I. O. hagi SA Ida-Viru Keskhaigla vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ja töölepingu lõpetamise formuleeringu muutmise nõudes ning hüvituse nõudes töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses
Menetlusosalised ja nende
Hageja: I. O. (IK ...; elukoht: ...) Hageja esindaja: P. P. Kostja: SA Ida-Viru Keskhaigla (RK...; asukoht: Ravi tn 10, Kohtla-Järve, Ida-Virumaa) Kostja esindaja: V. K.
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
16. veebruar 2006. a
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Tunnistada töölepingu lõpetamine I. O. 30.11.2004. a TLS § 77 alusel ebaseaduslikuks.
3.Lugeda I. O. töölt lahkunuks omal algatusel (TLS § 79 lg 1) 30.04.2005. a.
Välja mõista SA-lt Ida-Viru Keskhaigla I. O. kasuks hüvitis kuue kuu keskmise palga ulatuses summas 23 712 (kakskümmend kolm tuhat seitsesada kaksteist) krooni.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Välja mõista SA-lt Ida-Viru Keskhaigla riigilõiv riigituludesse 1 810 (üks tuhat kaheksasada kümme) krooni. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900072136.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.
I Asjaolud
1.SA Puru Haigla ja I. O. sõlmisid 02.04.2003. a töölepingu, mille järgi I. O. asus tööle Puru haigla vastuvõtuosakonda põetajana ajutiselt äraoleva töötaja (J.M. dekreetpuhkuse ajaks) asendajana.
2.Töölepingus on pooled leppinud kokku alljärgnevas: - töötaja asub tööle 02.04.2003. a ajutiselt äraoleva töötaja asendajana; - töö sisuks on töölepingu lisas loetletud kohustused; - tööaja kestus nädalas on 40 tundi, töö on vahetustega vastavalt graafikule; - töötaja põhipalk on 2 430 krooni.
3.Alates 15.11.2003. a loeti uueks tööandjaks SA Ida-Viru Keskhaigla. Alates 02.04.2003. a määrati töötaja palgaks 2 500 krooni ning alates 01.05.2003. a 2 800 krooni.
4.Töölepingu lisa nr 1 käsitleb isikuandmete kaitse kohustust ja ärisaladuse hoidmist, lisa nr 2 kohaselt muudeti töölepingu tingimusi – „viia ajutiselt üle vastuvõtuosakonna õeks osalise tööajaga (vajadusel lubada töötada kuni 1,0 kohta) tunnitasu 25 krooni alates 23.04.2004. a käskkiri nr 446-1“, lisa nr 3 on töötaja poolt allkirjastamata, lisa nr 3 kohaselt muudeti töölepingu tingimusi – „viia ajutiselt üle vastuvõtuosakonna põetajaks alates 01.08.2004. a, põhitöötaja I. S. barokambris töötamise ajaks. Kuupalk 2 800 krooni“.
5.Tööleping lõpetati I. O. 30.11.2004. a seoses tähtaja möödumisega TLS § 77 alusel. Töötajale kuulus väljamaksmisele kompensatsioon kasutamata jäänud puhkuse eest (19 kalendripäeva eest).
II Menetlus töövaidluskomisjonis
6.I. O. esitas 03.01.2005. a avalduse töövaidluskomisjonile SA Ida-Viru Keskhaigla vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga nõudes.
7.Töövaidluskomisjoni 01.02.2005. a otsusega jäeti avaldaja nõuded rahuldamata.
III Hagiavalduse sisu
8.I. O. esitas 09.03.2005. a kohtule hagi SA Ida-Viru Keskhaigla vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ja töölepingu lõpetamise formuleeringu muutmise nõudes ning hüvituse nõudes töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses.
9.Hagiavalduse põhjenduste kohaselt esitas hageja 02.02.2004. a tööandjale avalduse tema üleviimiseks vabale ametikohale – 0,5 õe kohta ja 0,5 põetaja kohta. Nendele ametikohtadele polnud eelnevalt kedagi tööle vormistatud. Üleviimise avaldusel on tööandja juhatuse esimehe resolutsioon (nõusolek) ning selle alusel vormistati töölepingu lisa nr 1 (kostja jättis nimetatud lisa töövaidluskomisjonile esitamata). Peale seda tuli hageja kostja palvetele vastu ning töötas ajutiselt teistel ametikohtadel sama tööandja juures. Hageja on seisukohal, et tööandjal puudus alus töölepingut lõpetada tähtaja möödumise tõttu, sest viies hageja üle määramata ajaks, muutus hagejaga sõlmitud tööleping tähtajatuks, mida ei saa lõpetada TLS § 77 alusel.
