C Mi hagi SMP Group OÜ (uue nimega IPI Piim OÜ)vastu töövaidluses Hageja (töövaidlusasjas avaldaja): C M ( )
Menetlusosalised
Lepinguline esindaja Ardi Šuvalov, Kostja (töövaidlusasjas vastaspool): SMP Group OÜ (uus nimi IPI Piim OÜ) (registrikood 12169276, asukoht Mäo tee 5-3, Paide linn, Järva maakond), lepinguline esindaja Jaanus Silm (e-post: [email protected]). Asja läbivaatamise kuupäev
13.02. 2017
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista IPI Piim OÜ-lt C Mi kasuks saamata jäänud töötasu 1692 eurot.
3.Välja mõista IPI Piim OÜ-lt C Mi kasuks VÕS § 113 lg.1 alusel viivis alates 09.03.2016.a.kuni kokkuvõtliku hagiavalduse esitamiseni 29. 06.2016.a. summas 42,05 eurot
4.Välja mõista IPI Piim OÜ-lt C Mi kasuks seadusjärgne viivis põhinõude summalt 1692 eurot alates 30. juunist 2016 VÕS § 113 lg. 1 teises lausest tulenevas määras protsendina kuni põhinõude täitmiseni.
5.Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul vahetult Tallinna Ringkonnakohtule, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste
lk 2 kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7).
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.Hageja poolt esitatud avalduse /t.l. 74/ kohaselt töötas hageja kostja juures suulise töölepingu alusel üldehitajana alates 08. oktoobrist 2015. Tööalaseid korraldusi andis Marko Põld. Alates 25.11.2015.a.kuni 08.03.2016.a.oli hageja töökoht XXXXX laevatehases. Töö sisuks olid üldehitustööd laeval A P Vastavalt suulisele töölepingule oli avaldaja töötasuks 12 eurot tunnis. Palgapäevaks oli iga kuu 15 kuupäev. Viimane palga laekumine oli 22.12.2015.a.. Siis laekus avaldajale palgana 300 eurot 2015 aasta novembri kuu eest. Avaldajal jäi saamata palk 2015.a.novembri, detsembri ja 2016.a.aasta jaanuari ja veebruari eest. Alates 25.11.2015.a.kuni 08.02.2016.a. töötas hageja kokku 430 tundi, mille eest oli kokkulepitud palk 12 x 430 = 5160 eurot Hageja saamata palk moodustab 4860 eurot (5160 - 300 = 4860 ). 08.03.2016.a.esitas hageja kostjale kirjaliku avalduse töölepingu erakorraliseks lõpetamiseks TLS § 92 lg.1p.1 alusel alates 08.03.2016.a. Teatis saadeti kostja juhatuse liikme A P äriregistrijärgsele e-posti aadressile. Kostja pole ülesütlemist vaidlustanud. TLS § 108 alusel nõuab hageja saamata jäänud töötasu ulatuses hüvitist ajavahemiku eest alates 09.02.2016.a. kuni 08.03.2016.a., s.o. (8 x 21 x 12 = 2016) 2016 eurot. EMTA andmetel lõpetasid pooled töösuhte 01.02.2016.a. TLS § 79 alusel poolte kokkuleppel.TVK otsusega on tuvastatud, et tegelikult ei lõppenud tööleping siis ja nii nagu registris kajastatud on. Kostjal ei olnud 01.02.2016.a. alust lõpetada töölepingut hagejaga ja töölepingu lõpetamine ei vasta seaduse nõuetele. Hageja ei ole esitanud avaldust, mille alusel saanuks kostja lõpetada töölepingu poolte kokkuleppel. Seadusest tuleneva aluseta ja seadusele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine (TLS § 104 lg.1) ilma et hageja peaks esitama vastava nõude. Riigikohus otsuses 3-2-152-14 p.14 märgib, et avalduse töölepingu ülesütlemise tühisuseks peab esitama ainult juhul, kui on kätte saadud vormikohane ülesütlemise avaldus. Hagejal on õigus saada TLS § 108 alusel saamata jäänud töötasu ulatuses hüvitist kuni hageja ütles töölepingu ülesse 08.03.2016.a. Hageja on valmis lõpetama kohtuvaidlust kompromissiga. Eeltoodu alusel taotleb hageja: 1)Lugeda 08.10.2015.a. C Mi ja SMP Group OÜ vahel sõlmitud tööleping lõppenuks 08.03.2016.a.
