Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

1.Hageja XXX (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi endise tööandja Pimedate Ööde Filmifestival MTÜ (kostja ) vastu lisatasu maksmise nõudes summas bruto 2 676 eur (neto 2 097,73) hageja poolt teostatud lisatööde teostamise eest. Samade poolte vahel on toimunud töövaidluskomisjonis (komisjon) menetlus nr 4-1/1207/16 nn tulemustasu väljamõistmiseks endiselt tööandjalt. Komisjoni 15.07.2016 tehtud otsusega jäeti XXX avaldus rahuldamata (t 19-21).

Hageja märgib, et töölepingu läbirääkimistel lepiti kokku, et ametijuhendis märgitud tulemustasu makstakse Hagejalt tellitud lisatöö eest, milleks oli rahvusvahelise Euroopa Komisjoni esindajaga ning Euroopa Komisjoni üritusturunduspartneri esindaja, kellega muuhulgas räägitakse lepingu sõlmimise ning foorumi korralduslike ning toimumisaja asjaolusid. Tööandja hagejaga arenguvestlusteks aega ei leidnud. Erikokkulepe sõlmiti hageja arvates projekti kokkuvõtval koosolekul XXX ja XXX 29.12.2015 a, mil XXX hindas projekti õnnestunuks ega esitanud ühtegi pretensiooni, nimetatud kokkuleppel sõlmiti erikokkulepe, millega kinnitati tööde teostamist ning asjaolu, et Industry eelarves üle olevatest vahenditest makstakse Hagejale lisatasu summas 2676 eur (t 4 p 11.5.3. ja t 33). Vastavalt 2015 a suvel sõlmitud suulisele kokkuleppele ning kirjalikule ametijuhendile sooviti hagejale mitte maksta töötasu vaid tasu 2 676 eur hageja poolt esitatud arve alusel (t 4 p 11.5.4). Koosolekul 29.12.2015 a võttis XXX vastu projekti produktsioonieelarve, mille tulemusena oli Industry projekti eelarve jääk + 2853 eurot. Seega vahendid lisatasu väljamaksmiseks olid eelarves olemas ( t 4 p 11.5.5). Olulise tähtsusega asjaolu on, et XXX (PÖFF juhatuse liige ning hageja otsene ülemus) kinnitab, et on teinud kahel korral ettepaneku maksta hagejale kokkulepitud tasu (t 33). Hageja leiab, et kostjal olid olemas seisuga 20.06.2016 a rahalised vaheldid summas 57 918, 58 eur, mis oli eelduseks lisatasu maksmisel, seega rahaliste vahendite puudumine ei saanud olla töötasu väljamaksmise takistuseks. Hageja töölepingus tehakse muudatused töö tegemise asukoha osas (t 5 p 11.5.7). Hageja leiab, et kostja poolsed etteheited hageja aadressil töö kvaliteedi osas on alusetud (t 5 p 11.5.8). Kostja väited, et hageja keeldudes tööülesannetes täitmisest on pahatahtlik ja kohut eksitav. Hageja on täitnud kõiki ülesandeid, milleks ta palgati. Kostja poolne teematõstatus hageja vähesest töökoormusest on ebakorrektne (t 5 p 11.5.8). Hageja leiab hagiavalduses, et kostjapoolne hageja laimamine ning vigade otsimine on tingitud asjaolust, et kostja ei soovi kanda enda poolt võetud kohustust ning püüab vastutusest kõrvale hiilida. Kõige tõenduseks on asjaolu, et töötajatega sõlmitakse suulisi kokkuleppeid, millest hiljem on oluliselt lihtsam taganeda. Hageja palub hagi rahuldada ja mõista Pimedate Ööde Filmifestival MTÜ-lt hageja kasuks välja mõista summa 2 6 76 eurot, menetluskulud välja mõista kostjalt. II Kostja kirjalik vastus 5.Harju Maakohtule esitatud hagile on kostja esindaja esitanud 08.09.2016 ja 28.10.16 oma kirjalikud seisukohad (t 53-60, 68-70). Kostja märgib mh oma vastuses järgmist: Kostja ei tunnista hageja nõuet. Kostja