IV Kostja vastus
10.Kostja ei tunnista hagi.
11.Kostja esitas alljärgnevad vastuväited.
11.1.Hagejaga sõlmiti 02.04.2003. a tööleping määratud ajaks (põhikohaga töötaja J.M. lapsehoolduspuhkuse ajaks).
11.2.02.02.2004. a kirjutas hageja avalduse tema üleviimiseks õe ametikohale. Kuna hageja ei olnud sel ajal kantud Tervishoiuameti juures peetavasse tervishoiutöötajate registrisse, siis ei viidud hagejat üle õe ametikohale.
11.3.05.04.2004. a kirjutas hageja teise avalduse, milles palus lubada tal töötada vastuvõtuosakonna põetajana põhitöötaja I.S. barokambris töötamise ajal.
11.4.Hageja kanti tervishoiutöötajate registrisse 22.04.2004. a. Hageja oli oma 23.04.2004. a avalduse alusel üle viidud ajutiselt alates 23.04.2004. a vastuvõtuosakonna õe ametikohale osalise tööajaga. Oma avalduses palus hageja, et ta viidaks üle õe ametikohale ajutiselt. Seega oli hageja oma töö ajutisest iseloomust teadlik.
11.5.Alates 01.06 kuni 01.09.2004. a oli hageja oma 28.05.2004. a avalduse alusel üle viidud õe ametikohale põhitöötajate Z., M. ja K. puhkuste ajaks. Alates 01.08.2004. a viidi hageja üle tagasi hooldusõe ametikohale, sest vanemõe sõnul ei saanud hageja õe tööga hakkama. Hageja asus täitma hooldusõe ülesandeid ja sai hooldusõe ametipalka.
11.6.17.11.2004. a kirjutas vastuvõtuosakonna põetaja J.M. avalduse, et soovib peale lapsehoolduspuhkust tööle asuda alates 01.12.2004. a. samuti kirjutas 30.11.2004. a I.S. avalduse, milles ta palus end üle viia tagasi põhitöökohale ehk vastuvõtuosakonna hooldusõe
ametikohale. Mõlemad nimetatud töötajad, keda hageja asendas, asusid tööle alates 01.12.2004. a. Seetõttu lõpetati hageja tööleping 30.11.2004. a TLS § 77 alusel.
11.7.Hageja väidab, et tema üleviimise kohta alalisele tööle koostati töölepingu lisa nr 1, kuid kostjal oleva töölepingu lisa nr 1 on sõlmitud poolte vahel isikuandmete kaitse kohta.
V Eelistung
12.Hageja esindaja selgitas, et 02.02.2004. a esitas hageja tööandjale avalduse, et tal võimaldataks töötada alaliselt vakantsel ametikohal (0,5 õe ja 0,5 põetaja kohta). 25.02.2004. a on kostja juhatuse liige andnud sellekohase nõusoleku (resolutsioon avaldusel). Sellest tulenevalt järeldas hageja, et tema avaldus rahuldati. Hagejale antud palgalipikute järgi sai hageja 2004. aasta veebruarikuus asendustasu, märtsis ja aprillis asendustasu ei arvestatud, arvestati ainult põhipalka. Nimetatud asjaolud kinnitavad, et hageja tööleping muutus määramata tähtajaga töölepinguks. Hiljem hageja tõepoolest asendas teisi töötajaid puhkuste ajal, kuid kuna hageja oli põhikohaga töötaja, ei saanud tööandja temaga töölepingut TLS § 77 alusel lõpetada.
13.Kostja esindaja selgitas, et hagejat tema 02.02.2004. a avalduse alusel õe ametikohale üle ei viidud, sest hageja ei olnud kantud tervishoiutöötajate registrisse. Kui hageja registrisse kanti (22.04.2004. a), töötas ta ajutiselt sellest ajast õena, 01.06-01.09.2004. a töötas hageja õena põhikohaga töötajate puhkuste ajal, 01.08.2004. a viidi hageja tagasi põetaja ametikohale. Veebruaris-aprillis 2004. a tegi hageja põetaja tööd.
VI Kohtuistung
14.Kohtuistungil taotlesid hageja ja hageja esindaja hagi rahuldamist.
