Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp
Määruse tegemise aeg ja koht
14. märts 2017 Tartu
Tsiviilasja number
2-16-11014
Tsiviilasi
O.M.i ja A.K. kaebus kohtutäitur Oleg Sirotini tegevuse ning 06.10.2016 otsuste peale
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 20. jaanuari 2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
O.M.i ja A.K. määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja I (avaldaja I): O.M. (isikukood: XXX) Määruskaebuse esitaja II (avaldaja II): A.K. (isikukood: XXX) Määruskaebuse esitajate esindaja: Harri Paabo Vastustaja: Tartu kohtutäitur Oleg Sirotin
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 20. jaanuari 2017 määrus muutmata ja O.M.i ja A.K. määruskaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
2.Jätta määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud määruskaebuse esitajate kanda. Vastustajal kohtutäitur Oleg Sirotinil puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.O.M. ja A.K. esitasid 18.07.2016 Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Oleg Sirotini tegevuse peale, milles palusid tunnistada kohtutäituri tegevus õigusvastaseks ning kohustada teda alustama täitemenetlust võlgniku vastu sissenõudjatelt ettemaksu nõudmata. Alternatiivselt palusid avaldajad kohustada kohtutäiturit tegema otsust tema tegevuse peale esitatud kaebuse kohta ja/või otsust avaldajatelt ettemaksu sissenõudmise põhjuste ja õigusliku aluse kohta (tl 1-5). Avalduse kohaselt kinnitas Tartu Maakohus 09.04.2015 tsiviilasjas nr 2-14-57497 määrusega kompromissi võlgniku M.V.i ja sissenõudja A.K. vahel, mis kohustas võlgnikku jätkama laenu tagastamist tulenevalt laenulepingust nr 05-103284-EL oma lahusvara arvelt, korraldama sissenõudja A.K. vabastamine laenulepingu nr 05-103284-EL täitmise järgsest kohustusest panga ees ning korraldama sissenõudja O.M.i korteri vabastamine laenulepingu nr 05-103284-EL tagamiseks seatud hüpoteegi alt (kompromissi punktid 7 ja 9). 05.02.2016 esitasid avaldajad kohtutäiturile täitmisavaldused, milles palusid pöörata kohtumääruse (kompromissi p-d 7 ja 9) sundtäitmisele, sest võlgnik ei ole endale võetud kohustusi vabatahtlikult täitnud. Kohtutäitur keeldus täitemenetlust alustamast. 21.03.2016 esitas avaldajate esindaja kohtutäiturile kaebuse täitemenetluse alustamisest keeldumise peale. 14.04.2016 tegi kohtutäitur otsuse, millega keeldus kaebust rahuldamast ja täitemenetlust alustamast. 21.04.2016 esitasid avaldajad kaebuse Tartu Maakohtule, milles palusid tühistada kohtutäituri otsuse avaldajate kaebuse rahuldamata jätmise kohta ja kohustada kohtutäiturit viivitamatult alustama täitemenetlust. 31.05.2016 esitas kohtutäitur avaldajatele ettemaksuarved ja teatas, et tühistas iseenda täitemenetluse alustamisest keeldumise otsuse vabatahtlikult ning hüvitas avaldajatele kohtusse kaebuse esitamisega kaasnenud menetluskulud. Avaldajate esindaja palus kohtutäituril teha otsus, millest nähtuks ettemaksu nõudmise põhjus ja õiguslik alus. Kuna kohtutäitur otsust ei teinud, siis esitas sissenõudjate esindaja kohtutäiturile 20.06.2016 kaebuse ettemaksu nõudmise otsuse tegemisest keeldumise peale. Käesoleva ajani ei ole kohtutäitur teinud otsust kaebuse rahuldamise ega rahuldamata jätmise kohta. Ettemaksu nõue on avaldajate arvates ebaseaduslik seetõttu, et üldreeglina kannab täitekulud võlgnik. Kohtutäituril on õigus tasu ettemaksu nõuda ainult seaduses sätestatud juhtudel (st üksnes erandkorras). Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 40 lg 1 kohaselt on kohtutäituril õigus nõuda avaldajatelt ettemaksu üksnes eriti suurte täitekulude, nagu kauba veo, ladustamise, valve ja muude sarnaste kulude eest. Käesolevas täiteasjas sarnaseid kulutusi (ega ka eriti suuri täitekulusid üleüldse) avaldajate esindajale teadaolevalt ei esine. Tartu Maakohus jättis kaebuse kahel korral (25.08.2016 ja 12.09.2016) käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 16.09.2016 e-kirjas (tl 25) teatas avaldajate esindaja, et avaldajate põhinõue on kohtutäituri kohustamine alustada täitemenetlust ilma ettemaksu nõudmata. Juhul, kui kohus selle nõude rahuldamist võimalikuks ei pea, siis taotlevad avaldajad kohtult rahuldada nende nõue kohustada kohtutäiturit tegema otsus avaldajatelt ettemaksu nõudmise põhjendamise kohta. Juhul, kui kohus ka selle nõude rahuldamist võimalikuks ei pea, siis taotlevad avaldajad kohtult kohtutäituri kohustamist võtta seisukoht (rahuldama või rahuldamata jätma) avaldajate poolt kohtutäiturile 20.06.2016 esitatud kaebuse suhtes. Ühtlasi esitati kohtule avaldajate poolt kohtutäiturile 20.06.2016 esitatud kaebus (tl 26-28). Avaldajate esindaja selgituse kohaselt ei ole avaldajatel
võimalik esitada tõendeid negatiivsete asjaolude kohta, et kohtutäitur ei ole ettemaksu määramise kohta otsust teinud või seda avaldajatele saatnud ega selle kohta, et kohtutäitur ei ole 20.06.2016 kaebuse suhtes seisukohta võtnud.
2.Kohtutäitur Oleg Sirotin esitas 06.10.2016 kohtule kaks kohtutäituri tasu ettemaksu otsust (arvet) (tl 34-37). Kohtutäitur Oleg Sirotin esitas 18.10.2016 seisukoha, milles märgib, et ei küsi täitekulude ettemaksu vastavalt TMS §-le 40, kaebus on esitatud asja peale, mida kohtutäitur teinud ei ole. Kohtutäitur küsib kohtutäituri tasu ettemaksu vastavalt kohtutäituri seaduse (KTS) sätetele: § 28 lg 1, § 29 lg 2, § 30 lg 3, § 31, § 36 lg 7 (tl 40-41).
3.04.11.2016 esitas avaldajate esindaja avalduse kaebuse muutmiseks (tl 44-47). Avaldajad loobusid alternatiivselt kohtule esitatud nõuetest, sest kohtutäitur on menetluse kestel need nõuded täitnud. Avaldajad täiendasid oma põhinõuet kohtutäituri 06.10.2016 otsuste tühistamise nõudega. Avaldajad on 15.10.2016 esitanud kohtutäiturile kaebuse eelviidatud otsuste tühistamiseks, kuid kohtutäitur otsuseid tühistanud ei ole. Kohtutäituri otsused tuleks tühistada juba sel põhjusel, et need ei sisalda selgitusi, miks ja missugusel materiaalõiguslikul alusel on kohtutäitur ettemaksu otsustanud nõuda. Sisuliselt on kohtutäituri otsuste tühistamine vajalik seetõttu, et konkreetses täiteasjas ei esine niisuguseid asjaolusid, mis kehtiva õiguse kohaselt võimaldaks kohtutäituril sissenõudjatelt täitetasu ettemaksu nõuda. Menetluskulud paluvad avaldajad jätta kohtutäituri kanda.
4.Kohtutäitur Oleg Sirotin jäi oma 18.10.2016 esitatud seisukohtade juurde (tl 53-54).
