Kesklinna linnaosa, Tallinn 10117), juhatuse liige Xxxx, isikukood xxxx Kostja esindaja volikirja alusel xxxx (e-post xxxx) Kirjalik menetlus Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Tingimuslikult kohustub Osaühing EUROPARK ESTONIA andma üle OÜ Puffet Invest valdusesse sõiduauto Toyota RAV4 (registreerimismärk nr xxxx) juhul, kui OÜ Puffet Invest on eelnevalt tasunud Osaühingule EUROPARK ESTONIA leppetrahvi 750 eurot (p 5).
3.Menetluskulud, mis on seotud hagimenetlusega Osaühing EUROPARK ESTONIA vastu, jätta OÜ Puffet Invest kanda.
4.Vastuhagi rahuldada.
5.Välja mõista OÜ-lt Puffet Invest Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks leppetrahvi
võlgnevus
summas
eurot
sõiduautoga
Toyota
RAV4
(registreerimismärk xxxx) parkimistasu maksmiseta parkimise eest 25-l korral ajavahemikus 09.04.2013-12.12.2014.
6.Menetluskulud, mis on seotud vastuhagiga jätta OÜ Puffet Invest kanda.
7.Välja mõista OÜ-lt Puffet Invest Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskuluna riigilõiv summas 125 eurot.
8.Kohtuotsus väljastada pooltele.
9.Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Menetluse käik
1.10.06.2015 esitas hageja Harju Maakohtule hagi ja hagi tagamise taotluse (l lk 2-6).
3.Harju Maakohtu 11.06.2015 määrusega võeti hagiavaldus menetlusse (t lk 14).
4.25.06.2015 esitas kostja taotluse tõendite kogumiseks, mille alusel esitas Harju Maakohus 29.06.2015 Maanteeametile järelepärimise. Maanteeamet vastas kohtule 07.07.2015. (t lk 16-19; 26; 29-32)
5.21.08.2015 esitas kostja oma vastuväited hagile ja vastuhagi (t lk 35-52).
9.16.12.2015 esitas kostja seisukoha hageja väidetele vastuhagi osas (t lk 165-186).
10.19.01.2016 tegi kostja hagejale kompromissettepaneku, mille kohaselt kostja tagastab sõiduki, kui hageja tasub 25-st maksmata leppetrahvist 20 ehk 600 eurot (t lk 252). Hageja sellele ei reageerinud.
11.Kohus on pooltele kahel korral (18.04.2016, t lk 258 ja 26.01.2017, tlk 262) selgitanud kohtupraktikat ning teinud ettepaneku kompromissi sõlmimiseks, kuid neile on reageerinud ainult kostja. Hageja ei ole oma seisukohta kohtu ja kostja ettepanekutele väljendanud. Hagi asjaolud
12.10.06.2015 Harju Maakohtule esitatud hagis palub hageja kohustada kostjat lõpetama hageja omandiõiguse rikkumine sõiduauto Toyota RAV4, registreerimismärgiga xxxx (edaspidi sõiduk) suhtes ja ebaseadusliku valduse teostamine ning mõista kostjalt hageja kasuks välja kaotatud kasutuseeliste hüvitamiseks perioodi 12.12.2014 kuni 09.06.2015 eest kokku 4 750,18 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
13.Hagi alusena esitab hageja järgmised asjaolud: - Sõiduk kuulub hagejale ja see pargiti 12.12.2014 kostja poolt opereeritavasse parklasse aadressil Narva mnt 13 Tallinnas. Nimetatud parkla on kostja tähistanud parkimistsoonina EP13. - Sõidukit kasutasid pidevalt hageja töötajad hageja majandustegevusega seotud sõitudeks. - 12.12.2014 teisaldati sõiduk Rävala Parkimismajja aadressiga Rävala pst 12 ja seejärel sõiduk blokeeriti. Hagejal ei olnud võimalik oma valdust taastada. - Sõiduki kadumisest teatas hagejale tema töötaja. Kostja keeldus sõiduki tagastamisest enne, kui on tasutud teisaldamiskulud ja hoiutasu Rävala Parkimismaja tariifide alusel. Hageja omakorda keeldus hageja poolt nõutud tasude maksmisest. - Alates 12.12.2014 on sõiduk kostja ebaseaduslikus valduses, mis on tekitanud hageja olulist kahju, kuna ta ei ole saanud kasutada sõidukit oma igapäevase majandustegevuse raames. - Tuginedes asjaõigusseaduse (AÕS) § 85 lg 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 10371040 leiab hageja, et tal on õigus kostjalt nõuda valdajalt asjast saadud kasu väljaandmist või hüvitamist. Kostja on hageja omandis oleva sõiduki ebaseadusliku valdamisega rikkunud hageja õigust teostada tegelikku valdust sõiduki üle seda igapäevaselt kasutades. Sõiduki puhul lähtutakse kasutuseeliste arvutamisel sõiduki eeldatavast üürihinnast. Kasutuseeliste väärtuse arvutamisel võrdleb hageja valdaja kasutusõiguse väärtust sarnase aja keskmise kasutusõiguse väärtusega. Hageja on võrdluse aluseks võtnud soodsaima pakkumise, milleks on 799 eurot kuus ning soovib hüvitist ajavahemiku 12.12.2014 kuni 09.06.205 eest kokku 4 750,18 eurot. Kostja tegevuse tõttu ei olnud hagejal võimalust sõidukit kasutada, välja üürida ega muul viisil asja teenida.
