Tallinna linna avaldus täisealisele isikule XXXX`ile eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Tallinna linn Kesklinna Valitsuse kaudu (asukoht Nunne 18, Tallinn); Puudutatud isik: XXXX (isikukood XXXX, elukoht vastavalt rahvastikuregistri andmetele XXXX, tegelik viibimiskoht käesoleval ajal XXXX); Puudutatud isikule XXXX`ile riigi õigusabi korras määratud esindaja: vandeadvokaat Andres Alas (Kentmanni Õigusbüroo OÜ, registrikood 12044215, asukoht Kentmanni 15, 10116 Tallinn).
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tallinna linna avaldus.
2.Seada täisealisele isikule XXXX`ile (isikukood XXXX) tema kõigi asjade ajamiseks eestkoste ja määrata tema eestkostjaks Tallinna linn Kesklinna Valitsuse kaudu.
3.Kohus otsustab XXXX`ile seatud eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 10.03.2022.
4.Tunnistada XXXX valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja lugeda ta hääleõiguse kaotanuks.
5.Kuivõrd XXXX ei saa piisavalt aru perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest, ei või ta iseseisvalt teha perekonnaõiguslikke tehinguid.
6.Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides. Tallinna linna Kesklinna Valitsuse ülesanneteks on XXXX`i esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelvalve tagamine, samuti XXXX`i esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes.
7.Eestkostja on kohustatud koostama ja esitama kohtule kirjaliku nimekirja XXXX`i vara kohta seisuga 10.03.2017. Nimekirjas tuleb esitada teave XXXX`i varalise olukorra kohta talle eestkoste seadmise aja seisuga ning see tuleb esitada koos vara tõendavate dokumentidega. Nimekiri tuleb esitada Harju
Maakohtule 1 (ühe) kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse tegemisest.
8.Eestkostja on kohustatud koostama ja esitama kohtule eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta kirjaliku aruande iga aasta 15.märtsil. Esimene aruanne tuleb esitada 15.03.2018. Aruandes tuleb eraldi välja tuua tehtud kulutused ning aruandele tuleb lisada kulutusi tõendavad dokumendid. Aruande vorm lisatakse käesolevale määrusele.
9.Eestkostja peab hoidma oma vara eraldi XXXX`i varast ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides.
10.Eestkostja on kohustatud teatama kohtule viivitamatult asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Menetluskulude jaotamine
11.Jätta avalduse esitamisel tasutud riigilõiv avaldaja Tallinna linna Kesklinna Valitsuse kanda.
12.Jätta XXXX`ile riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja kulud ja XXXX`i ekspertiisi kulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteist) päeva jooksul alates määruse kättesaamisest isik, kellele eestkostja määramist menetleti; isik, kes eestkostjaks määrati; isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Käesolev kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 531 lõikele 1 alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Tsiviilasja asjaolud ja menetluse käik
1.Avaldaja Tallinna linn Kesklinna Valitsuse kaudu esitas 17.01.2017 Harju Maakohtule avalduse täisealisele isikule XXXX`ile eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt ei ole XXXX, kellel on diagnoositud XXXX, võimeline iseseisvalt kaitsma oma õigusi ega huve. Kuivõrd XXXX`il lähedasi, kes oleks nõus tema eestkostjaks hakkama, ei ole, palus Kesklinna Valitsuse esindaja määrata XXXX`i eestkostjaks Tallinna linna Kesklinna Valitsuse kaudu.
2.Harju Maakohus võttis oma 08.02.2017 kohtumäärusega käesoleva hagita asja menetlusse ning määras puudutatud isiku XXXX`i suhtes kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi ja andis XXXX`ile riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabikulusid.
3.Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis nr X asus psühhiaater XXXX seisukohale, et XXXX`il esineb XXXX. Psühhiaater leidis, et XXXX`i seisund XXXX.
XXXX.
4.Puudutatud isikule XXXX`ile riigi õigusabi korras määratud esindaja Andres Alas asus oma 06.03.2017 kohtule esitatud kirjalikus arvamuses seisukohale, et XXXX, kellega ei olnud kohtumisel võimalik kontakti saavutada, vajab eestkoste seadmist. Esindaja hinnangul ei ole XXXX võimeline oma õigusi ega huve kaitsma. Seejuures on esindaja hinnangul põhjendatud määrata XXXX`i eestkostjaks Tallinna linn Kesklinna Valitsuse kaudu.
5.Harju Maakohus kuulas 01.03.2017 TsMS § 524 lõike 1 alusel isiklikult ära puudutatud isiku XXXX`i, kes ei olnud kontakne ja kellel puudus kõne. Kohtunik veendus vahetu mulje
põhjal, et XXXX ei ole võimeline oma tahet tema suhtes käivas eestkostja määramise menetluses avaldama. Kohtumääruse põhjendused
6.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 8 lõike 2 teise lause kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Eestkoste seadmise eelduseks täisealisele isikule on perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 203 lõike 1 kohaselt asjaolu, et isik ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib eestkostja määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Eestkoste seadmisel annab kohus hinnangu isiku võimele saada aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.
7.Kohus on seisukohal, et asjaolu, et XXXX`il esineb XXXX, on tõendatud käesolevas tsiviilasjas läbiviidud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga nr X. Kohus, kuulanud XXXX`i isiklikult ära, on veendunud, et XXXX on TsÜS § 8 lõike 2 tähenduses piiratud teovõimega isik. Kohtu hinnangul ei ole võimalik XXXX`i huve kaitsta volituste andmise ega abiliste kaudu ja tema üle tuleb seada eestkoste.