MAAKOHTU SEISUKOHT
5.Tartu Maakohus rahuldas 20.01.2017 määrusega O.M.i ja A.K. kaebuse kohtutäitur Oleg Sirotini tegevuse peale osaliselt ning tunnistas õigusvastaseks kohtutäitur Oleg Sirotini tegevuse sissenõudjatelt kohtutäituri tasu ettemaksu nõudmisel ilma vastava otsuseta. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Vaidlus on tekkinud sellest, et 31.05.2016 esitas kohtutäitur avaldajatele kaks kohtutäituri tasu ettemaksu arvet, millega avaldajad ei nõustu (tl 13 ja 14). Lisaks on kohtutäitur kohtumenetluse kestel, s.o 06.10.2016, teinud kaks kohtutäituri tasu ettemaksu otsust (arvet) nr 187/2016/M.V., millega avaldajad ei nõustu (tl 34-35 ja 36-37). Avaldajad on kohtueelselt esitanud kaebused kohtutäiturile – 20.06.2016 (tl 9-11) ning 15.10.2016 (tl 48-50), kuid kohtutäitur ei ole nende osas seisukohta võtnud. TMS § 217 lg-s 1 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus (TMS § 218 lg 1 teine lause) tuleb lugeda avaldajate puhul läbituks. Kohtutäitur on seisukohal, et ta ei ole küsinud ettemaksu avaldajate viidatud TMS § 40 alusel, vaid KTS § 28 lg 1, § 29 lg 2, § 30 lg 3, § 31, § 36 lg 1 p 7 alusel. Avaldaja on viidanud, et TMS § 40 lg 1 kohaselt on kohtutäituril õigus nõuda avaldajatelt ettemaksu üksnes eriti suurte täitekulude eest. Kohus ei nõustu avaldaja väitega. Kohtutäitur ei ole nõudnud ettemaksu suurte täitekulude tõttu, vaid kohtutäitur on nõudnud kohtutäituri tasu ettemaksu. Maakohus märkis, et TMS § 40 lg 1 ei ole ainus alus, mille alusel võib kohtutäitur nõuda sissenõudjalt ettemaksu. TMS § 40 lg 5 kohaselt võib kohtutäituri tasu ettemaksu sissenõudjalt nõuda KTS-s ettenähtud ulatuses ja korras. Juhindudes KTS § 31 ja § 36 lg 1 p 7 leidis maakohus, et kohtutäitur Oleg Sirotini 06.10.2016 tehtud otsused (tl 34-37) vastavad kohtutäituri tasu otsusele ettenähtud vormi- ja sisunõuetele. Kohtutäitur on palunud tasuda ettemaksu seaduses sätestatud määras, s.o 92 eurot, millele lisandub käibemaks. Maakohtu hinnangul puudub 06.10.2016 otsuste tühistamiseks alus.
Maakohtu hinnangul puudus põhjendus, miks on kohtutäitur kohtutäituri tasu ettemaksu otsused koostanud 06.10.2016, kuid ettemaksu arved esitanud juba 31.05.2016. 31.05.2016 ettemaksu arved ei vasta kohtutäituri tasu otsusele ettenähtud nõuetele KTS § 31 järgi. Kuigi kohtutäituril oli juba ettemaksu arvete tegemise ajal 31.05.2016 õigus sissenõudjatelt kohtutäituri tasu ettemaksu küsida, on kohtutäitur vastavad otsused vormistanud alles 06.10.2016. Seetõttu on maakohus seisukohal, et õigusvastaseks tuleb tunnistada kohtutäituri tegevus sissenõudjatelt kohtutäituri tasu ettemaksu nõudmisel ilma vastava otsuseta. Muus osas jättis maakohus avalduse rahuldamata. Puudub alus kohustada kohtutäiturit alustama täitemenetlust võlgniku vastu avaldajatelt ettemaksu nõudmata ega tühistada kohtutäituri 06.10.2016 otsuseid.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.O.M. ja A.K. esitasid 06.02.2017 maakohtu 20.01.2017 määruse peale määruskaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu määrus osas, millega kohus jättis rahuldamata sissenõudjate kaebuse kohtutäituri 06.10.2016 otsuse tühistamise nõude, jättis rahuldamata avaldajate kaebuse kohtutäituri kohustamise nõude alustada täitemenetlust ilma ettemaksu nõudmata ning jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebuse esitajad paluvad teha tühistatud osa kohta uus otsus, millega rahuldada määruskaebuse esitajate kaebus kohtutäituri tegevuse peale täies ulatuses, st tühistada kohtutäituri 06.10.2016 otsus, kohustada kohtutäiturit alustama täitemenetlust M.V.i suhtes ja jätta kõik menetlemisega seotud kulud kohtutäituri kanda. Määruskaebuse kohaselt menetles maakohus sissenõudjate kaebust, mille ta pidanuks kehtiva õiguse kohaselt lahendama 15 päeva jooksul hoopis 6 kuud (18. juuli 2016 - 20. jaanuar 2017). Kohtutäituri 06.10.2016 saadetud ettemaksuarved ei sisalda põhjendusi ega ettemaksu nõudmise õiguslikke aluseid. Määruskaebuse esitajad ei pea