14.Hageja on nõustunud asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses (t lk 5 p 15). Kostja vastus ja vastuhagi
15.Kostja vaidles 21.08.2015 vastuses hagile vastu ning esitas samaaegselt ka vastuhagi. Kostja vastuväited ja ühtlasi vastuhagi asjaolud on järgmised:
- alates 06.06.2008 on sõiduki vastutavaks kasutajaks olnud hageja ja kasutajateks Xxxxja Xxxx. Alates 21.11.2014 on sõiduki omanikuks hageja (t lk 30-21). Seega on hagejal alates 06.06.2008 olnud asjaõigusest tulenev õigus sõidukit vallata ja kasutada. - sõidukit on ka varem teisaldatud: 26.02.2014 teisaldati see Tallinnas Narva mnt 13 parkimisalalt ning samal päeval tasus üks sõiduki kasutajatest, Xxxxsularahas leppetrahvi 30 eurot ja teisaldamiskulud 105 eurot (t lk 21-22). - Parkimislepingu tingimused on paigaldatud iga kostja parkimisala sissesõidu juurde, sh parkimisalale. - Parkimistingimuste avaldamisega on kostja esitanud omapoolse pakkumuse, mida kostja on selgelt parkimistingimustes väljendanud. Sõiduki parklasse parkimisega avaldas sõiduki juht nõustumuse lepingu sõlmimiseks. Seega oli poolte vahel sõlmitud leping. Sõidukit pargiti kostja parkimisalale ilma selle eest tasumata 25-l korral ajavahemikul 09.04.2013 kuni 12.12.2014. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud parkimislepingu tingimuste rikkumise korral leppetrahvi tasumise kohustus. Sõiduki parkimise eest tasumata jätmise korral tuli seega igakordse rikkumise eest maksta leppetrahvi 30 eurot, mida hageja teinud ei ole. 25-l korral on kostja poolt väljastatud leppetrahv jäetud tasumata, kuigi ühelegi neist ei ole esitatud ka pretensiooni. Parkimislepingu tingimustes on kokku lepitud, et parkimislepingu rikkumisel on kostjal õigus kohaldada õiguskaitsevahendina sõiduki teisaldamist ning teisaldamisega seotud kulud jäävad sõiduki kasutaja kanda. Kostja kohaldab teisaldamist õiguskaitsevahendina VÕS § 101 lg 2 tähenduses oma õiguste kaitseks, mistõttu parkimislepingu tingimustest seonduv ei pea olema kooskõlas liiklusseaduses (LS) sätestatuga. Kostjal ei ole võimalik vähem piiravaid õiguskaitsevahendeid oma õiguste kaitseks kasutada. Hageja oleks aga võinud kasutada parkimiseks muid variante. Kostja teisaldas hageja kasutuses oleva sõiduki õiguspäraselt. Kostja on parkimisteenust osutav ettevõte ning parklate alune maa on kostja otseses valduses maa omanikuga sõlmitud rendilepingute alusel. Kostja osutab renditud maal parkimisteenust. - Juriidilise isiku puhul tuleb eeldada, et tema vara kasutab volituse alusel juriidilise isiku töötaja või esindaja. Parkimislepingu pooleks on sõiduki omanik või vastutav kasutaja, kui ei ole tõendatud vastupidist. - Sõiduk teisaldati alles pärast süstemaatilist parkimislepingute rikkumist. - Hagejal on võimalus valida, kas ta pargib kostja parkimisalal ja nendel tingimustel või mitte. Näiteks võib hageja parkida ka linna maal, mida saab teha nii Vanalinnas, Tuukri 2 kui ka Narva mnt 13 piirkonnas. Kostja leiab, et hageja valib ettekavatsetult kostja parkla, sest linna maa tasu maksmata parkides on linnal õigus viivistasu otsus ja allutada see täitemenetluse seadustikus sätetatud kohese sundtäitmise režiimile. - Korduvate tasumata leppetrahvide ja 12.12.2014 Tallinnas Narva mnt 13 parklas parkimistasu maksmata parkimise eest oli kostja õigustatud teostama hageja sõiduki suhtes kinnipidamisõigust, kuni teisaldamisega seotud kulude ja leppetrahvi tasumiseni. Hageja sõidukit on kostja poolt varem juba korra teisaldatud. - Alternatiivselt märgib kostja, et teostas pandiõigust VÕS § 307 alusel.
