Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

-

lisatasu ületunnitöö eest summas 9 375 (üheksa tuhat kolmsada seitsekümmend viis) krooni, lisatasu töötamise eest puhkepäevadel summas 10 125 (kümme tuhat ükssada kakskümmend viis) krooni, saamata jäänud päevarahad summas 10 400 (kümme tuhat nelisada) krooni, saamata jäänud töötasu netosummas 31 364.50 (kolmkümmend üks tuhat kolmsada kuuskümmend neli krooni ja 50 s.), välja maksmata puhkusekompensatsioon summas 7 350 (seitse tuhat kolmsada viiskümmend) krooni, hüvitis lõpparve kinnipidamise eest summas 19 561.76 (üheksateist tuhat viissada kuuskümmend üks krooni ja 76 s.) krooni, kohustada BSTF Balticum OÜ-t väljastama R.Kele tema tööraamat koos kehtivate kannetega tema töötamise aja kohta antud tööandja juures, hüvitis tööraamatu kinnipidamise eest netosummas 26 633.38 (kakskümmend kuus tuhat kuussada kolmkümmend kolm krooni ja 38 s.).

öeldi talle üles 22.11.2004.a., seega peale katseaja lõppu. TLS § 30 lg. kohaselt kui töölepingu lõpetamine töötajaga oli ebaseaduslik, kuid töötaja ei soovi tööle ennistamist, loetakse ta töölt lahkunuks omal algatusel ning töövaidlusorgan mõistab töötajale välja hüvitise kuni tema kuue kuu keskmise palga ulatuses, olenevalt töölepingu lõpetamise asjaoludest ja seaduserikkumise iseloomust töölepingu lõpetamisel. Hageja kuu keskmine töötasu moodustas netosummas kokku 19 561.76 krooni. Hageja ei soovi enda tööle ennistamist ja esitab nõude hüvitise saamiseks kuue kuu kreskmise palga ulatuses summas 117 370.56 krooni. Kostja ei väljastanud hagejale palgatõendit, mistõttu puudub hagejal võimalus esitada nõue kostja vastu brutotöötasuna. Kostja nõudis hagejalt ületunnitööd ja töötamist puhkepäevadel, maksmata talle selle eest seadusjärgset tasu. Vastavalt Töö- ja puhkeaja seaduse § 4 lg.1 on töötaja tööaja riiklik norm 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Sama seaduse § 7 lg. 1 kohaselt on ületunnitööks töötamine üle kokkulepitud tööajanormi. Hageja ja kostja vahel puudub kokkulepe selle kohta, et hageja kohustunuks töötama üle riiklikult kehtestatud tööajanormi tööpäeva kohta. Kostja poolt töölepingus sätestatud norm 600 tundi kvartalis on hageja arvates seadusevastane, sest ületab tunduvalt riikliku tööajanormi. Töö- ja puhkeaja seaduse § 14 lg. 3 sätestab, et kui tööajanormi tööpäevast pikema ajavahemiku jooksul, kohaldatakse tööaja summeeritud arvestust ja samas lg. 5 sätestab, et tööaja summeeritud arvestuse korral on tööandja kohustatud koostama tööaja kava kogu arvestusperioodi või vähemalt iga kalendrikuu kohta nong tegema selle töötajatele teatavaks hiljemalt viis päeva enne arvestusperioodi või kalendrikuu algust. Kostja poolt ei rakendatud summeritud tööaja arvestust ega järgitud sellega kaasnevaid nõudeid, eelkõige ei koostatud ja töötajatele ei tutvustatud töögraafikuid. Hageja tegi kostja korraldusel ületunde kokku 150 tundi, mille eest on tal õigus saada täiendavat hüvitust 50 % ulatuses tunnitasu määrast ehk 62.50 krooni tunnis, mis mooduustab rahalise nõudena hageja arvestuse kohaselt netosummas 9 375 krooni. Poolte vahel puudub kokkulepe selle kohta, et hageja kohustunuks töötama puhkepäevadel. Palgaseaduse § 15 lg. 1 sätestab, et töötaja graafikujärgne töötamine temale ettenähtud tööpäevadel