15.Kostja esindaja taotles hagiavalduse rahuldamata jätmist.
VII Kohtu põhjendused
16.Pooled vaidlevad selle üle, kas töötajaga määratud ajaks sõlmitud tööleping (TLS § 27 lg 2 p 2) muutus määramata ajaks sõlmitud töölepinguks (TLS § 27 lg 4).
17.Arvestades seda, et hageja töötas ajavahemikul 02.04.2003. a kuni 30.11.2004. a erinevatel ametikohtadel, asendas äraolevaid töötajaid ning viidi üle teisele tööle, esitab kohus asja selguse mõttes andmed hageja töötamise kohta alljärgneva tabeli kujul.
18.Periood
Ametikoht Keda asendas
Töötaja avaldused töötaja
Tööandja resolutsioonid käskkirjad
ja
I
02.04.2003 02.02.2004
kuni vastuvõtuosakond, põetaja, asendas J.M.
poolte vahel 02.04.2003 sõlmitud tööleping nr 944
II
02.02.2004 05.04.2004
kuni vastuvõtuosakond, I. O. avaldus 0,5 õe kohta, 0,5 02.02.2004: viia üle põetaja kohta vastuvõtuosakonna õe ametikohale, 0,5 õe ja 0,5 põetaja kohta
III
05.04.2004 23.04.2004
kuni vastuvõtuosakond, I. O. avaldus põetaja, asendas I. 05.04.2004: lubada S. töötada vastuvõtuosakonna põetajana I.S. barokambris töötamise ajaks
IV
23.04.2004 01.06.2004
kuni vastuvõtuosakond, õde
V
01.06.2004 01.09.2004
kuni vastuvõtuosakond, I. O. avaldus õde, asendas Z., M. 28.05.2004: lubada ja K. puhkuste ajal töötada õena kuni 1,0 kohani alates 01.06.2004 kuni 01.09.2004 Z., M. ja K. puhkuste ajal
1.nõus (kuupäevata, osakonnajuhataja
2.ei ole nõus, ei ole medtöötajate registris (17.03.2004, ametikoht teadmata)
3.vajaduse korral ainult asendusi (kuupäevata, ametikoht teadmata)
4.nõus (25.02.2004, juhatuse esimees)
nõusolekut avaldusel, sh peaõe (23.04.2004), vanemõe (25.04.2004) ja juhatuse liikme nõusolek (29.04.2004) 4 nõusolekut, sh peaõe (26.04.2004) ja juhatuse liikme nõusolek (29.04. 2004) käskkiri 29.04.2004: viia ajutiselt vastuvõtuosakonna põetaja I. O. üle õeks osalise tööajaga (vajadusel lubada töötada kuni 1,0 kohta) alates 23.04.2004 6 nõusolekut käskkiri 09.06.2004: viia ajutiselt vastuvõtuosakonna hooldusõde I. O. alates 01.06-01.09.
üle õeks, põhitöötajate puhkuste ajaks töölepingu lisa nr 3: viia ajutiselt üle
VI
I. O. avaldus 23.04.2004: viia üle ajutiselt alates 23.04.2004 vastuvõtuosakonna õe ametikohale osalise tööajaga
VII
VIII
IX
Vastuvõtuosakonna vanemõe J. K. avaldus 31.07.2004: üle viia vastuvõtuosakonna õde I. O. alates 01.08.2004 vastuvõtuosakonna põetaja ametikohale. Avaldusel on sisekliiniku peaõe V.F. märkus „parandus 31.10.04 on õige“ ning haigla ülemõe resolutsioon 15.11.2004 „töötab alates augustikuust põetajana graafiku alusel, kuid vastuvõtuosakonna vanemõelt ei olnud tehtud ettekannet“. Vastuvõtuosakonna põetaja J.M. 17.11. 2004 avaldus: soov peale lapsehoolduspuhkust tööle asumiseks alates 01.12.2004 vastuvõtuosakonda põetajana Barokambri õe I. S. 30.11.2004 avaldus: soov üle viia vastuvõtuosakonna hooldusõe alalisele
vastuvõtuosakonna põetajaks alates 01.08.2004, põhitöötaja I. S. barokambris töötamise ajaks (lisal puudub töötaja allkiri, lisal märkus: 1 eks lisast on I.O. käes, tema sõnade järgi ta konsulteerib juristiga) käskkiri 16.11.2004: üle viia alates 01.08.2004 vastuvõtuosakonna õde I. O. põetaja ametikohale. Alus: vanemõe avaldus
5 nõusolekut, viide käskkirjale 01.12.2004 nr 11701
3 nõusolekut
töökohale kohaga 30.11.2004.