16.Vastuhagi kohaselt oli hageja sõiduk pargitud parkimistingimusi rikkudes (parkimistasu maksmata) järgmiselt: - 09.04.2013 Narva mnt 13 parklas; - 06.06.2013 Narva mnt 13 parklas; - 18.07.2013 Narva mnt 13 parklas;
-
02.09.2013 Narva mnt 13 parklas; 06.09.2013 Narva mnt 13 parklas; 20.09.2013 Narva mnt 13 parklas; 07.10.2013 Narva mnt 13 parklas; 02.12.2013 Narva mnt 13 parklas; 21.12.2013 Narva mnt 13 parklas; 28.12.2013 Narva mnt 13 parklas 09.01.2014 Vanalinna parklas; 25.01.2014 Vanalinna parklas; 27.01.2014 Uniquestay Hotelli parklas; 10.02.2014 Narva mnt 13 parklas; 26.02.2014 Narva mnt 13 parklas; 01.07.2014 Narva mnt 13 parklas; 16.07.2014 Narva mnt 13 parklas; 04.08.2014 Tuukri 2 parklas; 28.08.2014 Narva mnt 13 parklas; 16.10.2014 Narva mnt 13 parklas; 12.11.2014 Narva mnt 13 parklas; 14.11.2014 Vanalinna parklas; 24.11.2014 Narva mnt 13 parklas; 27.11.2014 Narva mnt 13 parklas; 04.12.2014 Narva mnt 13 parklas; 12.12.2014 Narva mnt 13 parklas.
17.Kokku 26-l korra, kõikidel nendel kuupäevadel ja asukohtades tasu maksmata parkimise eest on sõiduki osas väljastatud leppetrahvid ja need on tasumata, välja arvatud 26.02.2014, mil leppetrahvi ja teisaldamiskulud tasus sularahas Xxxx(t lk 21). Leppetrahvi nõuetele ei ole esitatud vastuväiteid ega pretensioone.
18.Tasumata leppetrahvide osas on hagejal võlgnevus kostja ees summas 750 eurot, mille kostja palub hagejalt välja mõista (vastuhagi). Kostja tasus vastuhagilt riigilõivu 125 eurot (t lk 119).
19.Hageja kahju hüvitamise nõude palub kostja jätta rahuldamata.
20.Menetluskulu palub kostja nii vastuses kui vastuhagis jätta hageja kanda.
21.Kostja on soovinud asja läbivaatamist kirjalikus menetluses (t lk 50 p 47). Hageja vastus vastuhagile
22.Hageja esitas 22.09.2015 vastuhagile järgmised vastuväited: -
-
Esmalt taotleb hageja tagaseljaotsuse tegemist, kuna kostja ei ole õigeaegselt hagile vastanud. Kostja sai hagimaterjalid kätte 15.05.2015 ning pidi hagile seega vastama hiljemalt 29.06.2015 (vastavalt Harju Maakohtu 11.06.2015 määrusele). Kostja esitas 25.06.2015 kohtule taotluse tõendite kogumiseks, mitte aga hagi vastust. Kuna vastus hagile on esitatud alles 21.08.2015, siis tuleb see, kui hilinenult esitatud dokument, jätta tähelepanuta. Hagile vastamata jätmine on aluseks tagaseljaotsuse tegemisele. Kostja ei ole tõendanud sõiduki parkimist kostja parklates. Teadmata on ka väidetava rikkumise tuvastamise hetk ja kestus. Kostja pole tõendanud parkimislepingu sõlmimist hagejaga: pole selge, kas parkimisteabega tutvumine on juhile mõistlikult võimalikuks tehtud ja teiseks parkimistingimuste kohaselt sõlmitakse leping sõiduki juhiga. Kostja aga pole tõendanud, kes hageja autot juhtis parkimislepingu sõlmimise ajal.
-
-
Parkimislepingu tingimused, mis võimaldavad tingimuste rikkumise korral sõiduki teisaldada ja kinni pidada on teist poolt ebamõistlikult kahjustavad ja seega tühised. Sõiduki teisaldamise tariife parkimistingimused ei sätesta. Parimistasu väiksuse tõttu on sõiduki kinni pidamine ebaproportsionaalne meede. Parkimistingimuste p 10 ja 11 on vastuolus VÕS § 316 lg 1-ga. Pandiõiguse teostamiseks puuduvad kostjal sissenõutavaks muutunud nõuded hageja vastu ning lisaks on kostja rikkunud VÕS § 307 lg 1 ja võtnud enda valdusesse oluliselt rohkem, kui oli vajalik tema eeldatavate nõuete rahuldamiseks. Hea usu põhimõttega on vastuolus teisaldamine, kui samadel alustel on teisaldamine avalik-õiguslikult opereeritava parkla puhul keelatud. Leppetrahvi nõue on ebamõistlikult suur.