hüvitatakse poolte kokkuleppel kas rahas või vaba aja andmisega ja lg. 2 täiendab, et puhkepäeval töötamise hüvitamisel rahas makstakse töötajale puhkepäeval tööl oldud aja eest lisatasu 50 % ulatuses tema palgamäärast. Kostja ei koostanud ja ei tutvustanud töötajatele töögraafikut, mistõttu lähtus hageja kehtivast tavast, mille kohaselt on laupäev ning pühapäev puhkepäevad. Nimetatud tavast lähtusid ka kõik teiste tööandjate töötajad, kes töötasid samas piirkonnas samalaadsetel töödel. Poolte vahel puudus kokkulepe, et töötamine puhkepäevadel hüvitattakse vaba aja andmisega, mistõttu on tööandja kohustatud maksma lisatasu töötamise eest puhkepäevadel. Hageja tegi kostja ülesandel tööd kokku 18 puhkepäeval ning 162 tunni ulatuse, mille eest on hagejal õigus saada 50 % palgamäärast ehk vähemalt 62.50 krooni tunnis, mis moodustab hageja arvestuse kohaselt kokku hüvitisena netosummas 10 125 krooni. Kostja jättis hagejale välja maksmata ka ettenähtud päevarahad. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse nr. 453 §-le 10 on tööandja kohustatud maksma töötajale päevaraha välislähetuse päeva kohta 350 krooni. Tööandjal on sama määruse § 12 alusel õigus nimetatud summat vähendada kuni 70 % tingimusel., et tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine või seda asendav toiduraha. Tööandja korraldas enamuse välislähetuses viibimise ajal hagejale tasuta toidu. Seega on hagejal õigus saada päevaraha välislähetuse päeva kohta vähemalt 105 krooni päevas. Kostja maksis hagejale päevaraha kokku summas 2 200 krooni. Hageja oli välislähetuses kokku 120 päeva, seega on tal õigus saada kokku päevaraha summas 12 600 krooni. Hageja nõue päevaraha saamiseks moodustab kokku 10 400 krooni. Lisaks eeltoodule vähendas kostja ühepoolselt töötasu suurust, jättes osa palgast hagejale välja maksmata ja ei kindlustanud hagejat kokkulepitud tööga. Poolte vahel oli kokku lepitud töötasus vähemalt 1 000 krooni netotasuna päevas ning netotunnitasus 125 krooni. Kostja maksis hagejale arvestuse alusel, mis ei tulenenud kokkuleppest. Hagejale tehti väljamakseid kuude lõikes alljärgnevalt – juulis 2004.a. - 10 153. krooni; augustis 2004.a. 29 020.80 krooni, septembris 2004.a. – 17 950 krooni, oktoobris 2004.a. – 9 952.70 krooni ning novembris 2004.a. 6 384 krooni, preemiana 2 950 krooni ning kokku töötamise ajal 85 410.50 krooni. Hageja arvestuse kohaselt hagiavalduses jättis kostja hagejale ühepoolselt väljamaksmata kokku 23 114. 50 krooni ulatuses töötasu. Novembrikuus maksis kostja hagejale ainult 96 tunni ulatuses, jättes hagejale töötasuna välja maksmata 13 tuuni eest, mis moodustab hageja arvestuse kohaselt kokku 1 625 krooni netosummana. Kostja ei ole hagejale hüvitanud ka aja eest, mil ta ei kindlustanud hagejat tööga. Septembris 2004.a. ei kindlustanud kostja hagejat tööga 36 normtunni ulatuses, oktoobris 6 normtunni ulatuses ja novembris 11 normtunni ulatuses. Kostja-poolse töölepingu rikkumise tüttu on hageja saanud kahju saamata jäänud tuluna netosummas 6 625 krooni. Seega on hageja õigustatud nõue kostja vastu

saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks netosummas 31 364 krooni. Kostja lõpetas hagejaga töölepingu tööandja algatusel, kuid ei maksnud talle välja puhkusekompensatsiooni ning hageja nõue saamata puhkuse kompensatsioonina moodustab kokku 7 330 krooni. Kostja jättis hagejale välja maksmata lõpparve ja väljastamata tööraamatu. TLS § 74 lg. 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töötajale lõpparve töölepingu lõpetamise päeval. Kostja maksis hagejale töölepingu lõpetamise järgselt hilinenult välja töötasu 96 tunni eest, kohaldades kokkuleppest madalamat tunnitasu määra ja jättis maksmata tasu 13 töötunni eest, puhkusekompensatsiooni ja töötasu töötatud töötundide eest. Kostja ütles hagejale üles töölepingu, kuid ei maksnud välja ettenähtud tasusid, pidades seega õigustamatult kinni lõpparve. TLS § 119 lg. 2 kohaselt on tööandja kohustatud lõpparve kinnipidamisel maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve makmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Kostja jättis hagejale lõpparve väljamaksmata ning see kohustus on tema poolt täitmata ka hagi kohtule esitamise ajaks. Nimetatud põhjusel on hagejal õigus nõuda kostjalt hüvtist ühe keskmise palga ulatuses summas 19 561.76 krooni. Kostja ei väljastanud hagejale ka tööraamatut. TLS § 74 lg. 2 kohaselt on tööandja kohustatud andma töötajale tööraamatu töölepingu lõpetamise päeval. TLS § 119 lg. 1 kohaselt on tööraamatu kinnipidamisel tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga tööraamatu kinnipidamisega viivitatud päeva eest kuni tööraamatu kätteandmiseni töötajale. Hagi esitamise ajaks on kostja viivitanud hagejale tööraamatu kätteandmisega 29 päeva, mistõttu on hageja õigustatud nõudma keskmist palka iga tööraamatu kätteandmsega viivitatud päeva eest, kokku netosummas 26 633.38 krooni. Kostja ei sõlminud hageja huvides tervisekindlustust ja ei hüvitanud hagejale seoses töölähetusega tekkinud tervisekahjustuse kulusid. Kuna kostja ei sõlminud hageja huvides tervisekindlustuse lepingut, oli hageja sunnitud jala väljaväänamise järgselt saama ainult tasulist arstiabi. Nimetatud arstiabi eest väljastati hagejale arve, mida kostja tööandjana keeldus hüvitamst. Põhjusel, et hageja ei saanud kohast palka, ei olnud tal võimalik maksta arvet arstiabi eest ning arvele lisandusid sissenõudmisekulud. Eelnimetatud tegevusetuse tõttu põhjustas kostja hagejale töölepingulise suhte kõrvalkohustuste täitmata jätmisega kahju summas 952.20 norra krooni, mis Eesti Panga 21.12.2004.a. ostukursi kohaselt moodustab 1 790.14 krooni. Kõike ülaltoodut aluseks võttes palub hageja kohtul tunnistada kostja algatusel hagejaga töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks; mõista kostjalt välja hageja kasuks hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kuue kuu keskmise kuupalga ulatuses netosummas 117 370.56 krooni; mõista välja kostjalt hageja kasuks lisatsu ületunnitöö eest summas 9 375 krooni; mõista välja kostjalt hageja kasuks lisatasu töötamise eest puhkepäevadel summas 10 125 krooni; mõista välja kostjalt hageja kasuks saamata jäänud päevarahadena 10 400 krooni; mõista välja kostjalt hageja kasuks saamata jäänud töötasuna kokku netosummas 31 364.50 krooni; mõista välja kostjalt hageja kasuks saamata jäänud puhkusekompensatsioon summas 7 350 krooni; mõista välja kostjalt hageja kasuks hüvitis lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmise palga ulatuses summas 19 561.76 krooni; kohustada kostjat väljastama hagejale viimase tööraamat kehtivate kannetega selles hageja töötamise kohta kostja juures; mõista välja kostjalt hageja kasuks tööraamatu kinnipidamise eest keskmine palk iga tööraamatu kinnipidamisega viivitatud päeva eest netosummas 26 633.38 krooni, mõista välja kostjalt hageja kasuks hüvitis tervisekahjustusega seonduvate kulude eest summas 1 790.14 krooni ning jätta kõik kohtukulud kostja kanda. 