viitab hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu punktile 6.2 ja ametijuhendi punktile“ Tasu ja kompensatsioonid“ ( t 54 p 1.1). Töötajale on täies ulatuses välja makstud töötasu ja lepingu lõppemisel hüvitatud kasutamata jäänud aegumata põhipuhkus vastavalt TLS § 71). Puudub vaidlus, et nimetatud summad on töötajale täies ulatuses välja makstud. Kostja märgib vastuses, et hageja esitas Komisjonile avalduse tulemustasu (preemia) summas 2 676 eurot välja mõistmiseks. Komisjoni 08.07.2016 a otsusega jättis komisjon avaldaja nõuded rahuldamata, põhjusel, et hageja pole tõendanud tulemustasu saamise aluseks olnud erikokkuleppe sõlmimist, samuti pole hageja suutnud veenvalt tõendada nõude summa arvestust. Maakohtule on hageja esitanud kostja vastu nõude lisatööde eest lisatasu summas 2 676 väljamõistmise nõude. Kostja selgitab oma vastuses, et hageja on meelevaldselt tõlgendanud poolte vahelist kirjavahetust (t 55 p 2.1). Kostja viitab hageja esitatud hagiavalduse punktile 11.5.4. ning leiab, et hageja tõlgendusel ja hagiavalduse punkti 11.5.4 on vastuolus. Ametijuhendiga ei saa töösuhte korral ette näha töötaja poolt arve esitamist, preemia eest arve esitamine on vastuolus TLS põhimõtetega ja selgitab vahet tööandja kulude ja bruto vahel ei saa kinnitada kokkuleppe olemasolu. Samuti tõlgendab hageja omakasupüüdlikult ja eksitavalt kostja juhatuse liikme Tiina Lokk`i vastust (hagiavalduse lõige 1 punkt 6). Nimetatud kirjas ei sisaldu ühtegi lubadust, mis annaks alust eeldada, et preemiat makstakse vaid pigem nähtub, et Tiina Lokk pole hageja tööga rahul olnud.

Kostja leiab, et hageja lisatasu nõue lisatöö teostamise eest pole põhjendatud. Kostja märgib vastuses kohtule, et kui hageja nõudis eelnevalt töövaidluskomisjonis esitatud avalduses tulemustasu (preemiat) ehk lisatasu heade töötulemuste eest (töö hulk jääb samaks, kõrgem töö kvaliteet) siis hagis maakohtule nõuab hageja lisatasu teostatud lisatööde eest (töid on lisandunud, töö kvaliteet sama). Kuna nõue maakohtus on lisatasu nõue lisatööde eest tuleb analüüsida millist tööd lisatööks nimetada. Kostja viitab hageja ametijuhendile, hageja töö eesmärgiks on olnud PÖFFi Industry programmi, aastaringsete filmitööstusele ja rahvusvahelistele partneritele suunatud eriprojektide planeerimine, produktsiooni tegevuse läbiviimine ning aruandlus koostöös Industry juhi, festivali programmi, turundus- ja tehnikameeskonnaga. Industry produtsendi tegevused hõlmavad Industri@Tallinn peasündmust ning teisi filmitööstusele suunatud olemasolevaid ja tulevasi eriprojekte s.h. European Genre Forum`i ja Black Nights Digidal Corner`i ja nendega seotud eriüritusi. Kostja märgib, et hageja on hagiavalduse punktis 11.2. selgitanud, et tegemist ei ole European Genre Forum`iga vaid European Film Forum`iga, kuid on jätnud tähelepanuta asjaolu, et ka European Film Forum on filmitööstusele ja rahvusvahelistele partneritele suunatud eriprojekt. Kostja leiab, et see, et hageja ametijuhendis on eraldi rõhutatud olemasolevaid ja tulevasi eriprojekte annab tunnistust sellest, et projektide loetelu ametijuhendis pole lõplik. Kostja leiab, et tulenevalt eelnevast ei ole European Film Forum`iga seonduv lisatöö, vaid kuulus hageja otseste töökohustuste hulka. Seega