1,0 alates
Tööleping lõpetatud 30.11.2004 TLS § 77 alusel
19.Kohaldatav seadus. Töölepinguseaduse (TLS) sätted. §132. Töötajad, kelle tööleping on sõlmitud määratud ajaks (1) Töötajale, kelle tööleping on sõlmitud määratud ajaks, ei või kohaldada töösuhtes ebasoodsamaid tingimusi kui võrreldavale töötajale, kelle tööleping on sõlmitud määramata ajaks, välja arvatud juhul, kui see on põhjendatud objektiivsete asjaoludega, mis tulenevad seadusest või kollektiivlepingust. Võrreldav on töötaja, kes teeb sama tööandja juures sama või võrdväärset tööd, arvestades sealjuures töötaja kvalifikatsiooni ja kutseoskusi. Kui võrreldava töötaja määramine sama tööandja juures osutub võimatuks, määratakse võrreldav töötaja kollektiivlepingus sätestatud korras. Kollektiivlepingu puudumisel loetakse võrreldavaks samas piirkonnas sama või võrdväärset tööd tegev töötaja. (2) Tööandja teavitab õigeaegselt määratud tähtajaks sõlmitud töölepingu kehtivuse ajal töötajate esindajaid ja töötajat vabadest töökohtadest, arvestades töötaja kvalifikatsiooni ja kutseoskusi. [jõustus 01. 05. 2004] §15. Töötaja olukorda halvendavate töölepingu tingimuste kehtetus Töölepingu tingimused, mis on töötaja jaoks halvemad seaduses, haldusaktis või kollektiivlepingus ette nähtust, on kehtetud. Kui pooled ei lepi kokku uutes tingimustes, kohaldatakse töölepingu kehtetute tingimuste asemel seadust, haldusakti või kollektiivlepingut. §16. Töötaja olukorda halvendavate tööandja ühepoolsete otsuste kehtetus Tööandja ühepoolse otsusega kehtestatud tingimused, mis on töötaja jaoks halvemad seaduses, haldusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtust, on kehtetud. Kehtetute tingimuste asemel kohaldatakse seadust, haldusakti, kollektiiv- või töölepingut. §17. Töötaja jaoks soodsaima sätte kohaldamine Sätete vastuolu korral kohaldatakse sätet, mis on töötaja jaoks soodsaim. §18. Ühepoolsed toimingud
Töölepingu ühepoolne muutmine, peatamine, lõpetamine ja tühistamine on lubatud ainult seaduses, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud tingimustel ja korras. §27. Töölepingu tähtaeg (1) Tööleping sõlmitakse: 1) määramata ajaks; 2) määratud ajaks kas lepingutähtaja kalendaarse kindlaksmääramisega või töö lõppemisega, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. (2) Määratud ajaks võib töölepingu sõlmida: 1) teatud töö tegemise ajaks; 2) ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks; 3) tööde mahu ajutisel suurenemisel; 4) hooajatööde tegemiseks; 5) kui töölepingus nähakse töötajale ette erisoodustused (väljaõpe tööandja kulul, tööandja loobumine töölepingu lõpetamisest töötaja koondamise tõttu jms.); 6) seadusega, samuti vabariigi valitsuse määrustega ettenähtud juhtudel . (3) Kui töölepingu tähtaeg on märkimata, loetakse tööleping sõlmituks määramata ajaks. (4) Kui käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 1 või 3 nimetatud määratud tähtajaga tööleping on sõlmitud sama töö tegemiseks rohkem kui kaks korda järjest, loetakse iga järgmine sama töö tegemiseks sõlmitud määratud tähtajaga tööleping määramata tähtajaga töölepinguks. Töölepingute sõlmimine loetakse järjestikuseks juhul, kui ühe töölepingu lõpetamise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline periood ei ületa kahte kuud. Käesolevat lõiget ei kohaldata seaduses või Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud töökohale avaliku konkursi korras määratud ajaks valitava töötaja suhtes. [lõige 4 jõustus 01. 05. 