Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine

Harju Maakohus

Kohtunik

Meelis Eerik

Otsuse avalikult teatavaks

04. aprill 2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-05-23576 (endine number 2/254-27727/05)

Tsiviilasi

A.Ki (K, ,) hagi Tallinna linna (asukoht Vabaduse väljak 7 10141 TALLINN) vastu N.Kt suguluse tuvastamiseks

Kohtuistungi toimumise aeg

15. märts 2006

Kohtuistungil osalenud

Hageja A.K Kostja esindaja Ilmar Puskar

isikud

RESOLUTSIOON

Tuvastada, et A.K on N.K õde. Kohtukulude jaotus Kohtukulud jätta poolte kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud ja hageja nõue Hageja esitas 28.12.2005 kohtule nõude tuvastada, et hageja on ühiste vanemate kaudu N.K õde, millest tulenevalt omab õigust N.K pärandi vastuvõtmiseks. N.K suri 16.03.2005. Testamenti või pärismislepingut N.K koostanud ei ole. N.K oli hageja õde, kellega hagejal on ühised vanemad – isa A.G (surnud 1945) ja ema A.G (surnud 1968). N.K sünnitunnistust säilinud ei ole kuna andmed on sõja ajal hävinud.

Eelistungil täpsustas hageja nõuet ning palus tuvastada sugulus N.Kt, mitte selgitada pärimissuhteid. Kostja vastus Kostja on seisukohal, et kui kohtuistungil leiab tõendamist, et hageja on N.K õde, puuduvad Tallinna linnal vastuväited hagi rahuldamiseks. Hagiavalduses ei ole aga esitatud andmeid teiste võimalike pärijate kohta. Kuivõrd hageja täpsustas nõuet ning soovis vaid suguluse tuvastamist, palus kostja pärimist puudutavad väited jätta tähelepanuta. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 järgi võib hageja esitada kohtule tuvastushagi kui tal on selleks õiguslik huvi. Hageja õiguslik huvi seisneb selles, et 16.03.2005 suri N.K (t lk 8), kes avalduse kohaselt oli hageja õde. Hageja soovib pärida. Perekonnaseaduse § 14 lg 1 järgi on teise järjekorra seadusjärgsed pärijad vanemad ja nende alanejad sugulased. Avalduse kohaselt ei ole N.K sünnitunnistus sõja tõttu säilinud. See väide on leidnud kinnitust Vene Föderatsiooni Pihkva oblasti arhiivi teatisega, mille kohaselt ei ole Nina G sünnitunnistus sõja tõttu säilinud (t lk 10). N.K perekonnanimi enne abiellumist oli G (t lk 18). Ka hageja sünnitunnistus nimetatud arhiivis puudub kuna arhiiv ei ole täielikult säilinud (t lk 13). Ka hageja nimi enne abiellumist oli G (t lk 16, 17). Samas on arhiivi teatistes mõlemal juhul märgitud nii hageja kui N.K isa nimeks Aleksei. Säilinud on ka teistkordne tõend aastast 1936, kus Nina G isa nimeks on samuti märgitud Aleksei (t lk 1112). Antud asjas on tunnistajana üle kuulatud Linda Vähi, kes oli hageja klassiõde ning teadis hageja perekonda alates sõja lõpust. Koos käidi koolis ning tunnistaja külastas ka hageja kodu. Hageja elas koos vendade ja õdedega ning üheks õeks oli Nina. Tunnistaja ütluse järgi olid vennad-õed ühte nägu. Toimikus on ka Luste tn 7 majaraamat, millest nähtub, et N.K ja hageja elasid samas eluruumis (t lk 15, 19-20). Hageja andis vande all seletuse, mille järgi olid nii tema kui N.K ühisteks vanemateks A.G ja A.G, hageja elas ema ja õdede-vendadega koos Verioral 1944-1953 ja õega veel Tallinnas, Luste 7-7 1953-1962. Seega nähtub asja materjalidest, et N.K ja hageja perekonnanimi oli enne abiellumist sama, erinevates aktides on märgitud sama isa nimi, tunnistaja ütluste kohaselt elasid hageja ja N.K lapsepõlves koos ning käitusid perekonnana, samuti olid ühte nägu. Kohus peab neid tõendeid piisavateks tuvastamaks, et hageja ja N.K on õed. Pole alust kahelda, et sõja tõttu läksid hageja ja tema õe sünnitunnistused kaduma ning seetõttu on lubatav, et antud asjaolu tuvastatakse teiste allikate alusel, mis käesolevas asjas on üles loetletud. Ka Tallinna linn leidis kohtuistungil, et hagi on põhjendatud. Pärimisküsimusi kohus antud lahendis ei käsitle. Kuivõrd kohtukulude hüvitamist pooled ei taotle, jäävad kohtukulud poolte endi kanda.