TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

ASJAOLUD

Harju Maakohtu 08. mai 2009 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-5869 seadis kohus XXXX üle eestkoste ja määras XXXX eestkostjaks tema ema XXXX tähtajaga viis aastat. Harju Maakohus pikendas 13.03.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-5516 XXXX üle seatud eestkostet ja pikendas XXXX eestkostja ametiaega kuni 13.03.2017. Eestkosteasutus Tallinna linn Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu on seisukohal, et eestkoste pikendamine XXXX suhtes on vajalik ning XXXX on sobiv isik jätkama eestkostja ülesannete täitmist (tl 90-91). XXXX ́le RÕA korras määratud esindaja märkis, et eestkoste seadmise aluseks olevad asjaolud ei ole ära langenud. Esindatav vajab oma vaimsest seisundist tulenevalt eestkostet ka edasi. Pisitehingutega saab ta ise hakkama (tl 87). XXXX esitas kohtule 07.02.2017 oma kirjaliku arvamuse, mille kohaselt on XXXX ́l lapseeast kerge vaimne puue ja käitumishäire, mille tõttu vajab igapäevaeluga toimetulekul juhendamist ja järelevalvet. Ta on usaldav ning ei mõista toimingute ja tehingute tagajärgi. XXXX vajab kaitset varaliste tehingute osas ning talle on vaja määrata eestkostja. XXXX on nõus täitma eestkostja ülesandeid. XXXX palus seada XXXX ́le eestkoste ja määrata eestkostjaks XXXX tähtajaga kuni viis aastat.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA JÄRELDUS

Kohus, tutvunud kohtule esitatud eestkosteasutuse, XXXX esindaja ning XXXX seisukohaga, leiab, et on põhjendatud pikendada XXXX üle seatud eestkostet. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 sätestab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 528 lg 1 kohaselt kohaldatakse eestkostja ülesannete ringi muutmisele ja uue eestkostja määramisele, samuti eestkostja ametiaja pikendamisele eestkostja määramise kohta sätestatut. Harju Maakohtu 08. mai 2009 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-5869 seadis kohus XXXX üle eestkoste ja määras XXXX eestkostjaks tema ema XXXX tähtajaga viis aastat. Harju Maakohus pikendas 13.03.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-5516 XXXX üle seatud eestkostet ja pikendas XXXX eestkostja ametiaega kuni 13.03.2017. Tsiviilasjas nr 2-14-5516 on 19.02.2014 XXXX suhtes läbi viidud kohtupsühhiaatriline ekspertiis ning aktist nr XXXX (ekspert Riina Jents) nähtub, et XXXX ́l esineb XXXX

(XXXX), XXXX. XXXX

Kohus ei pidanud käesoleval ajal XXXX suhtes uue kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi läbiviimist vajalikuks, kuna kohus eestkostja ülesandeid oluliselt ei laienda ning eestkoste määramise aluseks olevast ekspertiisist on möödunud vähem kui viis aastat (TsMS § 528 lg 2 p-id 1 ja 2). Lähtudes eeltoodust ja arvestades XXXX psüühilist seisundit, leiab kohus, et XXXX eestkoste vajadus ei ole ära langenud. Seega tuleb eestkoste aega pikendada. Kohtu hinnangul ei ole võimalik XXXX huve kaitsta volituste andmise ega abiliste kaudu. Tulenevalt puudutatud isiku XXXX psüühilisest seisundist, XXXX ́le riigi õigusabi korras määratud esindaja, XXXX ja Tallinna linna (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) esindaja seisukohtadest, asub kohus seisukohale, et XXXX eestkostja ülesanneteks tuleb jätta jätkuvalt XXXX esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute (va pisitehingute) sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelvalve tagamine, samuti XXXX esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes. Vastavalt PKS § 207 lõikele 1 on eestkostja oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja. PKS § 206 lõike 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Kohus jätab XXXX õiguse pisitehingute tegemiseks eestkostja määratud rahasumma ulatuses. TsMS § 526 lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kuna XXXX ́le jääb pisitehingute tegemise õigus, siis tuleb XXXX lugeda valimisõiguse tähenduses teovõimeliseks. Kohus on ka seisukohal, et tulenevalt kõigest eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et XXXX ei ole jätkuvalt võimeline aru saama abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Käesoleva ajani on XXXX eestkostja ülesandeid täitnud tema ema XXXX, kes on siiani täitnud eestkostja ülesandeid kohusetundlikult ja eestkostetava huvides. Käesolevaks ajaks on esitatud ka puuduolev 2016. aasta eestkostja aruanne. Kohtu hinnangul on põhjendatud pikendada XXXX volitusi XXXX eestkostjana. XXXX eestkostja ametiaja pikendamiseks takistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole.

TsMS § 526 lõike 2 punkti 5 kohaselt märgitakse kohtumääruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või nimetatud aeg olla pikem kui 5 (viis) aastat määruse tegemisest alates. PKS § 203 lõike 4 kohaselt kontrollib kohus hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas PKS § 203 lõikes 4 sätestatuga asub kohus seisukohale, et XXXX ́le tuleb eestkostja määrata viieks (5) aastaks, so kuni 10.03.2022. Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 193 lõigetele 1 ja 2 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja tema ülesannetest vabastada. Samuti peab eestkostja teatama kohtule oma elukoha muutusest. PKS § 194 lõike 1 kohaselt võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab eestkostja esitama kohtule igal aastal kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus kohustab XXXX ́t esitama eestkostja aruande kohtule iga aasta 13. veebruaril. Vastavalt PKS § 206 lõikele 2 peab eestkostja, juhul kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Lisaks selgitab kohus, et vastavalt PKS § 179 lõikele 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. PKS § 183 lõike 3 kohaselt peab eestkostja hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides ning taotlema vastavalt PKS § 187 kohtult eelneva nõusoleku, et: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Samuti on vastavalt PKS § 188 lõikele 1 vajalik kohtu nõusolek teisteks tehinguteks. Näiteks ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta: teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa; loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut; sõlmida ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa omandamisele või võõrandamisele suunatud lepingut, samuti ettevõtte käitamisele suunatud seltsingulepingut; sõlmida üüri-, rendi-, kindlustus- ja muud kestvuslepingut, mis ei lõpe või mida ei saa üles öelda 1 (ühe) aasta jooksul pärast eestkostetava täisealiseks saamist; võtta laenu jne. Vastavalt PKS § 207 lõikele 2 on vaja kohtu eelnevat nõusolekut ka eestkostetava eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks või lõpetamiseks ja üle neljaaastase tähtajaga kestvuslepingute sõlmimiseks. Lähtudes TsMS § 172 lg 3 teises lauses sätestatust, tuleb kohtu hinnangul jätta praeguses asjas riigi õigusabi kulud ja tasu riigi kanda, ülejäänud menetluskulud neid kandnud isiku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.