega ning seetõttu vajab eestkostja määramist mitte vähem kui viieks aastaks, jättes eestkostja ülesandeks kõigi tehingute sooritamise. Xxxxvõib eestkostja nõusolekuta teha materiaalseid tehinguid, mis ei ületa 50.00 EUR suurust summat. Xxxxei ole võimeline aru saama abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muud perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Xxxxtervislik seisund võimaldab tal osaleda kohtuistungil. Xxxxärakuulamine ei ohusta oluliselt tema tervislikku seisundit. Xxxxei saa aru eeskoste olemusest ning eestkostja ülesannete sisust, seetõttu ei suuda ta adekvaatselt ka aru saada eestkostja isiku määramisest ning ei suuda avaldada adekvaatset tahet eestkostja isiku suhtes.
5.Kooskõlas TsMS § 520 lg 1 määras kohus Xxxx esindaja riigi õigusabi korras. Esindaja esitas oma seisukoha kohtule 15.01.2017, millest nähtuvalt on seisukohal, et
eestkoste pikendamine Xxxx üle on käesoleval ajal vajalik. Xxxx esineb raske psüühikahäire (nõrgamõistuslikkus). Ema on tütrele korraldanud eluks vajalikud teenused ja taganud tütre igapäevase toimetuleku. Eestkostetav mõistab lihtsamat kõnet ning juhendamisel saab hakkama ka lihtsamate praktiliste ülesannetega. Poes käimisel ja viibimisel võõras keskkonnas vajab saatjat. Esindaja kohtus esindatava ja tema emaga ning vahetu suhtlemise põhjal eelnimetatutega veendus, et eestkoste pikendamine Xxxx üle on põhjendatud ja vastab eestkostetava huvidele.
6.TsMS § 523 kohaselt küsis kohus Xxxx elukohajärgse linnavalitsuse seisukohta. Tallinna linn esitas kohtule vastuse 28.12.2017, millest nähtuvalt toetab eestkoste ja eestkostja ametiaja pikendamist. Xxxx seati eestkoste Harju Maakohtu 02.06.2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-39341 ning eestkostjaks määrati tema ema Xxxx. Harju Maakohtu 24.03.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-6273 pikendati eestkostja ametiaega kuni 24.03.2017. xxxxon diagnoositud kerge vaimne alaareng, millega on kombineerunud raske kognitiivsete defitsiitide kogum, mis on hõlmatav määratlusega „nõrgamõistuslikkus“. xxxx mõistab lihtsamat kõnet, vastab küsimustele lihtlausetega ning omapoolset vestlust ei arenda. Mõistab ja suudab täita mõningaid kergemaid ülesandeid. Sotsiaaltoetuste ja -teenuste andmeregistrist nähtub, et Sotsiaalkindlustusameti otsusega on xxxx määratud raske puue ja tuvastatud töövõimekaotus 70% kehtivusega 31.08.2017. Otsuse kohaselt on xxxx igapäevane tegutsemine ja ühiskonnaelus osalemine osaliselt takistatud, ta vajab pidevat juhendamist, kõrvalabi ja järelevalvet. Linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonnal (edaspidi sotsiaalhoolekande osakond ) on perega olnud pikaajaline kokkupuude. Xxxxon määratud alates 2011. aastast tütrele hooldajaks. Samuti on Xxxxpere taotlenud erinevaid sotsiaaltoetusi. Sotsiaaltöötajad on Xxxxkorduvalt külastanud ning nende põhjal võib öelda, et ema on Xxxxelu ja hoolduse hästi korraldanud ja taganud tütrele kõik vajaliku igapäevaeluga toimetulekuks. 22.12.2016 vestles sotsiaalhoolekande osakonna vanemspetsialist Xxxxja tema emaga. xxxxoli suhtlemisel avatud ning osales aktiivselt vestluses. Avaldas, et osaleb igapäevaselt xxxx igapäevaelu toetamise teenusel. Kodus aitab ema majapidamistöödes (nt koristamine, söögi valmistamine) ning samuti meeldib talle raamatuid lugeda. Iseseisvalt on xxxxharjumus kodu läheduses jalutada, kuid poodi ta üksinda ei lähe. Poes käib koos saatjaga, kuna ei mõista raha väärtust ja ei tea, mida saab kaasasoleva raha eest osta. Samuti vajab suunamist ja juhendamist ravimite võtmisel, kuna ei ole kindel, et võtab iseseisvalt õiged kogused. Tervislikust seisundist tulenevalt vajab xxxxpidevat juhendamist ja järelevalvet. Linnaosavalitsus on seisukohal, et eestkoste pikendamise vajadus on olemas. Tervislikust seisundist tulenevalt ei ole xxxxvõimeline iseseisvalt oma elu korraldama, tegema tehinguid ega ennast esindama. Ta vajab õiguste ja huvide kaitseks ning toimetuleku tagamiseks eestkostet. Oleme arvamusel, et eestkoste on vaja seada kõigi asjade ajamiseks. Xxxxon eestkostja ülesandeid täitnud kohusetundlikult, suhted eestkostetavaga on head ning usalduslikud. Eestkostja on abistanud igapäevaelu korraldamisel ja vajalikes asjaajamistes. 22.12.2016 toimunud vestluses kinnitas xxxxoma soovi ja valmisolekut eestkostjana jätkamiseks. Linnaosavalitsusele ei ole teada teisi isikuid, kes sooviksid või sobiksid eestkostja ülesandeid täitma.