10.05.2005.a. esitas hageja kohtule kirjaliku avalduse hagieseme muutmiseks seoses asjaoluga, et hageja märkis nõude number 1 puudulikult, mistõttu hageja muudab hagieset ning palub kohtul lugeda õigeks antud nõue järgnevas sõnastuses – tunnistada kostjapoolne töölepingu lõpetamine hagejaga ebaseaduslikuks ja tunnistada tööleping lõppenuks TLS § 79 lg. 1 alusel hageja algatusel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päevast. Kostja vastuväited hagile. Kostja esitas esialgselt hagile kirjalikud vastuväited faksi teel. Kirjalike vastuväidete kohaselt on tööleping hagejaga lõpetatud seose hageja poolt TLS § 50 p.-de 1 – 5 mittetäitmisega. Tööleping on hagejaga lõpetatud juhatuse otsuse alusel 22.11.2004.a. vastavalt TLS §.103 p. 2 ja 106. Lepingu lõpetamise aluseks tööandja algatusel oli tööülesannete ja normide mittetäitmine alates 01.11.2004.a. Alates 10.11.2004.a. tööülesannete täitmine lõpetatud, kuid avaldust tööandjale ei ole esitatud. Käskkiri töölepingu lõpetamise kohta oli ette loetud avalikult jaoskonna koosolekul ja samal ajal oli Raul KUNINGAle teatatud, et käskkirja nr. 044 p.-s 5 on viga. Samal koosolekul teatati tööandja esindaja poolt väidetavalt kõigile

töötajatele, kellega töölepingud lõpetati, et nad peavad peale Tallinna saabumist 3 päeva jooksul tulema kontorisse, et lõpetada välismaa lähetused ja esitada aruanded. Kuid R.K ja teised töötajad kontorisse ei ilmunud ja aruandeid ei esitanud. Ühtegi kirjalikku kaebust R.K juhatusele ei esitanud. Ülaltoodust lähtudes kostja hagi ei tunnista. suusõnalist töölepingut sõlmida polnud võimalik, samuti kokku leppida netopalgas 1 000 krooni päevas samuti mitte. Töölahetuse tunnistused kirjutas alla firma Hardest Ehituse OÜ ning kinnitus Sotsiaalosakonda Norras firma Hardest poolt saadetud 08.08.2004.a., et R.K on põhitöökohaga Hardest Ehituse OÜ töötaja ning see firma maksab tema eest sotsiaalmaksu. Hageja on kohtule esitanud valeandmeid. Hageja poolset töökohustuste mittetäitmist kinnitab isegi meistri kohusetäitja Jüri KAASIK. Tegelikult oli R.K üle viidud töölepinguga firmast Hardest Ehituse OÜ Firmasse BSTF Balticum OÜ-se alles 08.08.2004.a.. Sellega oli tekkinud viga käskkirja koostamisel. Seoses sellega, et tööülesannete mittetäitmise tõttu tööliste poolt oli firmale tekkinud kahju üle 2 000 000 krooni ning firma ei saanud seetõttu Raul KUNINGA ja teistega töölepinguid mitte lõpetada. Hageja poolt esitatud töötunnid ei vasta tegelikkusele. Puhkepäevadel töötamise eest on töötajale antud vabad päevad. Hagejale on makstud ka preemiat. Päevarahad on hagejale tasutud täielikult. Seoses sellega, et Hardest Ehituse OÜ ei esitanud igakuuliselt aruandeid, maksis kostja välja töölistele päevarahad avansina ja tegi ülekanded koos palgaga. Seoses sellega, et Hardest Ehituse OÜ ei ole kostjale esitanud väljamakse orderid, ei