2004 ] §59. Töölepingu muutmise mõiste (1) Töölepingu muutmine on töölepingus kindlaksmääratud tingimustes muudatuste tegemine, sealhulgas mõnede tingimuste lepingust väljajätmine või täiendavate tingimuste lepingusse võtmine. (2) Muudatuste tegemine töölepingus kindlaksmääratud töö laadis või töö keerukusastmes on töötaja üleviimine teisele tööle. (3) Töötaja paigutamine teisele töötamiskohale samas asulas ei ole teisele tööle üleviimine, kui töölepingus ei ole kokku lepitud teisiti. (4) Töötaja paigutamine teisele tööle väljaspool töölepingus kindlaksmääratud asulat on töötaja üleviimine teise paikkonda. (5) Töölepingu muutmine on lubatud vaid poolte kokkuleppel, välja arvatud §-des 61-66 ette nähtud juhtudel, mil töötajal või tööandjal on õigus nõuda töölepingu ühepoolset muutmist. §77. Töölepingu lõpetamine tähtaja möödumisel
(1) Tööandja võib lõpetada töölepingu tähtaja möödumise tõttu, teatades töötajale töölepingu lõpetamisest kirjalikult: 1) vähemalt kaks nädalat enne tähtaja möödumist, kui lepingutähtaeg ületab ühte aastat; 2) vähemalt viis kalendripäeva enne tähtaja möödumist, kui lepingutähtaeg ei ületa ühte aastat. (2) Käesoleva paragrahvi 1.lõikes ettenähtud tähtaegu ei kohaldata töölepingu lõpetamisel töötajaga, kes on tööle võetud äraoleva töötaja asendamiseks. (3) Tööandja, kes ei järginud käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud etteteatamistähtaegu, on kohustatud maksma töötajale hüvitusena keskmist päevapalka etteteatamistähtajast puudu jääva iga tööpäeva eest. (4) Töötaja võib lõpetada töölepingu tähtaja möödumise tõttu, teatades tööandjale töölepingu lõpetamisest vähemalt viis kalendripäeva enne lepingutähtaja möödumist. Kui töötaja töölepingu lõpetamisest tööandjat ei hoiatanud ja jääb lepingutähtaja viimasele päevale vahetult järgneval tööpäeval töölt ära, peab tööandja andma töötajale tööraamatu ja maksma lõpparve hiljemalt viie kalendripäeva jooksul, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil töötaja mainitud nõude esitas. §78. Määratud ajaks sõlmitud töölepingu muutumine määramata ajaks sõlmitud töölepinguks Kui kumbki pooltest ei nõua määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamist §-s 77 ettenähtud korras või ei sõlmita uut töölepingut ja töösuhted jätkuvad ka pärast lepingutähtaja möödumist, muutub määratud ajaks sõlmitud tööleping määramata ajaks sõlmitud töölepinguks. §117. Tööandja vastutus töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel (1) Töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja poolt on töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist. (2) Kui töötaja loobub tööle ennistamisest, on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses.
20.Kohus märgib, et käesolevas vaidluses tuleb teha vahet töötaja asendamise (TLS § 27 lg 2 p 2) ja töötaja teisele ametikohale üleviimise vahel (TLS § 59 lg 2). Kohtuotsuse punktis 18 toodud tabeli põhjal teeb kohus poolte vahel sõlmitud töölepingu ja töötamise kohta järgmised järeldused.
20.1.Hagejaga sõlmiti 02.04.2003. a tööleping määratud ajaks, ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks (J.M. lapsehoolduspuhkuse ajaks) vastavalt TLS § 27 lg 2 p 2.
20.2.Tõendatud on, et hageja täitis ajavahemikul 25.02.2004. a kuni 05.04.2004. a 0,5 kohaga õe ja 0,5 kohaga põetaja ametikohustusi vastavalt hageja 02.02.2004. a avaldusele. Nimetatud seisukoha õigsust kinnitab SA Ida-Viru Keskhaigla juhatuse esimehe 25.02.2004. a resolutsioon ning hageja 05.04.2004. a avaldus, milles hageja palub lubada töötada
vastuvõtuosakonnas põetajana I.S. barokambris töötamise ajaks. Alates 05.04.2004. a ei asendanud hageja I.M. (nagu töölepingus kokku lepiti), vaid I.S..