Linnaosavalitsus on seisukohal, et Xxxxsobib täitma Xxxxeestkostja ülesandeid.
7.Kooskõlas TsMS § 524 lg 1 kuulas kohus Xxxxära 16.03.2017. Ärakuulamisel selgitas xxxx, et: „tunnen ennast praegu hästi. Kasutan regulaarselt ravimeid. Ravimid on selleks, et saaksin ennast rahulikult tunda. Minu arst on xxxx. xxxx on minu psühhiaater. Töötan xxxxkokaabina, iga päev umbes kl 08.00-12.00. Töötasu makstakse. Pensioniamet maksab invaliidsust juurde. Loen raamatuid, televiisorit vaatan. Poliitika vastu eriti huvi ei tunne. Meie presidendi nime ei oska öelda. Peaminister on xxxx. Rahaühiku kohta ei oska vastata. Maksan pangakaardiga“.
8.Kooskõlas TsMS § 525 lg 3 alusel kuulas kohus eestkostjaks määratava isiku Xxxxi ära. Xxxxkinnitas kohtule, et: “ käime kaupluses koos. xxxx teeb ka üksi sisseoste, ostab näiteks piima. Mingit kindlat summat pole määratud, ta ise kardab. Määran ise summa. Valimas ta ei käi. Nõus jätkama eestkostja ülesandeid. Elame koos ainult kahekesi.“
9.Xxxxi teada xxxx isa xxxx, õed xxxxja Xxxx toetavad Xxxx üle seatud eestkoste pikendamist ja samuti, et eestkostja ülesandeid täidab Xxxx.
10.Arvestades Xxxx psüühilist seisundit ja teisi objektiivseid asjaolusid, ei aita muude isikute arvamus ilmselt kaasa asja lahendamisele.
11.Kehtiva PKS § 200 kohaselt on eestkostjal õigus eestkostet teostada kuni ta enda eestkostja ülesannetest vabastamisest teada saab või peab teada saama. Kohtul lasub kohustus teostada järelevalvet eestkostja tegevuse üle ning otsustada eestkoste jätkamise vajadus PKS § 203 lg 4 kohaselt (TsMS §-s 526 sätestatud eeskoste lõpetamine või pikendamine).
12.Eelnevast lähtudes peab kohus vajalikuks pikendada eestkostja volitusi.
13.TsMS § 526 lg 2 p 3 ja 4 kohaselt märgitakse määruses eestkostja ülesanded ning kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta. Käesoleval juhul kohus leiab, et eestkostetav ei ole võimeline tegema tehinguid eestkostja nõusolekuta, kuna ta ei ole endiselt võimeline iseseisvalt hakkama saama oma rahaliste vahendite käsutamise ja kasutamisega v.a pisitehingud. Kohus peab põhjendatuks jätta Xxxx pisitehingute tegemise õiguse eestkostja poolt määratud ulatuses.
14.PKS § 193 kohaselt teostab kohus järelevalvet eestkostja tegevuse üle. Eestkostja teatab kohtule oma elukoha muutusest. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks. Nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja vabastada. Eestkostetava huvides võib kohus kõrvaldada eestkostja oma ülesannete täitmisest kuni tema vabastamise otsustamiseni.
15.Kohus leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele ning pikendab eestkostja ametiaega vastavalt TsMS § 526 lg 3 kuni kolme aastani. Perekonnaseaduse § 203 lg 4 kohaselt peab kohus kontrollima eestkoste põhjendatust iga viie aasta järel.
16.Selguse huvides kohus kordab käesolevas määruses eestkostja ülesandeid ja pädevust eestkoste teostamisel. Kehtiva PKS § 206 lg 1 kohaselt peab eestkostja kaitsma eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ja huve, s.h hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Valimisõiguse suhtes on kohus seisukohal, et Xxxxtuleb jätkuvalt tunnistada valimisõiguse osas teovõimetuks, kuna varasemas tsiviilasjas kindlaks tehtud asjaolud ei ole muutunud.
17.Kohus märgib, et PKS § 194 lg 2 kohaselt on eestkostjal kohustus esitada kohtule igaaastaselt aruanne eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Aruanne peab kajastama eestkostetavale kuuluva vara, sh pensioni ja muude rahaliste vahendite liikumist. Kohus peab aruannet sisuliselt kontrollima, hindama tehtud kulutuste põhjendatust ning nõudma vajaduse korral
aruande parandamist ja täiendamist. Eestkostja kirjalikke aruandeid säilitatakse kohtus. Kohus võib igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta.
18.TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.