saa kostja välja selgitada töötajatele enammakstud summasid. Puhkuse kompensatsioon on väidetavalt hagejale välja makstud. Hageja kostja juurde tööle asumisel väidetavalt tööraamatut ei esitanud, sest ta oli saadetud lähetusse Hardest Ehituse OÜ poolt, kus ta oli sel ajal tööl. Kostja volitatud esindajad esitasid 16.02.2006.a. toimunud istungil täiendavad kirjalikud vastuväited hagile. Osundatud vastuväidete kohaselt oli poolte vahel 05.07.2004.a. sõlmitud suuline tööleping tingimusel, et hageja asub tööle alates 10.07.2004.a. katseajaga 4 kuud ning palgamääraga 80 krooni (brutotasuna) tunnis. Töölepingu sõlmimisel väitis hageja, et tema on koolituse läbinud ehitustöline. Hiljem 06.11.2004.a. oli hagejaga sõlmitud kirjalik tööleping eespoolnimetatud tingimustel. Teistsugust kokkulepet poolte vahel ei olnud ja hageja väide, et töötasuks oli kokku lepitud 1 000 krooni päevas on väär ja ei ole millegagi tõendatud. Asjaolu, et tööpalgaks oli kokkulepitud 80 krooni tunnis tõendab kostja kirjaliku töölepinguga. Tööleping lõpetati hagejaga seoses tööülesannete mittetäitmisega. Käskkirjas nr. 044 17.11.2004.a. esineb viga, mis oli käskkirjaga nr. 044-1 parandatud. Hageja lõpetas tööülesannete täitmise omavoliliselt ega teinud tööd. Hageja oli mõlema käskkirja sisust teadlik. Kostja ei olnud kohustatud hagejale töölepingu lõpetamisest kirjalikult teatama. Alates 16.11.2004.a. objektil viibinud sõltumatu järelevaataja Aleksandr LOPUHHOVi teatise kohaselt 7 töötajat üldse tööd ei teinud ning seetõttu ehituskohustus sellel objektil ei olnud täidetud. Seetõttu otsustas tööandja lõpetada hagejaga töölepingu töökohustuste rikkumise tõttu. Töölepingu kohaselt oli tööpäeva pikkuseks 8 tundi. Kostja teatas hagejale, et tööiseloom on selline, et vahel tuleb töötada ka 9 tundi ning ka puhkepäevadel, mille eest saab vastavalt kehtivale seadusandlusele lisatasu või lisapuhkepäevi. Tööpäeva pikkus olenes töömahust ning tööandja ja ehitusobjekti tellija vahelise lepingu tingimustest. Vastavalt käskkirjale 10.07.2004.a. oli ehitusobjektil kehtestatud 9-tunnine tööpäev ning hageja pidi olema sellest käskkirjast teadlik. Enamtöötatud töötundide eest sai hageja puhkepäevi alates

p. 6 järgmises sõnastuses – Seoses tööülesannete mittetäitmisega alates 10.11. ja tööajanormide mittetäitmisega alates 01.11.2004.a. ja halva mõjuga teiste tööliste töödistsipliinile lõpetada §. 86 p.–de 6 ja 7 alusel tööleping töölise R.Kega vastavalt §-dele 106 ja 103 p.-le 2. Hagejale seda käskkirja teatavaks tehtud ei ole, kuna hageja allkirja sellelt käskkirjalt ei nähtu. TLS § 106 sätestatu kohaselt töölepingu lõpetamisel par. 86 p.-de 6 – 8 ettenähtud alustel on tööandja kohustatud järgima distsiplinaarkaristuste määramiseks seadusega kehtestatud korda. Tööandja ei ole kohustatud töölepingu lõpetamisest töötaja süütegude tõttu ette teatama ega hüvitist maksma. Hageja on vaidlustanud kostja poolt temaga töölepingu lõpetamise seoses töölepinguga määratud katseaja mitteläbimisega, seega polnud ta teadlik tööandja hilisemast käskkirjast, mille alusel temaga lõpetati tööleping süüteo tõttu. Töölepinguseaduse § 34 lg. 1 kohaselt määrab katseaja tulemused kindlaks tööandja. Kui tööandja ei ole rahul katseaja tulemustega, on tal õigus tööleping lõpetada par. 86 p. 1 alusel. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt kui katseaeg on lõppenud ja töötaja jätkab tööd, loetakse ta katse sooritanuks ja tööandja võib temaga töölepingu lõpetada ainult teistel seaduses ettenähtud alustel. Hageja kinnitas ka kohtule, et antud asjaolust seoses tööandja algatusel temaga töölepingu lõpetamisest katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu, oli ta teadlik ning käesolevas hagis ta vaidlustab temaga kostja poolt töölepingu lõpetamist antud alusel ning palub kohtul see tunnistada ebaseaduslikuks ja lugeda tööleping temaga lõpetatuks töötaja algatusel TLS § 79 lg. 1 alusel. Kostja oma kirjalikus vastuses hagile 16.02.2006.a. võttis omaks asjaolu, et poolte vahel oli sõlmitud 05.07.2004.a. suuline tööleping ning hiljem 06.11.2004.a. sõlmiti see leping kirjalikus vormis. Poolte vahel oli kokku lepitud katseajas 4 kuud. Seega 17.11.2004.a., mil hagaja vabastati töölt tööandja algatusel alates 22.11.2004.a., oli katseaeg lõppenud ning hageja tuleb lugeda katseaja sooritanuks. Ülaltoodust lähtudes puudus tööandjal ka õiguslik alus hagejaga sellisel alusel töölepingut lõpetada. Kostja ei ole asjas kohtule tõendanud asjaolu, et tegelikkuses pani hageja toime süüteo ning temaga lõpetati tööleping hoopis TLS §106 alusel ning et hageja oli sellest ka teadlik. TLS § 117 lg. 1 kohaselt töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja poolt on töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu lõpetamise formuleeringu muutmist ja töölt sunnitud puudumise aja eest keskmise palga maksmist. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt kui töötaja loobub tööle ennistamisest, on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust töötaja kuue kuu keskimise palga ulatuses. Kohtu arvates ei saa olla pooltel vaidlust selles, et hageja oli töösuhtes Hardest Ehituse OÜ-ga, kuna kostja on ise oma kirjalikus vastuses hagile tunnistanud, et neil oli hagejaga algselt sõlmitud suuline tööleping, milline 06.11.2004.a. vormistati tagantjärgi ka kirjalikult. Hageja asjas esitatud konto väljavõtetest (vt. tlk. 12 – 14) nähtub veenvalt asjaolu, et kõik ülekanded töötasu jm. maksete osas on hageja pamgakontole kandnud kostja BSTf Balticum OÜ hageja tööandjana. Seega oli hagejal käesoleva vaidluse esemeks olevas töösuhtes tööandjaks kostja, kes oli tööandjana kohustatud järgima seadusega tööandjale pandud kohustusi TLS § 40 järgi Sama seaduse § 51 lg. 3 kohaselt, kuna hageja töö oli seotud töölähetusega, oli tööandja kohustatud maksma töötajale töölähetuse aja eest päevaraha, korteriraha ja sõiduaraha. Kostja on asjas hagile esitanud vastuolulisi vastuväiteid, mis ei tugine kohtu arvates seadusele. Hageja vande all antud seletuse kohaselt andis ta oma tööraamatu üle kostja pädevale isikule kostja juurde tööle asumisel, seega ei saa tema tööraamat olla Hardest Ehituse OÜ-s ning see võib olla vaid kostja juures ja tema valduses, sest hagejale seda töösuhte lõpetamisel väljastatud ei ole. Töölepinguseaduse § 30 lg. 1 kohaselt nõuab tööandja töötajalt töölepingu sõlmimiseks isikuttõendavat dokumenti, tööraamatut, tunnistust vajaliku kvalifikatsiooni või hariduse kohta jne. Seega oli kostja hageja tööandjana viimasega töölepingu sõlmimisel kohustatud nõudma hagejalt