ei saa hageja nõuda mingit lisatasu. Kostja leiab, et hageja nõude näol ei saa olla tegemist töötasu nõudega, millele viitab hageja väide, et tal oli kostjaga kokkulepe, et kostja tasub talle preemiat 2 676 eurot, mille kohta hageja esitab arve. Sellele viitab hagiavalduse punkt 11.5.4, hagiavalduse lisa 12 ning kostja 30.06.16 vastuse lisa 9. Kostja tõlgenduse kohaselt kui isegi selline tasu kokkulepe oli olemas siis ei ole tegemist töölepingust tuleneva lisatööga vaid eraldisesiva võlaõiguslikust lepingust tuleneva kokkuleppega, mille arutamine käesoleva vaidluse raames pole kuidagi võimalik. Kostja leiab, et hageja nõude summa pole põhjendatud. Kostja annab oma vastuses ülevaate võlaõigusliku lepingu korral maksudest ja nõude summa arvutamise põhimõtetest (t 54 p 2.4). Kostja märgib oma vastuses maakohtule, et hageja nõue tulemustasu (preemia) osas pole samuti põhjendatud. Lähtudes ametijuhendist saab tulemustasu maksmine olla vaid kirjalik kokkulepe, sellist kokkulepet poolte vahel ei ole ning antud asjaolu on tuvastatud ka töövaidluskomisjoni poolt. Tulemustasu maksmise otsustab kostja juhatus, mille aluseks on tööandja hinnang. Kostja juhatuses on 3 liiget, kellest üks pooldas tulemustasu maksmist, kuid ülejäänud kaks polnud sellega nõus. Kuna juhatuse otsused tehakse lihthäälte enamuse alusel siis vastavalt juhatuse otsusele hagejale tulemustasu ei makstud. Sellise otsuse põhjuseid on eelkõige kolm: hageja oli keeldunud mitmete tööülesannete täitmisest, hageja ei osalenud koosolekutel, ei leidnud aega ettevõtte kontoris töö tegemiseks (kostja 30.06.16 vastuse punkt1.4.1). Kostja viitab TLS § 20, 47 lg 1, ja kokkuleppele tööandjaga märgib, et tööandja oli nõus, et hageja teostab osaliselt tööd kaugtööna, kuid sellist kokkulepet, et hageja üldse kontorisse ei ilmu pole poolte vahel kunagi olnud ja lähtudes hageja tööiseloomust sellist kokkulepet ei saaks ka olla. Kostja leiab, et kuna hagejale töö andmata jätmine on põhjustatud asjaolust, et hageja hoidis töö tegemisest kõrvale ning ei viibinud kontoris, ei olnud tööandja hagejale keskmist töötasu kohustatud tasuma, kuid tasus seda siiski. Üheks tulemustasu maksmise eelduseks on rahaliste vahendite olemasolu. Kostja leiab, et rahaliste vahendite olemasolu ei saa hinnata hetkel olevate rahaliste vahendite summa alusel nagu on ekslikult järeldanud hageja hagiavalduse punktis 11.5.6.Kostjal on rahaliste vahendite puudumise korral Nordea pangas arvelduskrediit. Hageja on ekslikul arvamusel, et Industry eelarve oli kasumis, seda kinnitab hagiavalduse lisa 12. Industry eelarve tegelik seis oli – 75 425 eurot. Kostja leiab, et tulenevalt eeltoodust on hageja nõue tulemustasu osas alusetu. Kostja viitab TsMS § 363 lg 1 p 1 sätestatule ja märgib, et käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduses on hagi esemeks hageja poolt tehtud lisatöö eest saadaolev lisatasu, kuid töövaidluskomisjonis, kelle otsuse

vaidlustamiseks on käesolev hagi esitatud on menetletud hageja nõuet - tulemustasu (preemia) osas. Kostja viitab Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 3 ja leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata ning menetlus antud asjas lõpetada. III Kohtuotsuse põhjendused