23.Lisaks on hageja taotlenud vastuhagi läbivaatamata jätmist, kuna kostja ei teatanud õigeaegselt, et soovib vastuhagi esitada ning teiseks ei ole vastuhagi objektiivselt võimalik rahuldada, kuna hageja juriidilise isikuna ei saa autot juhtida ega saanud seega ka kostjaga parkimislepingut sõlmida. Kostja pole sõiduki juhti tuvastanud.
24.Hageja palub jätta vastuhagi menetluskulud kostja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
25.Esmalt lahendab kohus hageja taotlused tagaseljaotsuse tegemiseks, vastuhagi läbivaatamata jätmiseks ja kirjaliku menetluse nõueoleku tagasivõtmiseks. a) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 esimese lause järgi on tagaseljaotsuse tegemine kohtu õigus, mitte kohustus. Kohus leiab, käesolevas asjas puuduvad alused ja eeldused tagaseljaotsuse tegemiseks TsMS § 407 alusel: kostja on vastanud hagile 21.08.2015, s.o kohtu poolt 13.08.2015 e-kirjaga kostjale antud tähtpäeval (t lk 35). b) Kohus leiab, et hageja taotlus vastuhagi läbivaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 1 p 7 või 423 lg 2 p 2 alusel tuleb jätta rahuldamata, sest puuduvad eeldused osundatud normide kohaldamiseks: kostja on vastuhagi suunanud konkreetse isiku, s.o hageja vastu, kes on tuvastatav ja kelle andmed on kohtule esitatud ja kes on ka menetluses osalenud vastates vastuhagile. Samuti puudub alus väiteks, et vastuhagi eesmärki ei ole võimalik saavutada, kuna äriühing ei saa sõidukit juhtida ja seetõttu ei saa ta olla ka vastuhagi aluseks oleva parkimislepingu pooleks. Kohus märgib, et äriühing realiseerib oma õigused ja kohustused läbi füüsilisest isikust esindaja (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 31 lg 5). Samuti sätestab TsÜS § 116 lg 2, et kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Seega on vastuhagi eesmärk põhimõtteliselt saavutatav. See, kas poolte vahel oli sõlmitud parkimisleping või mitte, on asja sisulise lahendamise ja tõendite hindamise küsimus ja selle lahendab kohus otsuses. c) Samuti ei nõustu kohus hagejaga selles, et vastuhagi on esitatud hilinenult – TsMS § 373 lg 1 kohaselt võib kostja esitada vastuhagi kuni eelmenetluse lõppemiseni või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni Seega on vastuhagi esitatud seaduses lubatud aja piirides.
d) Kohus leiab, et puudub ka alus menetlusliigi muutmiseks. Hageja on hagiavalduses märkinud, et soovib asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. TsMS § 403 lg 2 kohaselt võivad pooled kirjaliku menetluse nõusoleku tagasi võtta üksnes menetlusliku olukorra olulisel muutumisel. Kohtu hinnangul ei ole menetluslikult selliselt olulisi muutusi toimunud, mis annaks õiguse nõusoleku tagasi võtta – hageja ei ole esitanud tõendeid, mis tingiksid vältimatult istungimenetluse ega selgitanud, milline väljund peaks istungimenetlusel olema. Kohus on teinud korduvalt pooltele ettepanekuid kompromissi sõlmimiseks ja selgitanud Riigikohtu praktikat, kuid hageja pole neile ettepanekutele kuidagi reageerinud. See näib viitavat pigem sellele, et hageja pole menetlusest huvitatud. I Hagi
26.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse, kostja vastuväited ja hageja seisukohad sellele, uurinud asjas esitatud tõendeid nende kogumis leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
27.(TsMS § 4 lg 2 ja § 230 lg 1 kohaselt määravad hagimenetluses pooled ise vaidluse eseme ja esitavad enda poolt välja toodud asjaolude kinnitamiseks tõendid. Asjaolud, mis pooled on kohtu ette toonud ja mille üle puudub vaidlus ning mis kohus loeb TsMS § 231 lg 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks, on järgmised: -
-
-
Hagejale kuulub alates 21.11.2014 sõiduauto Toyota RAV4 registreerimismärgiga 949MGG (t lk 7) ning vähemalt alates 06.06.2008 kuni omandamiseni oli hageja sõiduki vastutav kasutaja (t lk 31). kostja on parkimisteenust osutav ettevõte Tallinnas aadressil Narva mnt 13, kuhu oli 12.12.2014 pargitud hageja sõiduk (t lk 77). Samuti on kostja parkimisteenust osutav ettevõte Tuukri tn 2 parkimisalal (t lk 173), Uniquestay Hotelli parkimisalal (t lk 174) ja Vanalinna parkimisalal (Vana –Viru 15, Inseneri2, t lk 166); 12.12.2014 teisaldas kostja hageja sõiduki aadressilt Narva mnt 13 aadressile Rävala tn 5 asuvasse parkimismajja. Kostja takistab hageja valdust sõidukile. Vaidlust ei ole, et hageja kasutab/kasutas sõidukit oma majandus- ja kutsetegevuses ning sellega sõidavad/sõitsid hageja töötajad.