lk 3 2)Välja mõista SMP Group OÜ-lt C Mi kasuks saamata jäänud töötasu 4860 eurot ja hüvitis TLS § 108 alusel 2106 eurot. 3)Välja mõista SMP Group OÜ-lt C Mi kasuks VÕS § 113 lg.1 alusel viivis alates 08.03.2016.a.kuni kokkuvõtliku hagiavalduse esitamiseni 03.08.2016.a. summas 220,50 eurot 4)Välja mõista SMP Group OÜ-lt C Mi kasuks seadusjärgne viivis põhinõude summalt ehk summalt 6876 eurot kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja sealt edasi seadusjärgses määras protsendina kuni põhinõude täitmiseni.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja esitas 04. 05. 2016 avalduse töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtus hagimenetluses, kuna ei olnud nõus töövaidluskomisjoni otsusega. Kostja taotles töötasu nõude uuesti läbi vaatamist. Vastuses hagile /t.l. 79/ vaidleb kostja hagile vastu. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid ja väiteid, millele ta tugineb. Riigikohtu 06.02.2008 lahendi nr. 3-2-1-137-07 punktis 13 on märgitud, et tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 lasub esmalt hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks ja seetõttu ei saa kostjale ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Juhul kui asjaolu tõendamiskoormis lasub hagejal, võib kostja kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid pole esitanud. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada. Seega peab hageja esmalt TsMS § 230 lg 1 alusel esitama tõendid töösuhte olemasolu, töö tegemise ja töö tegemise aja kohta ning ka töötasu suuruse kohta. Hageja ei ole kooskõlas TsMS § 230 lg 1 tõendanud eelpool nimetatud asjaolusid. Hageja poolt hagis esitatud nõuded ei ole tõendit puudumise tõttu kontrollitavad. Kostja teatab, et ei võta hagi õigeks ega tunnista hagis tema vastu suunatud nõudeid. Arvestades menetluslikku staadiumit kasutab kostja Riigikohtu juhistest tulenevat õigust ning kasutab hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid pole esitanud. Hageja erinevatel aegadel esitatud üksikud dokumendid ei tõenda hageja esitatud väiteid. Kostja märgib, et hageja enda hagis esitatud väited ei ühti erinevatel aegadel esitatud dokumentidega. Hageja on esitanud allkirjastamata võõrkeelsed tööaja graafikud, millest tulenevalt oli hageja töötunnid kokku 205,5 töötund, mitte aga 442 töötundi nagu avaldatakse hagis. Kostja vaidleb võõrkeelse ja allkirjastamata dokumendi vastuvõtmisele ka vastu. Juhul, kui hageja jääb esitatud dokumendi juurde palub kostja kohustada hagejat TsMS § 33 lg 1 teise lause alusel esitama võõrkeelse dokumendi (tööajaarvestused) tõlke. Kostjale on arusaamatu, mida soovib hageja tõendada fotoga passist. Kuna jällegi on tegemist võõrkeelse tõendiga, palub kostja kohustada hagejat TsMS § 33 lg 1 teise lause alusel esitama võõrkeelse dokumendi (passi väljavõte) tõlke. Hagejal on kostja hinnangul tõendamata töö tegemine 430 töötunni ulatuses perioodil 25.11.2015.a. kuni 08.03.2016.a. Samuti on tõendamata hageja töötasu suurus 12 eurot tunnis.
lk 4 Kuna hagejal on tõendamata nii töö tegemise aeg, maht kui ka töötasu suurus on hageja nõue töötasu saamiseks summas 4860 eurot täies ulatuses tõendamata ja kostja palub jätta hagi selle tõendamatuse tõttu rahuldamata. Kuna hageja põhinõue on põhjendamatu on põhjendamatu ka esitatud viivisenõue. Kostja teatab, et menetluse jätkumisel esitab kostja hageja vastu ka vastuhagi või menetlusliku tasaarvestuse kahju hüvitamise nõudes. Hagejale oli kostja poolt ostetud lennukipiletid, kuid kostja teatas vahetult enne äralendu, et keeldub tööle asumast. Sellega on hageja tekitanud kostjale kahju vähemalt 897,87 eurot raisku läinud lennukipileti näol, millele lisandub ka töö ümberkorraldamisega tekkinud lisakulu mitmete tuhandete eurode ulatuses. Kostja on jätkuvalt nõus kompromissina tasuma hagejale 500 eurot, et vältida käesolevast kohtumenetlusest tekkivate õigusabikulude suurenemist.