tööraamatu esitamist ning hageja väidete kohaselt selle ta kostjale ka esitas, andes selle üle kostja pädevale esindajale. Kostja on oma kirjalikus vastuses kohtule selgitanud, et tal puuduvad andmed hageja tööajaarvestuse kohta tema töötamise ajal, kuna vaatamata nõudmisele ei ole kostjale neid andmeid saadetud. Seetõttu pole kostja ilmselt ka hageja erinevaid nõudeid, sh. lisatasunõuet ületunnitöö eest summas 9 375 krooni, lisatasu töötamise eest puhkepäevadel summas 10 125 krooni, saamata jäänud päevarahasid summas 10 400 krooni, saamata jäänud töötasu netosummas 31 364.50 krooni, saamata jäänud puhkuse kompensatsiooni summas 7 330 krooni, hüvitist lõpparve kinnipidamise eest summas 19 561.76 krooni, hüvitist tööraamatu kinnipidamise eest summas 26 633.38 krooni, nende arvestuslikus osas vaidlustanud. Kostja on esitanud hageja nõuetele vaid paljasõnalisi vastuväiteid, millised tuleb kui ainetud jätta tähelepanuta. Kostja ei ole asjas kohtule esitanud ka tõendit hageja keskmise töötasu kohta tema töötamise ajal kostja juures, kuigi

hageja seda oma hagis kostjalt kohtu kaudu taotles. Seega on kohtul ainuvõimalik kõiki hageja rahalisi nõudeid kostja vastu käsitleda kui netosummades esitatud nõudeid. Seonduvalt asjaoluga, et hagejaga töölepingu lõpetamine tööandja algtusel TLS § 86 p. 5 alusel tuleb tunnistada ebaseaduslikuks, on hageja õigustatud nõudma kostjalt hüvitist seoses töölepingu ebaseadusliku lõpetamisega. Kohus peab võimalikuks välja mõista kostjalt hüvitis 6 kuu keskmise palga ulatuses netosummas 117 370.56 krooni ning rahuldada ka hageja poolt tema hagiavalduses kostja vastu esitatud muude lisatasude ja hüvitiste nõuded, samuti hageja nõue kostja vastu anda hagejale välja tema tööraamat koos vastavate kehtivate kannetega selles, kuna kostja antud nõudeile põhjendatud vastuväiteid esitanud ei ole. Kostja oli hageja tööandjana kohustatud pidama iga töötaja osas tema tööaja arvestust, maksma tehtud töö eest palka ning lisatasusid ületunnitöö ja töötamise eest puhkepäevadel. Kostjal oli võimalik kanda lõpparve ja saamata jäänud töötasu ning ka väljamaksmata päevarahad ja muud seadusest tulenevad lisatasud hageja arvelduskontole, kuna kostja oli ka varem hageja arvele tema töötamise ajal erinevaid rahasummasid üle kandnud, seonduvalt töösuhtega. Tõõlepingu lõpetamisel oli kostja kohustatud maksma hagejale välja lõpparve saamata jäänud töötasuna ning puhkuse kompensatsiooni kasutamata puhkuse eest ning andma hagejale tema tööraamatu viimasel tööloleku päeval. Kohus hindab kostja vastuväiteid hagile kui paljasõnalisi, kuna asjakohaseid tõendeid oma väidete kinnituseks kostja kohtule esitanud ei ole. Kohus leiab kõike ülaltoodut aluseks võttes, et hageja on kostja vastu esitanud põhjendatud hagi ning see kuulub rahuldamisele täies ulatuses hagis märgitud õiguslikel alustel. Kostja kanda tuleb jätta ka kohtukulud riigilõivuna summas 13 120 krooni ning välja mõista kostjalt riigituludesse senikehtinud TsMS § 64 lg. 1 alusel. Hageja loobus kostja vastu nõudest välja mõista kostjalt tervisekindlustuega seotud hüvits summas 1790.14 krooni ning antud nõudes kohus lõpetab asjas menetluse. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 17.03.2006.a.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.