28.Pooled vaidlevad selle üle, kas ja kellega on sõlmitud leping sõiduauto parkimiseks kostja hallataval territooriumil ning kas kostja parkimistingimused on seaduslikud ja kehtivad, kas kostjal on õigus nõuda leppetrahvi, kas kostja leppetrahvinõuded on muutunud sissenõutavaks ning kas parkimise eest tasumata jätmise korral on kostjal õigus hageja omandit rikkuda ja sõiduk teisaldada ning kinni pidada.
29.Kostja on sõidukist tehtud fotodega ja leppetrahvi väljatrükkidega tõendanud, et sõiduk oli vastuhagis toodud kuupäevadel pargitud kostja väljatoodud aegadel kostja parkimisaladel (t lk 53-77). Kostja esitas vastuses hagile leppetrahvid koos rikkumise ajal sõidukist tehtud piltidega.
30.Kohus ei nõustu hagejaga selles, et kostja pole tõendanud, millal, mis ajavahemikul ja kas üldse sõiduk oli pargitud. Parkimistrahvide väljastamise ajal sõidukist tehtud fotod kinnitavad, et sõiduk oli pargitud kostja hallataval maa-alal ning et hageja oli sõiduki armatuurlauale igakordselt isegi parkimiskella asetanud, mis kinnitab juhi tahet ja soovi sõiduki parkimiseks – vastasel juhul puuduks põhjus ja vajadus parkimiskella kasutamiseks (t lk 187-249). Liiklusseaduse (LS) § 187 lg 4 tuleneb, et parkimiskella kasutatakse sõidukil ainult parkimise tähistamise eesmärgil. Kohtu hinnangul ei peagi
kostja tuvastama, mis kell rikkumise päeval sõiduk parklasse sisenes - kostja on fikseerinud, et sõiduk asus vastuhagis toodud kuupäevadel kostja territooriumil parkimistasu maksmata.
31.Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et parkimise eest oli tasutud.
32.Kostja on tõendanud parkimiskorda eiranud sõiduki teisaldamise aktiga 26.02.2014 (t lk 250), et sõiduki kasutaja Xxxx on vähemalt ühel juhul isiklikult sõidukil järele käinud ja tasunud leppetrahvi ning teisaldamiskulud.
33.Kohus loeb tõendatuks, et iga kostja hallatav territoorium on olnud parkimist korraldavate märkidega tähistatud ning varustatud parkimislepingu tingimusi sätestava tahvliga (t lk 78-89; 165-174). Kostja esitatud pildid liiklus- ja teavitusmärkidest kinnitavad, et need olid paigaldatud parkimisaladele selliselt, et iga keskmine mõistlik inimene saab aru, et siseneb tasulisele eraparkla alale. Kui hageja väidab, et liiklus- ja teavitusmärgid ei olnud selliselt paigaldatud, oleks ta pidanud oma vastuväiteid tõendama. Hageja seda ei teinud.
34.Kostja esitatud pildimaterjal tõendab ka seda, et trahvinõuded jäeti sõiduki esiklaasile (t lk 193, 199, 208, 214, 220, 225, 229, 238, 241, 247 ; 53-77) .
35.Kostja esitatud piltidelt nähtub, et parkimistingimused kõigis kostja hallatavates parklates on ühetaolised (t lk 78-89). VÕS § 9 lg 1 ja 2 ning parkimistingimuste (vt nt t lk 118) p 1 kohaselt sõlmib sõidukijuht parkimiskoha üürilepingu siis, kui ta on sõiduki parklasse parkinud. Tingimustes on selgelt väljendatud esimese punktina asjaolu, et parkimistingimuste avaldamisega teeb OÜ Europark Estonia pakkumuse lepingu sõlmimiseks pakkumuses toodud tingimustel ning parklasse parkimisega loetakse tingimustega nõustumiseks ja lepingu sõlmimiseks.
36.Parkimislepingu p 1 järgi sõlmitakse parkimisleping VÕS-s sätestatud korras parkimise korraldaja ja sõiduki juhi vahel. LS § 72 lg 1 kohaselt sõidukiomanik ja vastutav kasutaja peavad tagama talle kuuluva või tema valduses oleva sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise. Kuna hageja on sõiduki omanik ja hageja pole esitanud andmeid, kes konkreetselt tema sõiduautot kasutas või et sõidukit kasutavad ja pargivad teised isikud tema tahte vastaselt, siis tuleb eeldada, et sõidukit juhtis hagejal oma esindaja tegevuse läbi.