selgituseks paragrahvinumbreid. Määruskaebuse esitajad on arvamusel, et kohtutäituri otsuse vormistus ei võimalda otsusest sisuliselt aru saada ning ainuüksi see peaks tingima selle õigusvastasuse ja tühistamise (isegi siis, kui ettemaksunõue on õiguslikus mõttes õige). Ka kohtumäärus ei sisalda selgitusi selle kohta, mis põhjusel määruskaebuse esitajatelt ettemaksu nõutakse. Kohus ei käsitle seda, millal ja miks on kohtutäituril õigus ettemaksu nõuda. Määruskaebuse esitajad peavad ebaõiglaseks menetluskulude nende kanda jätmist. Kohus on vaidlustatud määruse menetluskulusid puudutava osa küll sõnastanud sedasi, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. See tähendab kõigi menetluskulude määruskaebuse esitajate kanda jäämist. Kohtutäituri kanda on maakohus jätnud ainult need kulutused, mida olemas ei ole. Kõik olemasolevad kulutused (tasutud riigilõiv ja esindajakulud), on kohus jätnud eranditult määruskaebuse esitajate kanda.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
7.Kohtutäitur Oleg Sirotin määruskaebusele seisukohta ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust Tartu Maakohtu 20.01.2017 määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse järeldustega, mistõttu määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
9.Õige on määruskaebuse esitajate väide, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 2 kohaselt peab kohus lahendama kaebuse kohtutäituri otsuse või tegevuse peale 15 päeva jooksul kaebuse esitamisest. Maakohus sai kaebuse kohtutäituri otsuste peale 18.07.2016 ning jättis kaebuse kahel korral käiguta (25.08.2016 ja 12.09.2016). 16.09.2016 sai maakohus avaldajatelt e-kirja, milles toodud täpsustuste alusel oli võimalik kaebus kohtutäituri otsuse peale menetlusse võtta. Maakohus lahendas kaebuse 20.01.2017 määrusega. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et maakohus on TMS § 218 lg-s 2 nimetatud tähtaega ületanud. Kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste lahendamise eesmärk on asja kiire lahendamine ning täitemenetluse jätkamine, mistõttu ei ole põhjendatud anda ka vastaspoolele ebamõistlikult pikka aega kaebusele vastamiseks. Ringkonnakohus leiab, et eelviidatud menetlusõigusnormi rikkumine ei ole käesolevas asjas iseseisvaks määruse tühistamise aluseks.
10.Ringkonnakohus märgib esmalt, et sissenõudjad on praegusel juhul tuginenud täitedokumendina Tartu Maakohtu 9. aprilli 2015. a kohtumäärusele, millega on kinnitatud tsiviilasjas nr 2-14-57497 kompromiss A.K. ja M.V.i vahel ühisvara jagamise vaidluses. Sissenõudjad palusid pöörata sundtäitmisele kohtumääruse (kompromissi) punktid 7 ja 9, mille sõnastus on järgmine: „7. Kostja [M.V.] kohustub korraldama hageja [A.K.] vabastamise eelmärgitud laenulepingu [nr 05-103284-EL] täitmise järgsetest kohustustest panga ees.“ „9. Kostja [M.V.] kohustub korraldama O.M.i korteri asukohaga XXX vabastamise hüpoteegi alt, mis on seatud laenulepingu nr 05-103284-EL tagamiseks.“ Ringkonnakohtu hinnangul on alust kahelda, kas ja missuguses ulatuses on niisugused kokkulepped täitemenetluse korras sundtäidetavad. Tegemist on toimingutega, mida saab teha üksnes võlgnik (M.V.) ise, kuid seejuures ei piisa üksnes võlgniku tahteavaldustest, vaid vajalik on ka võlasuhte teise poole (laenu andnud pank ja hüpoteegipidaja) tahteavaldus. TMS § 183 sätestab, et kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise, kuid ta ei tee seda määratud tähtpäevaks või kui võlgnik rikub kohustust teatud toimingut taluda või toimingust hoiduda, võib kohtutäitur määrata võlgnikule sunniraha TMS §-s 261 sätestatud korras. Kompromissis ei ole kokku lepitud tähtaegu, missuguseks ajaks pidi kostja nimetatud toimingud tegema. Kõne alla tuleb juhindumine VÕS § 82 lõikest 3, mille kohaselt juhul kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Samas on aga küsitav, missugusel viisil saab kohtutäitur välja selgitada kohustuse täitmise tähtaja, arvestades täitemenetluses kehtivat formaliseerituse põhimõtet.