20.3.Järgnevalt annab kohus hinnangu hageja töösuhetele perioodil 23.04.2004 kuni 01.06.2004. Tööandja 29.04.2004. a käskkirjast (TVK t lk 16) nähtub, et hageja (vastuvõtuosakonna põetaja) viidi ajutiselt üle õeks (vajadusel lubada töötada kuni 1,0 kohta). Nimetatud käskkirjast ei nähtu, keda hageja asendas ning mis perioodiks hageja teisele tööle üle viidi. TLS § 59 lg 2 kohaselt muudatuste tegemine töölepingus kindlaksmääratud töö laadis või töö keerukusastmes on töötaja üleviimine teisele tööle. Ilmselgelt on põetaja ja õe töö erineva keerukusastmega (vaata tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 ja § 3). Seega leiab kohus, et hageja viidi 23.04.2004. a üle teisele tööle, seega muudeti 02.04.2003. a sõlmitud töölepingut. Asjaolu, et tööandja on käskkirjas märkinud sõna „ajutiselt“, ei oma tähendust. Kohus märgib, et 24.04.2004. a on tööandja võtnud põhikohaga tööle vastuvõtuosakonna põetajaks J.Š. seoses hageja üleviimisega õe ametikohale (vt käskkirja p 4, TVK t lk 16).
20.4.09.06.2004. a käskkirja (TVK t lk 18) alusel on hageja alates 01.06.2004. a üle viidud õeks põhitöötajate puhkuste ajaks (kuni 01.09.2004. a). Hageja töötas 01.06.2004. a õena (vaata kohtuotsuse p 20.3), seega ei saa lugeda, et töötaja endine töö lõppes ja töötaja viidi üle teisele tööle, käskkirja sisust tulenevalt asendas hageja alates 01.06.2004. a teisi töötajaid. Kohus märgib, et ka juhul, kui tööandja luges 09.06.2004. a, et hageja töötab määratud ajaks sõlmitud töölepingu alusel (J.M. asendaja), on tööandja eksinud 01.05.2004. a jõustunud TLS § 13-2 sätestatud põhimõtete vastu (vt kohtuotsuse p 19), 04.06.2004. a on tööandja tööle võtnud 2 põhikohaga töötajat (vt 09.06.2004. a käskkirja p 1 ja p 3, TVK t lk 18).
20.5.Järgnevalt analüüsib kohus tööandja toiminguid perioodil 01.08.2004 kuni 30.11.2004. a. 01.08.2004. a ei ole pooled töölepingu tingimusi muutnud. 01.08.2004. a töötas hageja õena, asendades kolme puhkusel olevat töötajat. Asendus pidi lõppema 01.09.2004. a (vt kohtuotsuse p 20.4), seega pärast 01.09.2004. a oli hagejal õigus töötada õena (põhikohaga) vastavalt töölepingu lisale nr 2 (t lk 36). Töölepingu lisa nr 3 (t lk 20) ja 16.11.2004. a (!) käskkiri (TVK t lk 21, p 6) hageja teisele tööle üleviimise kohta tagantjärgi alates 01.08.2004. a (!) vanemõe avalduse (TVK t lk 19) alusel (!) - üleviimine vastuvõtuosakonda põetajaks põhitöötaja I. S. puhkuse ajaks on tööandja ühepoolsed otsused ning seega TLS § 16 alusel kehtetud (vt ka TLS § 18, kohtuotsuse p 19). Kokkuvõtvalt ei asendanud 30.11.2004. a hageja ei I. S. (asendas S. perioodil 05.04-23.04. 2004. a) ega ka J. M.(vt kohtuotsuse p 20.2 ja 20.3). Seega ei tinginud J. M. tööleasumine peale lapsehoolduspuhkuse lõppemist (vt TVK t lk 22) ning I. S. üleviimine vastuvõtuosakonna hooldusõeks (vt TVK t lk 23) hagejaga töölepingu lõpetamise. J.M. tööleasumisel pidanuks kostja lahendama töölepingu lõpetamise kas M. või hagejaga koondamise tõttu.
21.Kostja väited, et hageja ei saanud 02.02.2004. a avalduse alusel täita õe ametiülesandeid seetõttu, et ei onud registreeritud tervishoiutöötajana (vt kohtuotsuse p 11.2 ja 11.4), on väärad ning ei ole kooskõlas tervishoiuteenuste korraldamise seaduse sätetega.
21.1.Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (vastu võetud 09.05.2001. a, jõustus 01.01.2002. a) sätted.