37.TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja tõendamiskoormuseks on tõendada, kes 12.12.2014 ja ka kõigil 25-l varasemal korral, hageja sõidukit kasutas ja kostja parkimisalale parkis. Viidatud asjaolude väljaselgitamine on hageja kui sõiduki omaniku kontrolli all, seevastu on kostjal objektiivselt võimatu selle kohta tõendeid esitada. Liiatigi on hageja kui sõiduki omaniku kohustuseks järgida LS § 72 lg-s 2, milles sätestatakse, et kui mootorsõiduki omanik annab mootorsõiduki kasutada teisele isikule, peab ta mootorsõiduki kasutamise ajal ja teise isiku poolt mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates kuue kuu jooksul säilitama ning liiklusjärelevalve teostaja või kohtu nõudmisel esitama järgmised andmed: mootorsõidukit kasutanud isiku ees- ja perekonnanimi, mootorsõidukit kasutanud isiku aadress, mootorsõidukit kasutanud isiku sünniaeg või isikukood ja mootorsõidukit kasutanud isiku juhiloa number. Praeguses asjas ei ole hageja esitanud kohtule andmeid selle kohta, kes tema sõidukit kasutas. Hageja ei ole tõendanud, et sõidukit juhtis ja selle parkis vaidlusalusel ajal kostja parklasse keegi teine (vt ka RKTKO kohtuasjas nr 3-2-1-3-16).
38.Hageja on VÕS § 20 lg 1 ja lg 2 ning VÕS § 16 lg 3 alusel kostja territooriumile parkimisega andnud nõustumuse pakkumuse tingimustel lepingu sõlmimiseks.
Pakkumuse tingimused on nähtavad, arusaadavad ning sellise tava järgi on Tallinnas parkimist korraldatud juba aastaid. Kohtu hinnangul on üheselt arusaadav, et sisenedes tähistatud ning teavitus- ja liiklusmärkidega varustatud parkimiseks ettenähtud territooriumile, allutab sõiduki juht end tingimustele, mis on territooriumile sisenedes teatavaks tehtud. Kui need tingimused sõiduki juhile ei sobi või ta ei soovi olla nendega seotud, siis tuleb tal parkimiseks valida teine koht ning territooriumil mitte parkida. Sõiduki juhil puudub õigus eeldada, et ta võib oma äranägemisel tasuta parkida teisele isikule kuuluvale või teise isiku kasutuses olevale maa-alale.
39.Hageja on süstemaatiliselt parkinud kostja parklatesse selle eest tasu maksmata. Igakordselt on hageja sõidki juht leidnud esiklaasilt leppetrahvi kviitungi ning mitmetel juhtudel ka hoiatuse tasumata leppetrahvide ja teisaldamise kohta. Seetõttu ei ole usutav hageja väide, et ta pole parkimislepingu sõlmimisest teadlik olnud.
40.Seega loeb kohus tuvastatuks, et 12.12.2014 sõlmisid pooled parkimislepingu Tallinnas Narva mnt 13 parklas hageja sõiduki parkimiseks, parkla sissesõidu juures asuval infotahvlil toodud tingimustel, kuid hageja jättis parkimistasu maksmata. Kohus loeb tuvastatuks, et sarnaselt on parkimisleping poolte vahel olnud sõlmitud ka kõigil teistel vastuhagis toodud juhtudel. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta on 12.12.2014 või ka varasemate parkimiste eest tasunud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et ta on kostja leppetrahvi nõuded rahuldanud.
41.Narva mnt 13 parkimisala parkimislepingu p 9 järgi tuleb parkimistingimuste rikkumise korral maksta parkimise korraldajale leppetrahvi 30 eurot; parkimistingimuste p 10 järgi on parkimise korraldajal õigus teisaldada sõiduk sõidukijuhi vastutusel ja kulul muu hulgas juhul, kui sõiduki parkimisel on rikutud parkimistingimusi. Parkimislepingu ps 11 sätestatakse, et parkimistingimuste rikkumisel on parkimise korraldajal õigus kuni parkimistasu, leppetrahvi või muude sarnaste tasude või sõiduki parklast eemaldamise kulude tasumiseni sõidukit kinni pidada (t lk 79). Selline kokkulepe vastab kohtu hinnangul leppetrahvi kokkuleppele VÕS § 158 lg 1 mõttes ja selle nõude alus on VÕS § 108 lg 1.
42.Hageja on väitnud, et parkimislepingu sarnaneb enim üürilepingule ning kohaldatavad on üürilepingu regulatsiooni sätted. Kohus nõustub selles osas hagejaga. Tasulisel parkimisalal parkimiseks sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes.