05.10. 2016 esitatud dokumendis /t.l. 95/ leiab kostja, et hageja nõue TLS § 108 alusel hüvitise nõudes on aegunud. ITVS § 6 lg 1 kohaselt on töösuhtest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud. Hageja avaldatu kohaselt lõppes poolte töösuhe 08.03.2016.a. seega tuli kõik nõuded esitada hiljemalt 08.07.2016.a. Hageja on vastava hüvitisnõude esitanud 30.09.2016.a. , seega peale nõude aegumist. TsMS § 499 lg 3 on märgitud, et kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kostja taotles selgelt aegunud nõude osas vaheotsuse tegemist, millega jäetakse hageja nõue TLS § 108 alusel hüvitise saamiseks summas 2106,00 eurot rahuldamata. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja jääb oma seisukoha juurde, et hageja ei ole tõendanud töölepingu sõlmimist, töötasu suurust ega töötatud töötundide mahtu.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS
3.Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja kuulanud ära hageja seletuse ja tunnistaja ütlused, leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt järgmistel põhjustel:
3.1.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et Töövaidluskomisjon oma 18. 04. 2016.a. otsusega 4-1/494/16 rahuldas osaliselt C Mi avalduse ja mõistis SMP Group OÜ-lt tema kasuks välja töötasu novembrist 2015 kuni veebruarini 2016 kokku 4860 eurot (430x12300). Töövaidluskomisjon jättis rahuldamata hageja nõude puhkusehüvitise väljamõistmiseks ja töölepingu ülesütlemise hüvitise nõudes summas 3444 €. Tööandja ei ole ei töövaidluskomisjonile ega kohtule esitanud sisulisi vastuväiteid.
3.2.Poolte vahel on vaidlus selle üle, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud suuline tööleping. Kirjalikku lepingut ei ole pooled kohtule esitanud. Kostja leiab, et hageja ei ole töölepingu olemasolu tõendanud.
lk 5 Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg. 1 järgi töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Lõike 2 kohaselt, kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. TLS § 4 lg. 1 kohaselt töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta sätestatut. Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Kohtule esitatud pangakonto väljavõtte /t.l. 13 TVK toim/ kohaselt on kostja maksnud hagejale töötasu oktoobris 580 € ja novembris 300 € . Seega oli hageja sel ajal teinud kostjale tööd, mille eest maksti talle töötasu, millega saab lugeda töölepingu poolte vahel sõlmituks. Sama kinnitab ka tunnistaja K. T oma kohtule antud ütlustes selle kohta, et ta töötas koos C Miga Jis. Töö oli laeva ehitus ja töötasuna lepiti kokku 12 eurot tunnis. Tööpäevad olid 12 tundi pikad, maha arvestati pool tundi lõunat. K Ti selgituse kohaselt andis töökorraldusi Marko Põld, kes oli kostja (sel ajal SMP Group OÜ) seadusliku esindaja A P abikaasa. Kostja ühtegi sisulist vastuväidet esitanud ei ole, väites, et hageja peab tõendama töölepingu olemasolu ja palgakokkulepet. Kohus leiab, et töötaja on töölepingu olemasolu ja palgamäära tõendanud võimaluste piires. Kostja vastupidist tõendanud ei ole.
3.3.Hageja on kohtule esitanud teatise töölepingu erakorralisest ülesütlemisest 08. 03. 2016 /t.l. 52/. Teatise kättetoimetamine tööandjale on tõendamata ja kohtuistungil loobus hageja nõudest lugeda töölepingu erakorraliselt üles öelduks. Tööandja väitel on tööleping töötajaga lõpetatud 01. 02. 2016 poolte kokkuleppel TLS § 79 alusel. Puuduvad tõendid selle kohta, et töötaja oleks esitanud avalduse või tööandja teinud pakkumise töölepingu lõpetamiseks kokkuleppel. TLS § 95 lõike 1 järgi võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Tööandja ei ole töölepingu lõpetamise kohta dokumente esitanud. Tõendamata on töölepingu lõpetamise nn. kokkuleppe kätte toimetamine hagejale, mistõttu ei saa lepingut lugeda lõppenuks.