8.PKS § 203 lõige 1 sätestab, et juhul kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus talle eestkostja. Kohus on seisukohal, et avaldus XXXX`ile eestkoste seadmiseks on põhjendatud, sest kohtumääruse punktis 7 jõudis kohus järeldusele, et XXXX on piiratud teovõimega isik tulenevalt vaimsest alaarengust, mis on kindlaks tehtud kohtupsühhiaatriaekspertiisiga.
9.PKS § 204 lõige 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomandustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Vastavalt PKS § 205 lõikele 3 võib, juhul kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat füüsilist ega juriidilist isikut, määrata eestkostjaks täisealise isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse. Seejuures määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega täisealine on kõige tugevamalt seotud. Täisealine on kõige tugevamalt seotud muu hulgas selle valla- või linnavalitsusega, kust ta pärit on, kus ta on suurema osa ajast elanud, millega ta on säilitanud olulised sidemed, kus asuvad tema lähedased või vara või kus on tema rahvastikuregistrijärgne elukoht. Kuivõrd XXXX`i emalt, XXXX`lt (isikukood XXXX) võeti vanema õigused ära Tallinna Linnakohtu 10.04.2001 kohtuotsusega, XXXX ei ole XXXX`i vastu käesoleva ajani huvi tundnud ja kohtule teadaolevalt ei ole teisi eestkostjaks sobivaid füüsilisi ega juriidilisi isikuid leitud, tuleb XXXX`i eestkostjaks määrata tema elukohajärgne linnavalitsus, s.o Tallinna linn Kesklinna Valitsuse kaudu. Tallinna linna Kesklinna Valitsuse eestkostjaks määramiseks takistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole.
10.Tulenevalt XXXX`i psüühilisest seisundist, eksperdiarvamusest, XXXX`ile riigi õigusabi korras määratud esindaja seisukohast ja kohtule esitatud avaldusest ning sellele lisatud tõenditest, asub kohus seisukohale, et eestkostja ülesanneteks tuleb jätta XXXX`i esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelvalve tagamine, samuti XXXX`i esindamine kõigis õigustoimingutes
kõigis ametiasutustes. Vastavalt PKS § 207 lõikele 1 on eestkostja oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja. PKS § 206 lõike 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid.
11.Tulenevalt asjaolust, et XXXX`ile tuleb seada eestkoste tema kõigi asjade ajamiseks, tuleb vastavalt TsMS § 526 lõikes 5 sätestatule tunnistada XXXX ka valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja hääleõiguse kaotanuks. Kohus on seisukohal, et tulenevalt kõigest eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et XXXX ei ole võimeline aru saama ka perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.
12.TsMS § 526 lõike 2 punkti 5 kohaselt märgitakse kohtumääruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või nimetatud aeg olla pikem kui 5 (viis) aastat määruse tegemisest alates. PKS § 203 lõike 4 kohaselt kontrollib kohus iga 5 (viie) aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas PKS § 203 lõikes 4 sätestatuga asub kohus seisukohale, et XXXX`ile tuleb eestkoste seada 5 (viieks) aastaks, s.o kuni 10.03.2022.
13.Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 193 lõigetele 1 ja 2 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja tema ülesannetest vabastada. Vastavalt PKS § 184 lõikele 1 esitab eestkostja kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta mõistliku aja jooksul eestkoste määramisest arvates. Tulenevalt nimetatud seadusesättest kohustab kohus esitama eestkostjat eestkostetava vara nimekirja eestkoste seadmise aja seisuga 1 (ühe) kuu jooksul ning koos vara nimekirjaga tuleb eestkostjal esitada kohtule ka XXXX`i vara tõendavad dokumendid. PKS § 194 lõike 1 kohaselt võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab eestkostja esitama kohtule igal aastal kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus kohustab Tallinna linna Kesklinna Valitsuse kaudu esitama eestkostja aruande kohtule iga aasta 15. märtsil. Aruande vorm lisatakse käesolevale määrusele.
14.Lisaks selgitab kohus, et vastavalt PKS § 179 lõikele 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. PKS § 183 lõike 3 kohaselt peab eestkostja hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides ning taotlema vastavalt PKS § 187 kohtult eelneva nõusoleku, et: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Vastavalt PKS § 207 lõikele 2 on vaja kohtu eelnevat nõusolekut ka eestkostetava eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks või lõpetamiseks ja üle nelja-aastase tähtajaga kestvuslepingute sõlmimiseks.
Menetluskulude jaotamine
15.TsMS § 172 lõige 3 sätestab, et täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab avalduse esitamisel tasutud riigilõivu avaldaja Tallinna linna Kesklinna Valitsuse kanda ning puudutatud isikule XXXX`ile riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja kulud ja XXXX`i ekspertiisi kulud Eesti Vabariigi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa kohtunik Kohtuistungi sekretär Lea Krüger (telefon (+372)6200057, elektronpost [email protected]). Kohtujurist Anneli Põder (elektronpost [email protected]). Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei (Kentmanni 13, 10116 Tallinn, telefon (+372)6200120, faks (+372)6200191, elektronpost menetlusdokumentide saatmiseks [email protected]).
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.