43.Kostja on keeldunud autot hagejale välja andmast hageja leppetrahvi võla tõttu. Kostja ei ole sõidukit kasutanud, ta on selle kinni pidanud võla katteks.
44.Üüri maksmine on VÕS § 271 järgi üürniku põhikohustus ning VÕS § 108 lg 1 alusel saab üürileandja seda temalt nõuda. Üüri suurust saab järeldada parkimistingimusi sisaldavast tahvlist. Hageja on ise oma seisukohtades välja toonud (t lk 135) Narva mnt 13 parkla parkimistasu suuruse. Seega on see on parkla sissesõidul asuvatel infotahvlitel fikseeritud ja hageja on tasu suurusest ja maksmise kohustusest põhimõtteliselt aru saanud.
45.Vaidlust ei ole selles, et hageja pole parkimistasu maksnud. Kohtu hinnangul on leppetrahvi nõudmise eeldused täidetud.
46.Leppetrahv ei ole ebamõistlikult suur – 30 eurot/ ühe rikkumise eest. Arvestada tuleb, et kostja ei ole nõudnud leppetrahvile lisaks parkimise eest tasumist. Seega on käesoleval juhul kostja nõutud leppetrahvi eesmärk muuhulgas kompenseerida parkimistasu mittemaksmist hageja poolt. Leppetrahvi suuruse hindamisel arvestab kohus ka sellega, et Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määrusega nr 30 kehtestatud „Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu“ § 13 lg 7 alusel on avalikul tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata jätmise korral linnal õigus nõuda leppetrahvi 31 eurot. Seega vastab kostja nõutud leppetrahv määrale, mis on kehtestatud avaliku linnaruumi kasutamise reegleid eiranule. Kuna äriühingu eesmärk on tulu teenimine ning parkimise korraldamine on kostja põhitegevusala ning seejuures on kostjal oluliselt vähem võimalusi korratu parkija distsiplineerimiseks, siis on kohtu hinnangul põhjendatud nõuda leppetrahvi vähemalt sama suures määras, kui avaliku ruumi kasutamise puhul. Seega kostjal on nõue hageja vastu ning sõiduk on kostja seaduslikus valduses sõiduki suhtes teostatud pandiõiguse alusel vastavalt VÕS § 305 lg 1.
47.Seadusjärgne pandiõigus vallasasjale annab pandipidajale mh õiguse asja vallata ja seega ka õiguse keelduda pandieseme väljaandmisest omanikule AÕS § 83 lg 1 järgi. Seega annab üürileandja pandiõigus kostjale õiguse AÕS § 46 järgi auto väljaandmisest keelduda ja seda ükskõik millise isiku suhtes. Eraparkla pidajal on parkimislepingust tulenevate rahaliste nõuete tagamiseks üürileandja pandiõigus parklasse pargitud autodele. (vt ka RKTKO tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16)
48.Parkimislepingust tulenevat sõiduki teisaldamise õigust saab lugeda praegustel asjaoludel kohaseks õiguskaitsevahendiks – arvestades hageja käitumist (hageja rikkus parkimislepingut korduvalt ega näidanud üles soovi oma kohustusi kostja ees täita), samuti kostja käitumist ja tema alternatiivseid mõistlikke võimalusi oma õiguste tagamiseks. Sõiduki parkimisalal hoidmine on võrreldes teisaldamisega koormavam parkimise korraldajale, sest sõiduk hoiab parkimiskohta kinni ega võimalda sinna teisi sõidukeid parkida.
49.Üürileandja pandiõigusega on VÕS § 305 lg 1 teise lause järgi tagatud ka hüvitisnõuded. See hõlmab ka parkimislepingust tuleneda võivaid leppetrahvinõudeid, mida kinnitab otsesõnu ka AÕS § 279 lg 4. Üürileandjal on omaabi korras õigus takistada pandiõigusega koormatud pargitud auto äraviimist, mh rataste lukustamisega või auto teisaldamisega. (vt ka RKTKO tsiviilasjas nr 3-2-1-8-08, p 16 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16).
50.Auto parkimiseks sõlmitava parklakoha üürilepingu puhul tuleb pandiõiguse proportsionaalsuse hindamisel arvestada sellega, et auto ei ole osadeks jagatav. Seetõttu tuleb auto teisaldamist ja selle kinnipidamist üürileandja pandiõiguse teostamiseks pidada lubatavaks ka olukorras, kus üürileandja nõue on märkimisväärselt väiksem kui auto väärtus (vt ka RKTKO tsiviilasjas nr 3-2-1-3-16, p 13 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-6816.).
51.Kohtu hinnangul on käesoleval juhul sõiduki teisaldamine õigustatud, kuna muud vahendid on auto äraviimise takistamiseks ilmselgelt ebapiisavad. Sama auto on varem viidud tasu maksmata üürileandja parkimisalalt ära, vähemalt korra on sõiduki ka varasemalt teisaldatud parkimistasu maksmata jätmise tõttu ning see ei ole mõjutanud hagejat parkimislepingut täitma. Hageja on vähemalt 26 korral 1,5 aasta jooksul parkinud kostja parklates parkimistasu maksmata.
