Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-17-2537 võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

I Asjaolud ja menetluse käik XXXX esitas 16.02.2017 pankrotiavalduse, mille kohaselt on ta püsivalt maksejõuetu, kuna ei suuda oma võlakohustusi täita. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik viimase viie aasta jooksul võtnud laenu 12-lt erinevalt laenuandjalt. Laenudega on võlgnik osaliselt katnud hambaravi, üürikorteri kulutusi, remondikulutusi, autokooliga seotud kulutusi ja muid olmekulusid. Viimastel aastatel on võlgnik võtnud laenukohustusi selleks, et ära maksta eelnevalt võetud laenukohustusi. Võlgnik tunnistab, et on sattunud võlaringi, millest enam välja ei saa. Võlgnik tunnistab, et on laenude võtmisel käitunud mõtlematult ja vastutustundetult. Võlgnik töötab XXXX AS-is administraatorina ja tema sissetulekuks on umbes 500 eurot. Laenude kuumaksed ja kogu summad on ületanud piiri, mida võlgniku palgaga maksta saaks. Võlgnik leiab, et maksab ära kogu oma palga ja eluks vajalikuks kuludeks raha ei piisa. Võlgnik tunnistab püsivat maksejõuetust. Võlgnik elab emaga, kes maksab kommunaalkulud ja ostab süüa. Võlgnik on suhtes ja plaanib elukaaslasega kokku kolida ja üürikorterisse elama asuda. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 29 503.80 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt palub välja kuulutada tema pankrot. Võlgnik palub end vabastada täitmata jäänud kohustustest. Harju Maakohtu 28.02.2017 määrusega on kohus võtnud XXXX pankrotiavalduse menetlusse ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennoki. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku varaks igakuine sissetulek 760 eurot kuus. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 17 567.33 euro ulatuses. Võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku sissetulekuid. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei ole võlgniku teadaolevast varalisest seisust tulenevalt võlgnike kõigi kohustuste täitmine võlgniku vara arvelt võimalik. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võlgniku laenukohustuste võtmine arvestamata enda reaalseid rahalisi võimalusi ja majanduslikku olukord kohustuste täitmisel. Võlgniku püsiv maksejõuetus kujunes välja 2016. a, kui võlgnik

2-17-2537 ei suutnud enam võetud finantskohustusi täita. Ühtlasi toob ajutine pankrotihaldur välja, et võlgniku elustiil ei vasta tema sissetulekutele.

II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. PankrS § 15 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid.

Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku varaks igakuine sissetulek 760 eurot kuus. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 17 567.33 euro ulatuses. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgnikule kuuluva vara väärtust ja tal puudub igakuine sisstulek, mille arvelt täita olemasolevad kohustusi ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puuduvad andmed vara tagasivõitmise kohta. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb täiendavalt välja selgitada, kas esineb vara tagasivõitmise ja muude nõuete esitamise võimalusi. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

2-17-2537 PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja. Kohtu hinnangul ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot PankrS § 171 lg 11 alusel välja kuulutada. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik viimase viie aasta jooksul võtnud laenu 12-lt erinevalt laenuandjalt, võetud laenudega on võlgnik osaliselt katnud hambaravi, üürikorteri kulutusi, remondikulutusi, autokooliga seotud kulutusi ja muid olmekulusid. Võlgnik tunnistab, et on laenude võtmisel käitunud mõtlematult ja vastutustundetult. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võlgniku laenukohustuste võtmine arvestamata enda reaalseid rahalisi võimalusi ja majanduslikku olukord kohustuste täitmisel. Võlgniku püsiv maksejõuetus kujunes välja 2016. a, kui võlgnik ei suutnud enam võetud finantskohustusi täita. Ühtlasi toob ajutine pankrotihaldur välja, et võlgniku elustiil ei vasta tema sissetulekutele. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused, s.h asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana. Kohus selgitab XXXX’le, et tulenevalt PankrS § 91 lõikest 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui XXXX soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Oliver Ennok on andnud nõusoleku enda nimetamiseks XXXX pankrotihalduriks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.