§3. Tervishoiutöötaja (1) Tervishoiutöötajad käesoleva seaduse tähenduses on arst, hambaarst, õde ja ämmaemand, kui nad on registreeritud Tervishoiuametis. (2) Tervishoiutöötaja võib osutada tervishoiuteenuseid omandatud eriala piirides, mille kohta talle on väljastatud Tervishoiuameti tõend tervishoiutöötajana registreerimise kohta. §27. Registreerimise õiguslik tähendus Registreerimine annab tervishoiutöötajale õiguse osutada tervishoiuteenuseid kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis ja registreerimisel väljastatavas tõendis märgitud erialal. §28. Registreerimismenetlus (1) Registreerimist taotlev isik esitab Tervishoiuametile registreerimistaotluse ja kvalifikatsiooni tõendava dokumendi ärakirja. (2) Registreerimistaotluses esitatavate andmete loetelu kehtestab sotsiaalminister. (3) Tervishoiutöötajate registreerimise aluseks olevate kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu kehtestab sotsiaalminister. (4) Tervishoiuamet kontrollib kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis esitatud andmete ehtsust ja teeb registreerimisotsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide esitamisest alates ühe kuu jooksul. Kui registreerimismenetluse käigus tekib vajadus hinnata käesoleva seaduse § 29 lõikes 3 nimetatud asjaolusid, teeb Tervishoiuamet registreerimisotsuse nelja kuu jooksul, alates käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide esitamisest. (5) Isikut ei registreerita tervishoiutöötajana, kui ta esitas teadvalt valeandmeid. (6) Kui isikut Tervishoiuametis ei registreerita, siis teatatakse talle sellest kirjalikult otsuse tegemise päevast alates 10 tööpäeva jooksul. §31. Tõend (1) Tervishoiutöötajale väljastatakse registreerimise kohta tõend. (2) Tõendis esitatakse: 1) tõendi number; 2) tervishoiutöötaja isikuandmed; 3) tervishoiutöötaja eriala; 4) tõendi väljastamise aeg ja koht. (3) Tõendi vormi kehtestab sotsiaalminister. §63. Tervishoiutöötajate registreerimine
(1) Käesoleva seaduse jõustumise ajaks kvalifikatsiooni omandanud isik peab taotlema enda registreerimist Tervishoiuametis seaduse jõustumisest alates kolme aasta jooksul. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul taotluse esitamata jätmise korral kaotab isik õiguse osutada tervishoiuteenuseid. (3) Isiku tervishoiutöötajana registreerimisest võib keelduda, kui ta ei ole viie aasta jooksul töötanud kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis esitatud erialal. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel võib isik taotleda enda registreerimist Tervishoiuametis, kui ta sooritab teooria- ja praktikaeksami sotsiaalministri kehtestatud korras ning esitab eksami sooritamist tõendava dokumendi Tervishoiuametile. (5) Isik, kelle kvalifikatsiooni tõendav dokument ei sisaldu käesoleva seaduse § 28 lõike 3 alusel kehtestatud loetelus, peab enda tervishoiutöötajana registreerimise taotlemiseks sooritama käesoleva seaduse jõustumisest alates kolme aasta jooksul teooria- ja praktikaeksami sotsiaalministri kehtestatud korras.
22.Eeltoodud kohtuotsuse põhjenduste alusel puudus tööandjal seadusest tulenev alus lõpetada hagejaga 30.11.2004. a tööleping TLS § 77 alusel.
23.Kostja on möönnud töölepingu lõpetamise ebaseaduslikust (vt TVK t lk 24-25).
24.Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 28 lg 1 kohaselt ebaseaduslik on töölepingu lõpetamine asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. TLS § 117 lg 1 sätestab, et töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja poolt on töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist (ITLS § 29 lg 2) ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist. TLS § 117 lg 2 sätestab, et kui töötaja loobub tööle ennistamisest, on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses (ITLS § 30 lg 2). Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele. Pooltevaheline tööleping tuleb lugeda lõppenuks töötaja algatusel (TLS § 79 lg 1) alates 30.04.2005. a (vt t lk 28 1. lõik). Hageja keskmise kuupalga suurus on 3 952 krooni, kuue kuu keskmise palga suurus on 23 712 krooni.
VIII Menetluskulude jaotus
25.TsMS ja TMS rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
26.Hageja hagi oli tulenevalt RLS § 16 lg 1 p 1 riigilõivuvaba.
27.TsMS § 64 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv riigituludesse 1 810 krooni (60 + 1 750).
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.