Oluline on siinkohal arvestada, et hagejal on valikuvabadus kas parkida või mitte ja seega vältida teisaldamist, aga parkimisteenuse osutajal puuduvad muud võimalused peale teisaldamise oma õiguste maksmapanekuks (lepingu rikkujate vastu).
52.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja sõiduk on kostja õiguspärases valduses (tegemist ei ole valduse rikkumisega AÕS § 40 lg 3 järgi ega ebaseadusliku valdusega AÕS § 80 lg 1 järgi). Lisaks kuna hageja on 12.12.2104 sõlminud kostjaga parkimislepingu, mille tingimuste p 2 kohaselt on parkimine lubatud vaid parkimistasu ette makstes ning tingimuste p 10 ja 11 lubavad parkimiskorda rikkunud juhi sõidukit teisaldada ja kinni pidada ning hageja on varasemalt 26 korral parkinud kostja territooriumil parkimiskorda rikkudes, siis jätab kohus hagi rahuldamata.
53.Kuna sõiduk on kostja seaduslikus valduses ning kostjal on õigus keelduda sõiduki tagastamisest hagejale, siis puudub ka alus rahuldada hageja nõuet kasutuseeliste saamiseks. Lisaks märgib kohus, et kostja ei ole sõiduki valdamisest tulu või mistahes kasu saanud – kostja ei ole sõidukit kasutanud vaid selle võla katteks kinni pidanud. II Vastuhagi
54.Kohus, analüüsinud vastuhagi, poolte esitatud tõendeid ning hageja vastuväiteid, leiab, et vastuhagi kuulub rahuldamisele.
55.Kohtu hinnangul on OÜ Europark Estonia esitatud tõenditega (käsitletud käesoleva otsuse p-s 29-35) tõendatud, et hageja vastutaval kasutusel või omandis olev sõiduk on tasu maksmiseta pargitud kostja hallatavas parklates vastuhagis näidatud ajal ja kohtades (vt otsuse p 15).
56.Hageja parkimistingimustest tulenevalt on hagejal leppetrahvi maksmise kohustus.
57.Hageja ei ole tõendanud, kes temale kuuluvat sõiduautot nimetatud kuupäevadel kostja parklates tasu maksmata parkis. Samuti ei ole hageja tõendanud, et tasu või leppetrahvid on makstud.
58.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et poolte vahel oli igakordselt sõlmitud parkimisleping, et poolte vahel oli sõlmitud leppetrahvi kokkulepe, mis on proportsionaalne ja seaduslik. Leppetrahvi nõuded on igakordselt parkimise päeval jäetud hageja sõiduki esiklaasile klaasipuhastaja alla. Seega on kohtu hinnangul leppetrahvi nõude esitamisel järgitud ka mõistliku aja kriteeriumi (VÕSD § 159 lg 2). Mõistlik aeg ei olnud kohtu hinnangul möödunud ka 12.12.2104, mil hageja sai sõiduki teisaldamise järgselt teada tasumata leppetrahvi nõuetest.
59.Vastuhagi lahendamiseks olulised asjaolud on tuvastatud hagi lahendamise käigus. Eeltoodud põhjustel rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi 25-l korral parkimistingimuste rikkumise eest (parkimistasu maksmata) a 30 eurot, kokku 750 eurot.
60.Kuna Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-3-16 juhtinud muuhulgas tähelepanu tingimusliku otsuse tegemise võimalikkusele (VÕS § 110 sätestab võlgnikule õiguse keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni kohustused on tema suhtes täidetud. VÕS § 110 lg 5 kohaselt, kui võlausaldaja nõuab võlgnikult kohtus kohustuse täitmist ja võlgnik täitmisest VÕS § 110 alusel keeldub, teeb kohus otsuse, millega võlgnikku kohustatakse otsust täitma üksnes juhul, kui võlausaldaja on oma kohustuse tema suhtes täitnud või võlgnik on täitmise vastuvõtmisega sattunud viivitusse), siis märgib kohus otsuses, et hagejal on võimalik sõiduki valdus taastada makstes kostjale 750 eurot. III
Menetluskulud
61.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata ja rahuldab vastuhagi, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
62.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Käesoleval juhul on tsiviilasja materjalide alusel kostja menetluskuludeks vastuhagi esitamiselt tasutud riigilõiv summas 125 eurot (t lk 119). Tulenevalt TsMS § 138 lg 2 ja § 139 loeb kohus kostja poolt tasutud riigilõivu põhjendatud ja vajalikuks kuluks. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskuluna riigilõiv summas 125 eurot.