Töölepingu punkt 4.4. Tööleping ei välista muid eriülesandeid, mis tulenevad töö olemusest ja on vajalikud Töölepingu täitmiseks. Eriülesannete täitmiseks on vajalik Töötaja ja Tööandja vaheline suuline või kirjalik kokkulepe. Kui käsitleda punkti 4.4. sõnastust ja väljendit „eriülesanne“ mõistena „täiendavad tööülesanded“ (lisatöö) siis muutub punkt 4.4 rakendatavaks ka kokkulepete sõlmise kohta lisatöö tegemiseks (VÕS § 29 lg 4, lg 5 p 4, lg 6-8). Hageja on ise ka märkinud hagiavalduses, et vaatamata kokkuleppe sõnastusele tuleb lähtuda selle tegelikust sisust. Seega leiab kohus, et tuvastamaks kas pooled on sõlminud kokkuleppe lisatöö tegemise kohta ja millistel tingimustel, saab lähtuda töölepingu punktist 4.4. TsÜS § 67 lg 1 tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus, lg 2 mh Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahtevaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Seega peab olema hageja või kostja poolt tehtud kas suulises või kirjalikus vormis vastaspoolele tahteavaldus lisatööde tegemiseks ja lisatööde eest tasu saamiseks. Lisatööde tegemise initsiatiiv (vajadus tuleneb) tuleb üldjuhul tööandjalt, töötaja nõuda lisatööde tegemist ei saa. TsÜS § 69 lg 1 Kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega, lg 2 tahteavaldus on kätte saadud kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. TsÜS § 77 tehingu võib teha mistahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustusliku vormi. Pooled on kokku leppinud töölepingu punktis 4.4. et vastava kokkuleppe lisatööde tegemise kohta võib sõlmida nii suulises kui ka kirjalikus vormis. Kirjalik kokkulepe 12.Kohtule pole esitatud tõendit - kirjalikku kahepoolset otsest kokkulepet XXX ja tööandja vahel täiendavate tööülesannete tegemiseks. Kohus leiab, et kostja juhatuse liikme Sten Saluveeri kirjalikust selgitusest ei saa teha järeldust, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud kokkulepe täiendavate tööülesannete tegemise ja selle tasustamise kohta (t 33, 80- 86; Lisa 12). Nimetatud selgitusest saab teha järelduse – Lähtudes XXX töötulemustest ning Euroopa Filmifoorumi projekti positiivsest eelarvest tegin MTÜ juhatuse liikmetele XXX töötegevust puudutavatest vestlustest ettepanekud ( 2.korda) antud tasu maksmisest tõlgendades seda enda nägemuses õigustatuna (vt selgituse viimast lõiget)- kostja juhatuse liige Sten Saluveer pöördus teiste MTÜ juhatuse liikmete poole avaldusega, mitte hageja poole. Seega ei saanud hageja sellist tahteavaldust ka kätte saada. Kostja juhatuse liikme selgitusest saab teha järelduse, et kostja juhatuse liige pöördus ettepanekuga teiste juhatuse liikmete poole nn sise suhtes hageja töötulemustega seonduvalt ning sellise pöördumisega ei saa lugeda hageja ja kostja vahel sõlmituks kokkulepet hageja osas täiendavate tööülesannete täitmiseks ja lisatasu saamiseks. Samuti ei anna nimetatud selgitus alust ka TsÜS § 68 lg 3 rakendamiseks. Pöördumise sisut võib teha järelduse, et kaaluti XXX töötasu suurendamist (vt töötasu maht), kuid kuna rahalisis vahendeid selleks hetkel polnud siis kaalutakse seda teha projekti lõpus vabade vahendite olemasolul ehk tegemist on pigem tulemustasu maksmise ettepanekuga ühelt juhatuse liikmelt teistele juhatuse liikmetele. Olukorras kus rahalised vahendid seda võimaldavad