11.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajate seisukohaga, mille kohaselt jättis maakohus põhjendamatult rahuldamata avaldajate kaebuse tühistada kohtutäituri 06.10.2016 otsused, kuna nimetatud otsustes toodud ettemaksuarvetes puuduvad põhjendused ja õiguslikud alused. Kohtutäitur on praegusel juhul õigesti viidanud sellele, et täitemenetluses tuleb eristada kohtutäituri tasu ettemaksu ja täitekulude ettemaksu (TMS § 40 lg 1). Ehkki ka kohtutäituri tasu kuulub täitekulude hulka (TMS § 37 lg 1), on tegemist erinevate ettemaksu liikidega, mille nõudmiseks on seadusega sätestatud erinevad alused. Praegusel juhul on kohtutäitur koostanud 06.10.2016. a kohtutäituri tasu ettemaksu otsused (arved).
12.Kohtutäituri seaduse (KTS) § 29 lg 2 esimese lause kohaselt on kohtutäituril õigus nõuda tasu ettemaksu seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses. Kohtutäituri õigus nõuda tasu ettemaksu tuleneb muu hulgas KTS §-st 36. Kohtutäiturile esitati täitmiseks Tartu Maakohtu määrusega tsiviilasjas 214-57497 kinnitatud kompromiss, mis kohustas võlgnikku M.V.it jätkama laenu tagastamist
tulenevalt laenulepingust nr 05-103284-EL oma lahusvara arvelt, korraldama sissenõudja A.K. vabastamine laenulepingu täitmise järgsest kohustusest panga ees ning korraldama sissenõudja O.M.i korteri vabastamine laenulepingu tagamiseks seatud hüpoteegi alt. Seega on tegemist KTS § 36 lg 1 p 7 kohaselt muu toimingu tegemiseks kohustava lahendi täitmisega. KTS § 36 lg 2 kohaselt tuleb sama paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetatud toimingu eest tasuda kohtutäituri tasu ettemaksu 92 eurot. Järelikult on täidetud KTS § 29 lg-st 2 tulenev eeldus, mille kohaselt võib kohtutäituri tasu ettemaksu nõuda seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses, kuna KTS § 36 lg 1 p 7 ja KTS § 36 lg 2 sätestavad kohtutäituri tasu ettemaksu aluse ja ulatuse. Kohtutäituri tasu ettemaksu nõudmine ei ole seega seotud täitekulude eeldatava erilise suurusega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kohtutäituri 06.10.2016 tehtud otsused vastavad kohtutäituri tasu otsusele ettenähtud vormi- ja sisunõuetele. KTS § 31 lg 2 ei nõua kohtutäituri tasu ettemaksu otsuses põhjenduste või selgituste esitamist, vaid sama lõike punkti 4 kohaselt piisab viidetest seaduse sätetele, mille alusel on tasu määratud. Kohtutäitur on 06.10.2016 otsuses KTS § 31 lg 2 toodud nõuded täitnud.
13.Määruskaebuse esitajad vaidlustasid maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotuse. Maakohus tugines menetluskulude jaotusel TsMS § 172 lg-le 1. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab kohtule laia diskretsiooniõiguse kalduda esimeses lauses sätestatud üldreeglist kõrvale (RKTKm 3-2-1-86-16, p 11). Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse põhjendusi arvestades ei anna määruskaebuses esitatud väited alust muuta maakohtu määrust osas, milles kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, sest menetluskulude suuruse vajalikkuse ja põhjendatuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus ning maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud.
14.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitajate kanda. Asja materjalidest ei nähtu, et kohtutäitur Oleg Sirotin oleks kandnud määruskaebuse menetlemisega seoses menetluskulusid, mistõttu jätab ringkonnakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.