3.4.Saamata jäänud töötasu kohta on tunnistaja K. T kinnitanud, et laevaehitusel töötati vaheaegadega kuni 08. 02. 2016. Siis tulid nad ära Eestisse. Kuna palk jäi saamata, tulid tunnistaja ja hageja töölt ära. Sel ajal ei olnud mingit kokkulepet tööandjaga töölepingu lõpetamise kohta ja tööandja ei ole kokkuleppe olemasolu ka tõendanud. Konto väljavõttest selgub, et tööandja on kostjale maksnud töötasu oktoobris 580 € ja novembris 300 € . Hageja väitel töötas ta 25. 11. 2015 kuni 19.12. 2015 201 tundi ja 03. 01. 2016 kuni 08.
02.2016 229 tundi, kokku 430 tundi x 12 = 5160 -300 = 4860 €. Kuna kostja tööandjana ei ole esitanud ühtki sisulist vastuväidet esitatud nõudele ja on asunud kõike eitama, siis saab kohus aluseks võtta töötaja esitatud tõendid tööaja arvestamise kohta ja mõistab saamata jäänud töötasu kostjalt välja.
lk 6 Passi väljavõttest selgub, et C M sõitis Jisse 25 novembril 2015, tagasi Eestisse 15. detsembril 2015 seega töötamise aeg selles ajavahemikus oli 16 päeva ja uuesti Jisse 03. jaanuaril 2016 ja tööl oldi neli nädalat e. 24 päeva. Tööaja kohta 2015. aasta novembris ja detsembris puuduvad tõendid v.a. tunnistaja ütlused, arvesse võttes esitatud töötundide graafikus märgitud tööaja kestvusi on 16 päeva töötundide arv 168, millelt töötasu peaks olema 168x12 =2016 eurot, sellest saadud tasu 300, seega saamata 1716 eurot. 2016.a. töötundide tabeli kohaselt töötas hageja jaanuaris kokku 18 päeva , 198 tundi, seega töötasu 198x12 = 2376 €, hageja on tõendanud töötamise kokku 366 tundi, mille eest arvestuslik töötasu 4392 eurot, millest saadud on 300 eurot, seega saamata töötasu 4092 eurot. Kuna hageja on kinnitanud, et peale töövaidluskomisjoni otsuse jõustumist on talle laekunud 2400 eurot, on kostjalt välja mõistmisele kuuluv töötasu 1692 eurot.
3.5.Hageja esitas kohtule ka hüvitise nõude TLS § 108 alusel, mille kohaselt töölepingu õigusvastasel ülesütlemisel, kui töösuhe jätkub, on töötajal õigus nõuda kahju hüvitamist, eelkõige saamata jäänud töötasu. Hüvitisest võib maha arvata osa, mille töötaja on oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandanud. Hageja on esitanud nõude töötasu saamiseks ajavahemiku eest 09. 02. 2016 kuni 08. 03. 2016 summas 2016 € ( 8x21x12), see on töölt lahkumisest kuni väidetava töölepingu ülesütlemise avalduse esitamiseni. Kostja taotleb selle nõude osas aegumise kohaldamist. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 6 lg. 1 järgi töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes ettenähtud juhul. Hageja märkis esmakordselt oma soovi hüvitise saamiseks ühe kuupalga ulatuses 27. 06. 2016 kohtule esitatud hagi täienduses /t.l. 66/, põhjendatud nõude esitas hageja alles 03.
08.2016 /t.l. 74/. Tegemist ei ole töötasu nõudega vaid kahju hüvitisega. Seega on kostja taotlus aegumise kohaldamiseks põhjendatud ja hageja nõue hüvitise saamiseks tuleb jätta rahuldamata.
3.6.VÕS § 113 lg. 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja esitas nõude viivisele kuni hagi esitamiseni kohtusse ajavahemikus eest 09. 03. 2016-29. 06. 2016 e. 113 päeva eest 0,021995 % päevas, summalt, milleks kohtu arvestuse kohaselt on 1692 eurot, seega viivis 42,05 eurot. ja alates 30. juunist 2016 kuni nõude kohase täitmiseni seadusejärgses määras. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on nõude selliselt ka esitanud ja kohtu hinnangul kuulub see rahuldamisele. Menetluskulude jaotus
lk 7 TsMS § 163 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik: Külli Mõlder
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.