kaaluda hageja summa 2676 euro tasumist Tegemist on kohtu hinnangul TLS § 30 sätestatud majandustulemustelt tasu maksmise ettepanekuga. Kokkulepe täiendavate tööülesannete täitmiseks peab olema konkreetne st piiritletud, et aru saada millised on need täiendavad tööülesanded (lisatööd), vaidluse korral kas täiendavad tööülesanded on täiendavad või on hõlmatud töölepingus kokkulepitud tööülesannetega või need ei kuulu töölepingus kokkulepitud tööülesannete hulka, milline on poolte vahel kokkulepitud lisatasu suurus

täiendavate tööülesannete täitmise eest. Kohtule pole esitatud mistahes kirjalikku kokkulepet mis tõendaksid sellise tahteavalduse otseset või kaudset tegemist kostja poolt ja selle kätte saamist hageja poolt. Suuline kokkulepe 13.Kuna kirjalikku kokkulepet pooled täiendavate tööülesannete täitmiseks ja lisatasu saamiseks pole esitatud siis analüüsib kohus, kas pooled võisid sõlmida suulise kokkuleppe lisatööde tegemiseks ja tasu saamiseks. Eelnevalt analüüsib kohus kas tööd mida hageja väidab olevat täiendavate tööülesannetena (lisatööd) on käsitletavad täiendavate tööülesannetena: Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja ametijuhendis on eraldi välja toodud sõnakasutus „olemasolevaid ja tulevasi eriprojekte“, mis annab alust järeldada, et projektide ja sellega kaasnevate tööde loetelu pole lõplik. Kohus leiab, et tegemist on VÕS § 26 (lahtised tingimused) lg 5. Kuna hageja tööülesanded olid projektipõhised ja pooled olid kokku leppinud töölepingut sõlmides sõnastuses „olemasolevaid ja tulevasi eriprojekte“ siis pooled on ise sellise lahtiste tingimustega nõustunud lepinguvabadusest lähtuvalt ja kui olemasolevad tööülesanded ja tulevased tööülesanded on seotud projektipõhiselt siis on selline kokkulepe oma olemuselt ka lubatud töösuhetes. Töösuhetes eriti aga projektipõhistes töödes, kus töid võib pooltest sõltumatutel asjaoludel lisanduda tulevikus, kuid samas nende maht ega iseloom ei välju ebamõistlikult poolte poolt eelnevalt kokkulepitud projektist on selline kokkulepe aktsepteeritav. Kokkulepitud tööde seotust ja mahtu saab hinnata konkreetse lepingu täitmise käigus. Projektipõhistel töödel pole alati võimalik ette näha milliseid tööülesandeid tuleb lisaks töölepingus/ametijuhendis kokkulepitule veel töötajal täita, kuid nad ei saa olemuselt olla sellise iseloomuga, mis annaksid alust väita, et tegemist on täiesti uute projektiga sidumata tööülesannetega ja eraldi tasustavate tööülesannetega. Näiteks võib tuleneda ettenägematu vajadus täita tööülesandeid mis tulenevad kolmandate isikute tegevuse tagajärjel (nt vajadus tuleneb EL struktuuriüksuse suunistest või taotlusest, mis polnud mõistlikult lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, kuid siiski seotud kindla projektiga), mis omavad siiski sidusust hageja põhitööga, mida saabki kindlaks määrata ainult lepingu täitmisel, kuid mis polnud töölepingu sõlmimisel ettenähtavad ja seetõttu ei sisaldu töölepingus ega ametijuhendis. Pooled on leppinud kokku üldsõnalisemalt - tegevusena (t 12 ) ja kasutanud sõnastust ../olemasolevaid ja tulevasi eriprojekte../. Vastavalt hageja ametijuhendile on esile toodud PÖFFi Industry programmi, aastaringsete filmitööstusele ja rahvusvahelistele partneritele suunatud eriprojektide planeerimine, produktsioonitegevuste läbiviimine ning aruandlus koostöös Industry juhi, festivali programmi, turundus ja tehnikameeskonnaga. Indutry produtsendi tegevused hõlmavad Industry@Tallinn peasündmust ning teisi filmitööstusele suunatud olemasolevaid ja tulevasi eriprojekte s.h. European Genre Forum`i ja Black Nights Digidal Corner`i ja nende eriüritusi. Kostja leiab, et hageja väide, et kostja on sõlminud hagejaga kokkuleppe mida tuleb käsitleda täiendava töökohustusena (lisatööna) European Film Forum Tallinn projekti raames lisatööna - kahe päevase rahvusvahelise konverentsi organiseerimine, mis toimus 18-19.11.2015 a Tallinnas Teatris NO99 - pole käsitletav täiendava tööülesandena, kuna European Film Forum on filmitööstusele ja rahvusvahelistele partneritele suunatud eriprojekt. Hageja ametijuhendis on väljendatud tegevusena – olemasolevaid ja tulevasi eriprojekte siis ei saa European Film Forum`iga seonduvat käsitleda lisatööna, vaid kuulus hageja otseste töökohustuste hulka, seega ei saa hageja nõuda selle eest ka lisatasu. Kohus hinnanud hageja poolt kohtule esitatud kirjavahetust (t 22-27), töölepingu sätteid, ametijuhendi sisu nõustub kostja seisukohaga ja leiab, et ei saa teha järeldust, et kahe päevase konverentsi organiseerimine tegevusena väljuks hageja töökohutusena oleva projekti läbiviimise raamest ja seda saaks lugeda täiendavateks tööülesanneteks, mille eest saaks nõuda täiendavalt lisatasu.

Kuna lisatasu täiendavate tööülesannete eest kuulub töötasu hulka siis töötasu arvestab ja maksab tööandja pärast riiklike maksude maha arvestamist. Töösuhte olemusest tulenevalt töötasu maksmiseks tööandja poolt ei saa eelneda töötaja koostatud ja esitatud arve tööandajale. Kohus pole ka tuvastanud, et tööandja töökorraldajana ettevõttes oleks teinud töötajale mistahes avalduse ja määranud lisatöö tegemise tingimused (töö sisu ja tasu) VÕS § 26 lg 8 mõttes. Nimetatud tegevus viitaks pigem muule võlaõiguslikule õigussuhtele, mitte töölepingulisele suhtele. Kuid käesoleval juhul ei oma see tähendust, kuna täiendavate tööülesannete osas töölepingust eraldisseisva kokkuleppe sõlmimine pole tõendamist leidnud ja mistahes viisil tasu maksmine ei oma käesoleval juhul tähendust. Hageja on pöördunud kohtusse nõudega välja mõista kostjalt saamata jäänud lisatasu saamiseks täiendavate tööülesannete tegemise eest, kohus lähtub hageja nõudest (TsMS § 4 lg 2; § 5 lg 1). 14.Kohus leiab, et hageja pole tõendanud ei suuliselt ega kirjalikult kostjaga mistahes kokkuleppe sõlmimist täiendavate töökohustuste täitmiseks ja lisatasu maksmiseks. Kuna täiendavate töökohustuste sõlmimise ja selle eest lisatasu maksmise vaidlusega pole seotud poolte poolt vastustes märgitud eelarve teemaga, arenguvestluste teemaga, töö tegemise asukoha küsimusega, töö kvaliteedi, töötaja registri teema ja töökoormusega seonduvad küsimused siis jätab kohus nendes küsimustes esitatud seisukohad kui asjasse mittepuutuvad käsitlemata ja nendega seotud dokumendid tähelepanuta (eelpool nimetatud on tegemist pigem töökorralduslike, tulemustasu puudutavate küsimustega mis ei ole vaidlusalused teemad ning ei puuduta täiendavate tööülesannete teemaga puutumust).

/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.